{"id":44025,"date":"2025-11-17T07:33:07","date_gmt":"2025-11-17T07:33:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44025\/"},"modified":"2025-11-17T07:33:07","modified_gmt":"2025-11-17T07:33:07","slug":"liis-reiter-tervishoiu-arendamise-korval-on-koht-tervise-edendamisele-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44025\/","title":{"rendered":"Liis Reiter: tervishoiu arendamise k\u00f5rval on koht tervise edendamisele | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Tervisekassa defitsiit on nagu maja lekkiv katus, kuid ebapiisav tervisedendus on kui maja m\u00e4danevad talad, kirjutab Liis Reiter.<\/p>\n

Arenguseire keskuse eksperdid tutvustasid hiljuti Eesti tervishoius\u00fcsteemi stsenaariume<\/a>. Raportis<\/a> kirjeldatakse v\u00f5imalikke arenguteid, kuhu Eesti tervishoid j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi jooksul v\u00f5ib liikuda, ning t\u00f5detakse, et kulud tuleb kontrolli alla saada. Pakutud stsenaariumide k\u00f5rval v\u00e4\u00e4rib pildile toomist ka tervisedendus, mis v\u00f5imaldab s\u00fcsteemselt tegeleda kulude tekkimise p\u00f5hjustega, mis j\u00e4\u00e4vad tervishoius\u00fcsteemist v\u00e4ljapoole.<\/p>\n

Raport toob v\u00e4lja olulise fakti, et Eesti inimeste tervis on viimase 20 aasta jooksul paranenud ning v\u00f5idetud 120 000 terviseaasta hinnanguline rahaline v\u00e4\u00e4rtus on 5,7 miljardit eurot. See n\u00e4itaja on k\u00f5nekas r\u00e4\u00e4kima sellest, kui suur kasu peitub terviseprobleemide ennetuses.<\/p>\n

Tervishoiukulude kontrolli alla saamiseks tuleb sisse vaadata ka nende kulude tekkimise juurp\u00f5hjustesse ehk inimesse ja tema tervist kujundavatesse asjaoludesse. Need aga j\u00e4\u00e4vad suuresti tervishoius\u00fcsteemist v\u00e4ljapoole.<\/p>\n

Tervishoiukulude kasv on seega nurjatu probleem, millel pole \u00fchte ja lihtsasti lahendatavat p\u00f5hjust. \u00dcks oluline p\u00f5hjus on aga see, et inimesed elavad \u00fcha sagedamini ja ka kauem m\u00f5ne kroonilise haigusega. Tervise Arengu Instituut on kaardistanud peamised tervisekao p\u00f5hjused<\/a> ning edetabelis troonivad vereringehaigused. Nendest omakorda on hinnanguliselt kuni 80 protsenti ennetatavad tervist hoidvate eluviisivalikutega. See on vaid \u00fcks n\u00e4ide.<\/p>\n

Ennetusel on tervishoius\u00fcsteemis oma koht ja kaheldamatu v\u00e4\u00e4rtus ning tervishoiuressursside suunamine ennetusse on h\u00e4davajalik ja kulut\u00f5hus. Riiklikud s\u00f5eluuringuprogrammid, tervisekontrollid, vaktsineerimine ja tervisealane n\u00f5ustamine aitavad pikas perspektiivis hoida kulusid kokku ning inimeste tervist parandada. Infotehnoloogilised lahendused tulevad tervishoiule appi ning aitavad s\u00fcsteemi t\u00f5hustada.<\/p>\n

Tervisedendus ulatub tervishoius\u00fcsteemist kaugemale. Inimeste igap\u00e4evased tervisevalikud ei ole enamasti kantud tervishoius\u00fcsteemist, vaid inimeste praktilistest v\u00f5imalustest, hoiakutest ja \u00fcmbritsevast keskkonnast. Vastutus tervisetulemite eest lasub seega k\u00f5igil, kes neid tegureid kujundavad. Ka inimesel endal. Iseasi, kas seda vastutust ka tunnetatakse.<\/p>\n

