1995. aasta riigikogu valimised l\u00e4henesid. Ikka oli veel \u00f5hus l\u00f5plikult lahendamata k\u00fcsimus, milliseks riigiks kujuneb Eesti Vabariik.<\/p>\n
1995. aastal s\u00fcndis veel \u00fcks j\u00f5ud poliitikamaastikul, selleks, et viia Eestit l\u00e4\u00e4nesuunal, demokraatia ja vabaturumajanduse maastikul edasi. Parempoolne liberaalne Reformierakond, mis sai sissejuhatuseks riigikogus 19 kohta ja mille panus Eesti arengusse j\u00e4rgneva 30 aasta jooksul on olnud t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n
Meie loosung oli “Arukus ausse, j\u00f5ukus majja!” Selle j\u00e4rel seadsime sihikule 9000 krooni keskmist kuupalka, seej\u00e4rel tahtsime Eesti t\u00f5sta viie rikkama riigi hulka. Nende eesm\u00e4rkide p\u00e4rast ei tasu h\u00e4beneda, vastupidi, meie veendumus oli, et suudame parandada oma rahva heaolu. Pursuit of happiness \u2013 kodanike \u00f5igus p\u00fc\u00fcelda \u00f5nne poole \u2013on liberaalses ideoloogias \u00fcks tugisammas (Ameerika iseseisvusdeklaratsioon).<\/p>\n
Kuidagi eriti januselt p\u00fc\u00fcdles kogu Eesti \u00fchiskond edu, progressi, heaolu poole esimesed k\u00fcmme taasiseseisvumisaastat. Ja p\u00f5llumajandus ei saanud mingit tootmistoetust.<\/p>\n
Meie \u00fchiskond on muutunud. 553 000 Eesti elanikku on s\u00fcndinud p\u00e4rast n\u00f5ukogude aja l\u00f5ppu. Nendes pole seda n\u00f5ukogude korra eitust, mis pani liikuma, k\u00f5igest j\u00f5ust liikuma, taasiseseisvunud Eestit \u00fcles ehitama hakanud p\u00f5lvkonna.<\/p>\n
Taasiseseisvumise j\u00e4rel valis Eesti poliitilise korralduse mudeliks liberaalse demokraatia. See oli suur valik, see pandi kirja p\u00f5hiseadusesse. N\u00fc\u00fcd tundub, et kuidagi teisiti ei saanudki olla. See tundub nii loomulik, eriti meile, reformierakondlastele. Aga kuidas on tegelikult?<\/p>\n
2023. aasta valimiste j\u00e4rel \u00fcritas EKREIKE r\u00fchmitus p\u00f6\u00f6rata Eesti Vabariiki, \u00fcritades poole aasta kestel t\u00f5kestada demokraatlikult valitud seadusandliku kogu t\u00f6\u00f6d. Liberaalne demokraatia oli ja on nende jaoks s\u00f5imus\u00f5na. Nemad r\u00e4\u00e4givad mingist imeloomast nimega illiberaalne demokraatia. Mis see on? Keegi ei tea. Me pidasime siis vastu, kuid liberaalne demokraatia pole k\u00f5igutamatu. Ei Ameerikas, ei meil.<\/p>\n
Demokraatiat pole olemas, kui poliitilisi kodaniku\u00fchendusi, erakondi k\u00e4sutavad suurrahastajad.<\/p>\n
Demokraatiat pole olemas, kui avaliku arvamusega manipuleerijad kujundavad \u00fchiskonna otsuseid.<\/p>\n
Demokraatiat pole olemas, kui sellega manipuleerivad \u00f5iguskaitseorganid.<\/p>\n
Demokraatiat pole olemas, kui otsustamisel asendab vabalt valitud seadusandlikku kogu ilma rahva mandaadita riigiaparaat.<\/p>\n
Aga demokraatia on olemas, kui selle t\u00f5husaks rakendamiseks kasutatakse moodsat tehnoloogiat, e-valimisi. See on meie uhkus ja me ei pea olema kaitsepositsioonis, vaid t\u00f6\u00f6tama edasi demokraatia t\u00f5hususe t\u00e4iendamisel.<\/p>\n
Kas meile pole tuttav see, et parandusettepanekuid seaduseeln\u00f5udesse teevad ametnikud ilma poliitilise mandaadita? Riigiasutused tahavad \u00fcha rohkem sorida kodanike eraelus. Pangasaladus tahetakse muuta olematuks. See on katastroofiliste tagaj\u00e4rgedega. Kuna \u00fchiskonnas on alati inimesi, kes tahavad kuritegelikul viisil rikkuda seadusi, siis nende leidmiseks kahtlustatakse igaks juhuks k\u00f5iki kodanikke. See on levinud n\u00e4htus, kahjuks.<\/p>\n
