Eelmisel n\u00e4dalal avalikustas Suurbritannia v\u00e4ljaanne The Telegraph osa BBC siseraportist, milles tuuakse v\u00e4lja mitu ajakirjanduslikku eksimust. K\u00f5ige rohkem on t\u00e4helepanu saanud USA presidendi Donald Trumpi Kapitooliumi rahutuste eel peetud k\u00f5ne, mis l\u00f5igati BBC Panorama dokumentaalfilmiks kokku kahest klipist. Tegelikkuses oli v\u00e4lja\u00fctlemiste vahel 54 minutit, kuid \u00fche m\u00f5ttena esitatud l\u00f5ik j\u00e4ttis mulje, et Trump kutsus otses\u00f5nu v\u00e4givallale.<\/p>\n
Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu teleuudiste juhi Liisu Lassi s\u00f5nul on BBC raportis v\u00e4lja toodud eksimused r\u00e4ngad.<\/p>\n
“Seesama Trumpi k\u00f5ne, mis on selle skandaali keskmesse t\u00f5usnud \u2013 selle puhul \u00f6eldakse, et kui ajakirjandus peaks juhtima inimesi l\u00e4bi selle udu, mis meie \u00fcmber iga p\u00e4ev meediamaastikul on, ja tooma v\u00e4lja sellised \u00f5iged aspektid, millele inimene peaks keskenduma, siis selle dokumentaali puhul tegelikult just ise selle vastu eksiti,” r\u00e4\u00e4kis Lass.<\/p>\n
Raportis on mainitud palju muudki, sealhulgas kallutatust \u00e4\u00e4rmusr\u00fchmituse Hamasi poole Gaza s\u00f5ja ajal ja moonutatud v\u00e4hemuste teemade kajastamist.<\/p>\n
Skandaal paisus nii suureks, et nii BBC peadirektor kui ka uudistejuht astusid tagasi. Trump kavatseb kohtus v\u00e4lja n\u00f5uda v\u00e4hemalt miljard dollarit. Miks aga on \u00fche ringh\u00e4\u00e4lingu eksimustele igal pool nii valusalt reageeritud?<\/p>\n
BBC ei ole enam ainult kohalik Briti rahvusringh\u00e4\u00e4ling, vaid \u00fclemaailmne meediaorganisatsioon.<\/p>\n
“Tema tegevus on laienenud raadiost ja televisioonist veebi, mis on k\u00f5ige suurema m\u00f5juga,” m\u00e4rkis meediaekspert Andres J\u00f5esaar. “Tema pikk ajalugu, BBC on n\u00fc\u00fcd juba \u00fcle saja aasta vana, ja tema roll \u00fchiskonnas on olla tasakaalustatud informeerija. Ta aitab inimestel oma eluga toime tulla, m\u00f5ista meid \u00fcmbritsevat maailma, ja see on v\u00e4ga oluline roll.”<\/p>\n
Aastak\u00fcmneid on BBC olnud paljudele teistele avalik-\u00f5iguslikele meediakanalitele eeskujuks ja seda vastutust ei saa J\u00f5esaare arvates alahinnata. N\u00fc\u00fcd aga pole BBC enda loodud ajakirjanduslikke standardeid j\u00e4rginud.<\/p>\n
“Seda ei tohiks ajakirjandus kuidagigi teha, eriti veel, kui sa oled maailma ajakirjanduses eeskujuks. BBC on neid vigu tunnistanud. Aga samas tuleb siiski olla ka tasakaalustatud selle kriitika osas ehk BBC uudiseid on ikkagi palju-palju rohkem. Iga tund, iga p\u00e4ev raporteerib BBC \u00fcle maailma v\u00e4ga erinevate s\u00fcndmuste kohta, teeb intervjuusid ja nii edasi ehk neid etteheiteid ei saa laiendada kogu BBC tegevusele,” lausus J\u00f5esaar.<\/p>\n
Inimlikud apsakad on ajakirjanduses paratamatud, kuid Lassi s\u00f5nul on BBC-s aastate jooksul siiski toimunud mingisugune suurem nihe.<\/p>\n
“Ikkagi viidatakse, et tegemist on s\u00fcsteemse veaga, mida korratakse,” m\u00e4rkis Lass. “Ka endised BBC toimetajad, kes on ka praeguse skandaali valguses s\u00f5na v\u00f5tnud, \u00fctlevad, et nad ei oska \u00f6elda v\u00f5i n\u00e4ppu peale panna, millal see muutus toimus, kas see on seotud p\u00f5lvkondade vahetusega BBC sees v\u00f5i mitte, aga midagi seal juhtunud on.”<\/p>\n
Tasakaalu poole p\u00fc\u00fcdlemine on avalik-\u00f5igusliku meedia p\u00f5hikohustus, kuid t\u00e4ielikku tasakaalu pole J\u00f5esaare arvates v\u00f5imalik kunagi saavutada. Selle hindamise kriteeriumid on inimestel kohati lihtsalt t\u00e4iesti erinevad.<\/p>\n
“Mida peaks avalik-\u00f5iguslik meedia tegema, on k\u00f5netama kogu \u00fchiskonda ehk siis k\u00f5iki neid gruppe. Paratamatult on \u00fchiskonnas erinevaid gruppe, kellel on t\u00e4iesti teine arvamus teise grupi kohta. Kui me v\u00f5tame kasv\u00f5i diskussiooni kliimateemadel, v\u00e4hemuste teemadel, siis me n\u00e4eme taas, et \u00fchelt poolt \u00f6eldakse, et meist r\u00e4\u00e4gitakse liiga v\u00e4he ja teiselt poolt \u00f6eldakse, et te r\u00e4\u00e4gite neist liiga palju, et see ilu on vaataja silmades,” \u00fctles J\u00f5esaar.<\/p>\n
Duo Media juht J\u00fcri Pihel r\u00f5hutas, et programm tervikuna peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud. “Eeldada, et iga eetriminut on tasakaalustatud ja vastab meie k\u00f5igi v\u00e4\u00e4rtusruumile, moodsa s\u00f5naga, siis see on muidugi vale,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Huvitaval kombel on BBC-ga samal ajal hakatud arutama ka Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu ajakirjandusliku rolli ja poliitilise s\u00f5ltumatuse \u00fcle. Lassi s\u00f5nul on need vaidlused teatud m\u00f5ttes ajastu m\u00e4rk, sest \u00fchiskond on aina s\u00fcgavamalt l\u00f5henenud ja \u00fchisosa v\u00e4henenud. See on soodne pinnas r\u00fcnnakuteks.<\/p>\n
