Katre Zirel tunneb \u00f5enduse valdkonda l\u00e4bi ja l\u00f5hki. Ta on P\u00f5hja-Eesti regionaalhaigla \u00f5endusdirektor ja ka haigla juhatuse liige. Lisaks kuulub ta Eesti \u00d5endusjuhtide \u00dchingu juhatusse. Tema s\u00f5nul on Eesti tervishoius\u00fcsteemis 24-tunnised vahetused olnud kaua levinud. Teadusuuringud sellist praktikat aga ei soosi.<\/p>\n
“Kui me r\u00e4\u00e4gime ikkagi, et tervishoid on t\u00f5endusp\u00f5hine, siis rahvusvahelised uuringud kinnitavad v\u00e4ga \u00fcheselt, et pikad t\u00f6\u00f6p\u00e4evad seavad ohtu nii t\u00f6\u00f6taja tervise kui ka patsiendi ohutuse. \u00d5ed ja ka arstid, kes t\u00f6\u00f6tavad \u00fcle 12 tunni, teevad ka n\u00e4iteks kaks korda rohkem vigu,” selgitas Zirel.<\/p>\n
V\u00f5imalikke ravivigu, mille risk t\u00f5useb, on t\u00f5esti palju. Zirel t\u00f5i v\u00e4lja ravimite manustamise vead, dokumenteerimise vead, patsiendi identifitseerimise vead ja palju muud. See v\u00f5ib n\u00e4iteks t\u00e4hendada, et tehakse patsiendile vale protseduur v\u00f5i antakse vale ravi.<\/p>\n
Lisaks patsientidele kaasnevad riskid ka \u00f5dedele endale. “Pidev unepuudus, vahetustega t\u00f6\u00f6 on seotud k\u00f5rgema s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste riskiga, diabeedi, depressiooni, l\u00e4bip\u00f5lemisega,” loetles Zirel.<\/p>\n
Just kahjulikku m\u00f5ju \u00f5dede enda tervisele r\u00f5hutab ka Eesti \u00d5dede Liit. Liidu president Laura Keidong s\u00f5nas, et ei saa r\u00e4\u00e4kida inimkesksest tervishoiust, kui ei arvestata tervishoiut\u00f6\u00f6tajate endi tervisega. “See \u00f6\u00f6p\u00e4evaringne vahetus on justkui paradoksaalne \u00f5dede puhul, sest \u00f5ed aitavad teiste tervist hoida, aga enda puhul k\u00e4itutakse vastupidi.”<\/p>\n
Riskid h\u00f5lmavad ka haiglaseintest v\u00e4ljaspool toimuvat. Kui autorooli istub \u00f5de, kes on \u00e4sja l\u00f5petanud 24-tunnise vahetuse, siis uuringud n\u00e4itavad, et tegemist oleks nagu alkoholijoobes inimesega, m\u00e4rkis Zirel. “Tema reaktsiooni kiirus ei ole mitte ainult t\u00f6\u00f6keskkonnas halvem, vaid ka liikluses. Me ei t\u00f6\u00f6ta ju ainult suvisel ajal, vaid ka talvel pimedas ja libedaga.”<\/p>\n
Kuid mis siis oleks optimaalne vahetuse pikkus? Katre Zireli s\u00f5nul v\u00f5iks vahetused l\u00fchendada 12-tunnisteks, sest olgugi, et mujal maailmas r\u00e4\u00e4gitakse juba veelgi l\u00fchematest vahetustest, on Eestis vaja k\u00f5igepealt harjuda lihtsalt l\u00fchemate vahetustega. Eesti \u00d5dede Liidu presidendi Laura Keidongi hinnangul v\u00f5iksid vahetused pikkuselt olla erinevad, kuskil kaheksa kuni 12 tunni vahel.<\/p>\n
“Mida me peame siinjuures ka arvestama, on see, et meil tuleb koolist uusi \u00f5desid, aga \u00fcha enam ei olda n\u00f5us \u00fcletunde tegema. Hoolitsetakse rohkem oma tervise eest ja tahetakse t\u00f6\u00f6tada ka osalise koormusega. Sellised vahetused v\u00f5iksid pakkuda paindlikumat graafikut,” m\u00e4rkis Keidong.<\/p>\n
K\u00f5ik \u00f5ed ei ole poolt<\/p>\n
Samas puutuvad nii Zirel kui ka Keidong kokku \u00f5dedega, kes ise just eelistavadki 24-tunniseid valveid teha. P\u00f5hjuseks rohkem vabu p\u00e4evi ja k\u00f5rgemad palgad. “See tundub t\u00f6\u00f6tajale atraktiivne, sest see annab v\u00f5imaluse pikemalt puhata, v\u00f5ib-olla pereasju ajada. Samuti parandab see majanduslikku olukorda, sest kui t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tab 24 tundi, on tal ka \u00f6\u00f6vahetustest tulenev sissetulek parem. Kui graafikut teha ainult p\u00e4evasel ajal, siis \u00f6\u00f6tunni lisatasu kaob,” r\u00e4\u00e4kis Zirel.<\/p>\n
Laura Keidongi teatel on levinud ka olukord, kus \u00f5ed t\u00f6\u00f6tavad mitmes haiglas korraga, mis suurendab ka nende sissetulekut. 24-tunniste vahetustega tekkivad j\u00e4rjestikused vabad p\u00e4evad annavad selleks piisava paindlikkuse. Samas osutab see \u00f5dede palgamurele.<\/p>\n