“\u00c4rme usu, et kahtlused l\u00f5pevad, kui me suudame kirja panna t\u00e4iuslikud seadused ja m\u00e4\u00e4rused.”<\/p>\n
Kohus ennistab erakondadesse v\u00e4lja visatud liikmeid (EKRE). Kohus tegeleb sportlase kaebusega, keda ei v\u00f5etud koondisesse. Absurd. Riik ei usalda kodaniku\u00fchiskonda, mille koostisosad on erakonnad ja spordiseltsid. Riik kahtlustab k\u00f5iki kodanikke ja iseennast. \u00c4rme usu, et kahtlused l\u00f5pevad, kui me suudame kirja panna t\u00e4iuslikud seadused ja m\u00e4\u00e4rused.<\/p>\n
Liberaalne demokraatia kaotab maailmas poliitilisi lahinguid autokraatiale. Milles on asi? Kas demokraatia on oma aja \u00e4ra elanud? V\u00f5i peame kriitiliselt l\u00e4bi vaatama tema toimimise mehhanismi? See t\u00e4hendab riigi toimimist.<\/p>\n
See ei ole mustvalge k\u00fcsimus. Ka klassikalised liberaalid n\u00f5uavad head valitsemist, t\u00f5husat juhtimist, riiklike valikute tegemist. Lihtsalt igasugust riiklikku sekkumist eitada ei ole usutav ega m\u00f5ttekas. Hea valitsemine peab olema ka meie juhtm\u00f5te. Aga riiki peab alati kahtlustama ja kodanikku tema eest kaitsma.<\/p>\n
2004. aasta t\u00f5i meile liikmelisuse Euroopa Liidus, mis t\u00e4hendas alates 2021. aastast toetuste rahavoogu (kokku 20 miljardit eurot), mis on j\u00e4tkunud praeguseni. Keskmiselt 2,5\u20135 protsenti SKP-st.<\/p>\n
See on raha, mis ei tule erasektorilt ega maksumaksjatelt, see on riigi raha. Mis sest, et Euroopa, aga see on riiklik abiraha. Suur raha. See on muutnud meie suhtumist t\u00f6\u00f6sse, eraettev\u00f5tlusesse, riskide v\u00f5tmisse majanduses. see on v\u00e4hendanud vajadust \u00fcksikisikute valikute tegemiseks. See on olnud palju suurem muutus kui lihtsalt lisaraha heaks eluks.<\/p>\n
Reformierakond on olnud heaolupoliitika eestk\u00f5neleja kogu oma olemasolu jooksul. N\u00fc\u00fcd oleme ummikus. Me ei m\u00f5ista enam, mis on heaolu, millist heaolu tahab valija.<\/p>\n
Meie konkurent on sotsiaalliberalism, mille ideid on Eestis j\u00e4rjekindlalt kandnud Keskerakond, tegelikult ka sotsiaaldemokraadid, ja mida on toetanud Isamaa, kui see poliitika lubab valimistel veel k\u00fcmme h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n
Sotsiaalliberalism on tugev ja Euroopas populaarne. Nii m\u00f5nigi L\u00e4\u00e4ne-Euroopa arvamusliider on peaaegu kommunist. Aga kui meie libiseme sotsiaalliberalismi kallakule, siis anname oma m\u00f5ju \u00e4ra oma konkurentidele. Me ei eristu, me ei erine. Ja me p\u00e4riselt ei usu sotsiaalliberalismi, see t\u00e4hendab, ei suuda konkureerida Eesti arengu m\u00f5jutamises.<\/p>\n
\u00dcmberjaotamine. V\u00f5rdsustamine. Tasuta h\u00fcved. Need on sotsialismi ja sotsiaalliberalismi vedurid. Aga kes jaotab \u00fcmber? Kes ja millisel alusel v\u00f5rdsustatakse? Kes maksab tasuta h\u00fcvede eest?<\/p>\n
Viiendik eestlastest (19,4 protsenti)pidavat elama suhtelises vaesuses. See on vale, see on vasakpoolne populism ja demagoogia, mille juured on Euroopas. Tegelik vaesuse m\u00e4\u00e4r on 3,3 protsenti. Vaeseid otsitakse k\u00f5ikjal. Kui usutakse, et heaolu suurendamine t\u00e4hendab ainult vaeste heaolu parandamist, miks peaks keegi pingutama j\u00f5ukuse kasvatamiseks?<\/p>\n
