Soome-ugri kirjastandardite loomist ja arengut on m\u00f5jutanud nii geograafia kui poliitika. Kilde kirjakeelte ajaloost jagas “Keeleminutites” EKI arhiivi juht ja teadur Liis Ermus.<\/p>\n
Soome-ugri keeli on kirjutatud juba p\u00e4ris kaua. Ungari keele vanimad kirjapanekud p\u00e4rinevad 10. sajandist, vanim teadaolev l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltest p\u00e4rit tekst on kirjutatud karjala keeles ja p\u00e4rineb 13. sajandist. Vanakomi ehk vanapermi kirjakeel loodi 14. sajandil.<\/p>\n
Eesti ja soome keele aladel tekkis vajadus kirjastandardi j\u00e4rele, kui hakati v\u00e4lja andma kohalikus keeles vaimulikku kirjandust. Esimesed pikemad tekstid neis keelis p\u00e4rinevad 16. sajandist. Kuna sel ajal tegelesid kirjutamisega peamiselt saksa ja rootsi p\u00e4ritolu kiriku\u00f5petajad, ei kajastanud kirjaviis alguses v\u00e4ga h\u00e4sti keele tegelikku h\u00e4\u00e4ldust ja seda tuli aja jooksul korduvalt \u00fcmber teha ja t\u00e4iendada.<\/p>\n
19. sajandil tr\u00fckiti raamatuid, peaasjalikult vaimulikku kirjandust ja aabitsaid juba paljudes soome-ugri keeltes. Kirjas\u00fcsteemid ei olnud siiski veel v\u00e4lja kujunenud.<\/p>\n
Venemaa territooriumile j\u00e4\u00e4vate soome-ugri keelte kirjastandardite arendamine toimus suuremalt jaolt 1920\u20131930. aastatel. L\u00e4\u00e4nemeresoome keelte kirjaviisid loodi ladina t\u00e4hestikule. Oma kirjas\u00fcsteemid said isuri, vepsa ja karjala keel. Vadja keel j\u00e4i kahjuks k\u00f5rvale. Ka obiugri \u2013 handi ja mansi kirjakeeled p\u00f5hinesid ladina t\u00e4hestikul, mis 30ndate teises pooles asendati kirillitsap\u00f5hise kirjaga. Mari, ersa, mok\u0161a ja udmurdi kirjakeel p\u00f5hinesid kirillitsal.<\/p>\n
Koos kirjakeele arendamisega toimus kirjakultuuri areng, tr\u00fckiti nii \u00f5pikuid kui ilukirjandust. Omakeelse haridusega kaasnes rahvustunde tugevnemine ja \u00fcldine kultuurielu elavnemine. Ilus aeg sai j\u00e4rsu l\u00f5pu 1937. aastal alanud venestamispoliitikaga. Kirjastustegevus peatati, omakeelsed koolid suleti, \u00f5pikud p\u00f5letati, kultuuriinimesi represseeriti. Uuesti hakati kirjakeeli arendama alles 20. sajandi l\u00f5pus.<\/p>\n
Kuna mitmete soome-ugri keelte k\u00f5nelejad paiknevad suurtel maa-aladel ja murdeerinevused v\u00f5ivad olla suured, on m\u00f5nel keelel mitu kirjakeelt. Eraldi kiri on n\u00e4iteks m\u00e4emari ja niidumari keelel ning karjala murretel. Handi keelele on eri murrete p\u00f5hjal loodud viis kirjakeelt. P\u00f5hjasaami keelel oli enne 1979. aastal kasutusele v\u00f5etud \u00fchtse kirjakeele kasutuselev\u00f5ttu aja jooksul kokku kaheksa eri kirjakeele normi, mille piirid jooksid ka m\u00f6\u00f6da riigipiire \u2013 p\u00f5hjasaami keelt r\u00e4\u00e4gitakse nii Norras, Rootsis kui Soomes.<\/p>\n
Olenevalt kogukondade aktiivsusest v\u00f5i poliitilistest oludest v\u00f5ib \u00fcks v\u00f5i teine keelevariant rohkem levima hakata ja \u00fcldiseks standardiks saada. Nii juhtus n\u00e4iteks l\u00f5unaeesti kirjakeelega, mis algul arenes p\u00f5hjaeesti kirjakeelega paralleelselt, kuid taandus kasutusest ja riigikeeleks sai hiljem p\u00f5hjaeesti keelekuju. L\u00f5unaeesti kirjakeele traditsiooni elustas 1990ndatel v\u00f5ro keel.<\/p>\n
Kirjakeelte loomine ja arendamine on j\u00e4tkunud ka 21. sajandil, oma kirjakeel on n\u00fc\u00fcd ka vadja ja pitesaami keelel. Ortograafianormi arendamisega tegeldakse alles hiljuti keele staatuse saavutanud me\u00e4 ja kveeni keeltes.<\/p>\n
Soome-ugri kirjakeeltest r\u00e4\u00e4giti 13. novembril EKI-s toimunud s\u00fcmpoosionil “Soome-ugri kirjakeelte lood”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Soome-ugri kirjastandardite loomist ja arengut on m\u00f5jutanud nii geograafia kui poliitika. Kilde kirjakeelte ajaloost jagas “Keeleminutites” EKI arhiivi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":44006,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13148,28,29,21918,95,19,25,12328,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-44005","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-keeleminutid","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-liis-ermus","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-soome-ugri","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115563791927674378","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44005","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44005"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44005\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44006"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44005"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44005"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44005"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}