“K\u00f5ik poliitilised osapooled tunnevad, et neid on aeg-ajalt valesti kajastatud v\u00f5i nad tahaksid midagi muuta, sest see m\u00f5ju, mida rahvusringh\u00e4\u00e4ling \u00fches v\u00f5i teises riigis omab, on tegelikult nii suur. Sellep\u00e4rast on r\u00fcnnaku alla sattumine v\u00e4ga tavaline ja teistpidi ka erameedia r\u00fcnnaku alla sattumine, sest konkurents on alati tihe,” \u00fctles Lass.<\/p>\n
Pihel m\u00e4rkis, et kui ERR-i positsioon oleks v\u00e4iksem, ei p\u00e4lviks see nii suurt t\u00e4helepanu. “Kui Rahvusringh\u00e4\u00e4ling oleks n\u00f5rgem, kui ta positsioon ei oleks t\u00e4na see, mis ta on, me ei r\u00e4\u00e4giks temast, sest r\u00e4\u00e4gitakse ikkagi sellest, mida tuntakse inimeste jaoks t\u00e4htis olevat,” t\u00e4heldas ta.<\/p>\n
Kahtlused kajastuse tasakaalu osas tekitavad avalik-\u00f5iguslike meediakanalite puhul alati kohe ka arutelu maksumaksja raha v\u00e4\u00e4rkasutamisest. J\u00f5esaar \u00fctles, et BBC juhtum m\u00e4ngis kriitikutele kaardid k\u00e4tte.<\/p>\n
“V\u00e4ide, et maksumaksja raha on v\u00e4\u00e4ralt kasutatud, on n\u00fc\u00fcd saanud ka mingi argumendi, et “n\u00e4ete, meil on faktid, et seda on valesti tehtud”. Ja siis see k\u00fcsimus, miks seda \u00fcldse tehakse, l\u00f5petame selle \u00e4ra, on \u00f5hus. N\u00fc\u00fcd tuleb sellele vastata, et miks meil siiski on vaja avalik-\u00f5iguslikku meediat, miks me ei v\u00f5iks kogu infosf\u00e4\u00e4ri privatiseerida, anda k\u00f5ik selle eraettev\u00f5tete k\u00e4tte ja las polariseeruvad, las teevad raha ja nii ongi k\u00f5ige parem,” r\u00e4\u00e4kis J\u00f5esaar.<\/p>\n
Lass r\u00f5hutas, et avalik-\u00f5iguslikud meediaorganisatsioonid hoiavad ajakirjanduslikku standardit.<\/p>\n
“\u00dcks v\u00e4ga oluline roll, mida avalik-\u00f5iguslikud meediaorganisatsioonid kogu maailmas, Euroopas eriti ja siinsamas Eestis, t\u00e4idavad, on ajakirjandusliku standardi hoidmine. Kui erameedial loomulikult on ka ajakirjanduslik standard, aga neil on v\u00f5ib-olla oma kommertslike eesm\u00e4rkide nimel lihtsam sellest loobuda. Avalik-\u00f5iguslikul meedial sellist v\u00f5imalust ei ole,” \u00fctles Lass.<\/p>\n
Praegune segane inforohkuse- ja l\u00f5henemisajastu on Piheli arvates muutnud ringh\u00e4\u00e4lingute s\u00e4ilimise hoopis \u00fclioluliseks. \u00dcldjoontes on inimeste usaldus nende organisatsioonide suhtes ka k\u00f5rge.<\/p>\n
“Justnimelt see auditooriumi ootus selles osas, et kusagil on see oaas, kusagil on see koht, kus ma kontrollitult, teadlikult kokku pandud informatsiooni ausalt k\u00e4tte saan. See on niiv\u00f5rd k\u00f5rge, et isegi eksimusi ei anta andeks. Inimesed ikka eksivad. Aga BBC n\u00e4itel, kui minnakse teadlikult, tahtlikult t\u00f5de moonutama ja valetama \u2013 sellele muidugi mingit andestust ei ole,” lausus Pihel.<\/p>\n
Seega usaldust murda on lihtne, tagasi v\u00f5ita aga v\u00e4ga raske.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“AK. N\u00e4dal”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eelmisel n\u00e4dalal avalikustas Suurbritannia v\u00e4ljaanne The Telegraph osa BBC siseraportist, milles tuuakse v\u00e4lja mitu ajakirjanduslikku eksimust. K\u00f5ige rohkem…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":43940,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[622,21897,3541,3606,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,625,588,19,25,20744,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-43939","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-ajakirjandus","9":"tag-andres-joesaar","10":"tag-avalik-oiguslik-meedia","11":"tag-bbc","12":"tag-breaking-news","13":"tag-breakingnews","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-liisu-lass","25":"tag-meedia","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-soltumatus","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115562973953757369","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43939","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43939"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43939\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/43940"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43939"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43939"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43939"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}