Kuidas j\u00f5ukus majja tuua, see on j\u00e4\u00e4nud tahaplaanile. Ja j\u00f5ukus on \u00fcldse pigem patt kui voorus.<\/p>\n
\u00dckski \u00fcmberjaotamine, \u00fckski v\u00f5rdsustamine ega \u00fchegi tasuta h\u00fcve jaotamine pole k\u00f5igi kodanike arvates \u00f5iglane. Ja siis pole kodanikud sellega rahul. Kui inimesi igak\u00fclgselt toetatakse, ei suuda nad enam \u00fcksi p\u00fcsti seista, nagu on \u00f6eldud.<\/p>\n
Tasuta teenus ei rahulda p\u00f5him\u00f5tteliselt teenuse kasutajat. Buss tuleb valesse kohta ja peatub valel ajal, buss on kehv ja ebamugav, bussijuht ei hooli s\u00f5itjatest.<\/p>\n
\u00dcks kool on saanud \u00fche lapsevanema kaebusel haridus- ja teadusministeeriumilt ettekirjutuse, mis tuletab meelde, et liikumistundide tegemiseks ja muuks \u00f5ppetegevuseks lapsevanematelt raha kogumine pole lubatud. “Seet\u00f5ttu l\u00f5petame viivitamatult k\u00f5ik \u00f5ppekava rikastanud tegevused vanemate poolt kogutud rahadega, nagu \u00f5ppek\u00e4igud, teatri- ja kinok\u00fclastused, esmaabikoolitused, suusa- ja ujumistunnid \u00f5ppet\u00f6\u00f6 ajast,” kirjutas direktor vanematele.<\/p>\n
T\u00f5epoolest, kui vanemad v\u00f5imaldavad \u00f5pilastele tasu eest kodu\u00f5pet v\u00f5i muid lisategevusi, saab osa \u00f5pilasi parema v\u00f5i t\u00e4iendava hariduse. Eesti riigi seisukoht on, et seda tuleb igati takistada. K\u00f5ik \u00f5pilased peavad saama \u00fchtmoodi keskp\u00e4rase hariduse. Mitte keegi ei tohi saada paremat haridust.<\/p>\n
Paar p\u00e4eva tagasi v\u00e4ideti, et kui tervishoius kaasata eraraha, toob see kaasa ebav\u00f5rdsuse. Aga kas te tahate v\u00e4ita, et teenuste tasuta jagamine tekitab \u00fchiskonnas v\u00f5rdsuse? Nii, nagu N\u00f5ukogude Liidus?<\/p>\n
Ebav\u00f5rdsus hakkab valitsema h\u00fcvede ja tasuta teenuste jaotamise kaudu. Hakkab valitsema meelevaldsete v\u00f5rdsustamisotsuste kaudu. Hakkab valitsema k\u00e4sumajanduse kaudu, jaotajate kaudu, plaanikomitee kaudu. Meelevaldsest (poliitilistest) valikute tegemisest, v\u00f5rdsustamisest, saab v\u00f5im, n\u00e4htamatu v\u00f5im. Ja see on liberalismi vaenlane.<\/p>\n
Eba\u00f5iglast jaotamist hakkab korrigeerima altk\u00e4emaks. See on paratamatu, see on v\u00f5rdsustamise eba\u00f5iglusele vastu t\u00f6\u00f6tav isereguleeriv j\u00f5ud.<\/p>\n
Parempoolse liberaali arvates arendab \u00fchiskonda kodanike motivatsioon, vaba valik, konkurents, mitte toetuste jagamine, ka mitte ettev\u00f5tlustoetuste jagamine.<\/p>\n
Kas me paneme t\u00e4hele, kuidas ajakirjanikud ja arvamusliidrid r\u00e4\u00e4givad Euroopast? Euroopa, see on “nemad”! Ma nimetan sellist suhtumist sisemiseks vaimseks julgeolekuriskiks. Euroopa, see on “meie”! Kui Euroopa on tugev, siis oleme ka meie tugevad. Euroopa on liberaalse demokraatia kants. Euroopasse suhtuvad vaenulikult Venemaa, Hiina, USA. Tugeva Euroopa kaitsmine on meile elu k\u00fcsimus. Euroopa, eurooplus, need on meie teemad. V\u00f5itlus Euroopa p\u00e4rast on meie v\u00f5itlus. See ei tohi j\u00e4\u00e4da sisemiste haldusk\u00fcsimuste varju.<\/p>\n
Lahutamatu on praegusest Euroopast kodanike vaba liikumise v\u00f5imalus, Eesti jaoks aastast 2007. K\u00f5igest 18 aastat. Kui kauaks? See on \u00fcks tuleviku teema. \u00c4rme unusta, et Euroopa ei ole EKRE, Isamaa ja Keskerakonna teema. Nende jaoks on Euroopa v\u00f5\u00f5ras ja vaenulik, sealhulgas eriti inimeste vaba liikumine.<\/p>\n