“Kui me suudame \u00fchel t\u00f6\u00f6kohal pakkuda tavaliste t\u00f6\u00f6tundidega, koormusnormidega ka v\u00e4\u00e4rilist palka, siis see inimene ei peaks t\u00f6\u00f6tama mujal, ei peaks tegema 24-tunniseid valveid, et tal oleks aega samal n\u00e4dalal minna ka teise kohta t\u00f6\u00f6le. Me j\u00f5uame siin selle punktini, et v\u00e4\u00e4riline t\u00f6\u00f6tasu ei ole ikka veel piisavalt rakendunud ja me peame sellega tegelema,” nentis Keidong.<\/p>\n
Zirel lisas, et samuti ei saa kahes kohas t\u00f6\u00f6tamise puhul kuidagi kontrollida ega tagada, et tervishoiut\u00f6\u00f6taja on vahepeal piisavalt puhanud, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad riskid patsiendi ja t\u00f6\u00f6taja tervisele suureneda veelgi.<\/p>\n
PERH arutab teemat<\/p>\n
PERH-is on viimasel ajal hakatud aina enam l\u00fchemate vahetuste \u00fcle arutama. Zireli s\u00f5nul on m\u00f5nedes osakondades l\u00fchemaid vahetusi ka katsetatud. N\u00e4iteks \u00fches osakonnas lepiti kokku, et kolm kuud ei tehta \u00fchtegi 24 tunni pikkust vahetust. “Mitte midagi ei juhtunud. Inimesed harjuvad sellega \u2013 t\u00f6\u00f6 korraldatakse \u00fcmber, pereelu korraldatakse \u00fcmber ja tegelikult tagasi 24-tunniste vahetuste juurde ei tuldagi, nii et harjumuses on ka v\u00e4ga suur j\u00f5ud,” lausus Zirel. Lisaks kaardistatakse haiglas praegu, kui paljudes osakondades \u00fcldse 24-tunniseid valveid tehakse. Seda tehakse just t\u00f6\u00f6ohutuse fookusega.<\/p>\n
Keidong r\u00f5hutas, et l\u00fchemad vahetused v\u00f5iksid m\u00f5juda positiivselt ka meditsiinivaldkonna t\u00f6\u00f6tajate puudusele. “Hea t\u00f6\u00f6keskkond tegelikult hoiab t\u00f6\u00f6tajad kauem tervishoius. 24-tunnised vahetused ongi \u00e4\u00e4rmusliku koormusega, mis t\u00e4hendab seda, et see t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus pigem ajas s\u00fcveneb, sest need inimesed p\u00f5levad kiiremini l\u00e4bi.”<\/p>\n
Laiemat \u00fcleriigilist t\u00f6\u00f6aja reguleerimist ei peeta \u00f5dede puhul otseselt vajalikuks. Zirel leidis, et kui leidub meditsiinis t\u00f6\u00f6kohti, kus t\u00f6\u00f6 pole nii intensiivne, pikad vahetused ei ohusta t\u00f6\u00f6taja tervist ja tagatakse patsiendi ohutus, siis on see iga t\u00f6\u00f6andja otsus.<\/p>\n
Keidong n\u00e4eb lahendust meditsiinit\u00f6\u00f6tajate omavahelises koordineerimises ja arvamuste vahetamises. “See teeb meile v\u00e4ga suurt heameelt, et \u00f5endusjuhid, kes haiglates \u00f5dede t\u00f6\u00f6d suunavad, on seda probleemi teadvustanud. Siit on \u00e4\u00e4rmiselt vajalik \u00fchises koost\u00f6\u00f6s edasi minna, et tagada head t\u00f6\u00f6tingimused ja arutada valve pikkuse \u00fcle,” s\u00f5nas Keidong.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Katre Zirel tunneb \u00f5enduse valdkonda l\u00e4bi ja l\u00f5hki. Ta on P\u00f5hja-Eesti regionaalhaigla \u00f5endusdirektor ja ka haigla juhatuse liige.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4392,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,3782,21,28,29,3780,19,3781,3779,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-4391","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haiglaode","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-medode","22":"tag-news","23":"tag-oendus","24":"tag-pohja-eesti-regionaalhaigla","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4391","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4391"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4391\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4392"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4391"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4391"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4391"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}