See on ka p\u00f5hjus, miks tervisedendajad peavad olema s\u00fcsteemi osad seal, kus potentsiaalselt tervist m\u00f5jutavaid otsuseid tehakse, nii riigi kui ka kohalikul ja kogukonna tasandil.<\/p>\n

“Tervis saab alguse poliitilisest tahtest teha tervist toetavad v\u00f5imalused k\u00e4ttesaadavaks ning piirata tervist kahjustavate toodete ja teenuste pakkumist.”<\/p>\n

Tervisedenduse ja tervisedendajate roll on teha n\u00e4htavaks tervisepotentsiaal, mis ulatub tervisesektorist kaugemale. See v\u00f5ib v\u00e4ljenduda tervist toetavate v\u00f5imaluste esiletoomises ja ka tervist potentsiaalselt kahjustavate otsuste m\u00f5jude selgitamises. Rahvatervishoiu seadus r\u00f5hutab nii \u00fchist vastutust rahvastiku tervise eest ning seab kohustuseks hinnata otsuste tervisem\u00f5jusid. See ei juhtu iseenesest, vaid n\u00f5uab kellegi reaalset t\u00f6\u00f6aega, p\u00e4devust ja panust.<\/p>\n

Tervisedendus on kulut\u00f5hus, sest see t\u00f6\u00f6tab s\u00fcsteemina, valdkondade \u00fcleselt ning keskkondades, kus inimesed elavad, t\u00f6\u00f6tavad ja \u00f5pivad.<\/p>\n

Tervis saab alguse kodudest, koolidest, t\u00f6\u00f6kohtadest, suhetest, oskustest. Tervis saab alguse linnaruumist, mis soodustab liikumist ja turvalisust v\u00f5i vastupidi. Tervis saab alguse poliitilisest tahtest teha tervist toetavad v\u00f5imalused k\u00e4ttesaadavaks ning piirata tervist kahjustavate toodete ja teenuste pakkumist. Tervis saab alguse sidusatest kogukondadest ning terviseprogrammidest, mis kaasavad elanikke, kellele need m\u00f5eldud on. Tervis saab alguse ka v\u00f5itlusest v\u00e4\u00e4rinfoga ning kvaliteetse terviseinfo tagamisest.<\/p>\n

Tervishoius\u00fcsteemi parandamise k\u00f5rval ei tohi seega unustada juurp\u00f5hjusi ning inimesi, kes tervishoius\u00fcsteemi kasutavad. Tervisekassa defitsiit on nagu maja lekkiv katus, kuid ebapiisav tervisedendus on kui maja m\u00e4danevad talad. P\u00e4devad ennetuse ja tervisedenduse eksperdid on tervishoius\u00fcsteemi suurimad s\u00f5brad, sest just nemad aitavad s\u00fcsteemselt v\u00e4hendada ravivajadust kohtades, kuhu tervishoiut\u00f6\u00f6taja ei pruugi ulatuda. Parandada tuleb tervet maja ehk kogu tervises\u00fcsteemi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tervisekassa defitsiit on nagu maja lekkiv katus, kuid ebapiisav tervisedendus on kui maja m\u00e4danevad talad, kirjutab Liis Reiter.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":44026,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21379,21,28,29,21928,19,25,21925,21927,17630,308,563,21926,512,562,21521,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-44025","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haigused","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-liis-reiter","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-rahvatervishoid","25":"tag-rahvatervishoiu-seadus","26":"tag-soeluuringud","27":"tag-tervis","28":"tag-tervise-arengu-instituut","29":"tag-tervisedendus","30":"tag-tervisekassa","31":"tag-tervishoid","32":"tag-tervishoiususteem","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115563882320089465","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44025","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44025"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44025\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44026"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44025"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44025"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44025"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}