2003. aastal referendumil h\u00e4\u00e4letas Euroopa Liiduga liitumise poolt ainult 63 protsenti h\u00e4\u00e4letanutest. USA, Hiina, Venemaa ja veel paljud t\u00f5usvad suurv\u00f5imud eelistavad v\u00e4lispoliitikas otseseid riikidevahelisi suhteid. Miks peaks iseseisev Eesti Vabariik olema l\u00e4\u00e4neliitlastele v\u00e4\u00e4rtus, mitte probleem? Keda maailmas huvitab pisitilluke Eesti, v\u00e4lja arvatud Venemaa, kelle huvi ei ole meile tervislik?<\/p>\n
Meie valitsus tegi 2003. aastal otsuse toetada meie USA liitlasi terrorismivastases s\u00f5jas, sealhulgas Iraagi invasioonis, mille eest mind, peaministrit, s\u00f5imasid Eesti vasakpoolsed Ameerika lakeiks. Eesti seisukoht oli selge: kui oleme liitlased, siis oleme liitlased.<\/p>\n
Me ei tohi valimiste tagaj\u00e4rjel j\u00e4\u00e4da \u00fcksi ka p\u00e4rast 2027. aastat ja me vajame ka piisava iseseisva tegutsemise v\u00f5imekust piiril, \u00f5hus, merel, vaenlase territooriumil ja koduses elanikkonna kaitses. Vajame tugevat majandust, reserve ja paindlikkust.<\/p>\n
Rahandus on meie laul, aga mitte meie laulupidu. Ja paraku ei pea me viimasel ajal viisi. Ma loodan, et me siiski tunneme veel noote. Meie maksukoormus on madal, 35,2 protsenti, aga meie avaliku sektori kulud moodustavad SKP-st 44,3 protsenti.<\/p>\n
“\u00dchistranspordi toetusi suurendatakse, aga kuidas v\u00f5iks see olla julgeolekuga seotud?”<\/p>\n
Kuidas suhtuda riiklikku laenamisse? Loomulikult on laenamine rahanduslik instrument, mida vastutustundlikult v\u00f5ib kasutada. Paraku on kogu maailmas nii, et laenu otsustatakse v\u00f5tta ainult n\u00e4iteks kaitseinvesteeringuteks, aga kui seadusandja seda otsustama hakkab, siis pudeneb laenuraha igale poole mujale ka. Ka 2026. aasta eelarve puuduj\u00e4\u00e4k 1979 miljonit eurot ei l\u00e4he kaugeltki ainult strateegiliste vajaduse katteks. \u00dchistranspordi toetusi suurendatakse, aga kuidas v\u00f5iks see olla julgeolekuga seotud?<\/p>\n
V\u00f5la v\u00f5tmine ei t\u00e4henda ainult v\u00f5imalust teha ilusaid asju, vaid ka intressikulu, mis kasvab, pankade v\u00f5imu ja ettekirjutusi, iseseisva riigi poliitika s\u00f5ltumist nendest ettekirjutustest.<\/p>\n
Tasakaalus eelarve on riigi tugevuse tundem\u00e4rk. Inglastel on laenamise kohta selline \u00fctlemine, et laenamine on vihmavarju andmine siis, kui ilm on ilus, ja tagasi v\u00f5tmine siis, kui sajab.<\/p>\n
Korras rahanduspoliitika on mitte ainult rahandusministri, eelarvekomisjoni esimehe ja peaministri mure. Reformierakonnas vastutavad selle eest k\u00f5ik parlamendiliikmed, k\u00f5ik kohalike volikogude liikmed, k\u00f5ik nii riigi kui ka kohaliku valitsuste liikmed. Reformierakonna meeskondlik vastutus korras rahanduse eest peab olema 2027. aasta valimiskampaania lipukiri. See peab olema k\u00f5igile arusaadav ja aktsepteeritav.<\/p>\n
Raha on tarvis, aga raha on alati kas liiga v\u00e4he v\u00f5i ei ole seda \u00fcldse. Kolmandat v\u00f5imalust ei ole. Raha lugemise oskuse puudumise t\u00f5ttu raiuti maha Prantsuse kuninga pea.<\/p>\n
\u00dcks t\u00e4helepanek \u00e4sja toimunud kohalike valimiste p\u00f5hiteemadest. Looduskeskkond, selle s\u00e4ilitamine, kaitsmine, arendamine. Viimsis igatahes. V\u00f5ib-olla olimegi selles teemas \u00fcldiselt kehvad.<\/p>\n
Eesti looduskeskkond on \u00fcks maailma paremaid. Midagi ei ole liiga palju, midagi ei ole liiga v\u00e4he. \u00d5hk on puhas, j\u00f5ed on puhtad, meres ei uju j\u00e4\u00e4tmesaared. Palju on metsa. Kui ma t\u00f5in Euroopa aegadel Eestisse oma teistest rahvastest kolleege, vahtisid nad suu ammuli bussi aknast \u00fcmbritsevat maastikku. Kuidas teil nii puhas on? Kuidas teie talud nii korras on? V\u00e4ljakutse on selles, kuidas seda kaitsta, kuidas seda s\u00e4ilitada. Kuidas teha nii, et \u00fchiskond oma isearengu j\u00f5uga hooldab meie looduskeskkonda, ilma et peaksime appi v\u00f5tma massiivse k\u00e4sumajanduse?<\/p>\n
Uued ajad vajavad uusi inimesi. Milliseid inimesi? Kas selliseid, nagu need 791, kes panid oma nime ja n\u00e4o julgesti m\u00e4ngu, et kaitsta Reformierakonda ja tema v\u00e4\u00e4rtusi? V\u00f5i neid, kes l\u00e4ksid valimisliitudesse peitu ja t\u00f5id h\u00e4\u00e4li jumal teab kellele?<\/p>\n
Reformierakond peab valimisteks v\u00e4lja panema meeskonna, kes on p\u00e4dev, vaba korruptsioonist, kes on valmis otsustama ja vastutama, kes ei jutusta muinasjutte, ei lange populismi ega vihkamisse. Selline meeskond on alati olnud meie kaart.<\/p>\n
Reformierakond on ikka v\u00e4ga tugev. Meil on 39 h\u00e4\u00e4lt riigikogus, me juhime valitsust, meil on alati olnud tugev organisatsioon, me oleme n\u00e4idanud p\u00e4devust riigivalitsemises, meie poolt h\u00e4\u00e4letas 58 000 kodanikku. Alates 2007. aastast on Reformierakond viitel riigikogu valimistel saanud \u00fcle 30 koha. 190 000 inimest h\u00e4\u00e4letas meie poolt 2023. aastal.<\/p>\n
Me ei anna alla.<\/p>\n
Kommentaar p\u00f5hineb Reformierakonna volikogul peetud k\u00f5nel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1995. aasta riigikogu valimised l\u00e4henesid. Ikka oli veel \u00f5hus l\u00f5plikult lahendamata k\u00fcsimus, milliseks riigiks kujuneb Eesti Vabariik. 1995.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":43670,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,2259,37,33,35,729,34,36,590,31,32,21,731,819,304,77,1752,28,29,778,19,3537,999,25,21800,643,640,1801,14656,1635,23,24,22,20,670,30],"class_list":{"0":"post-43669","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-e-valimised","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-ekre","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-isamaa","22":"tag-keskerakond","23":"tag-keskkond","24":"tag-kohalikud-valimised","25":"tag-kohus","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-maksud","29":"tag-news","30":"tag-pangasaladus","31":"tag-poliitika","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-rahanduspoliitika","34":"tag-reformierakond","35":"tag-riigikogu","36":"tag-sde","37":"tag-seadusloome","38":"tag-siim-kallas","39":"tag-top-stories","40":"tag-topstories","41":"tag-uldised-uudised","42":"tag-uudised","43":"tag-valimised","44":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43669","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43669"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43669\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/43670"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43669"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43669"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43669"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}