Carla Sim\u00f3nil kulus vaid kaks katsetust, et p\u00e4\u00e4seda Euroopa tuntud v\u00e4\u00e4rtfilmilavastajate nimistusse, kui ta teine t\u00e4ispikk film “Alcarr\u00e0s” v\u00f5itis 2022. aastal Berliini filmifestivali Kuldkaru, saades k\u00f5igi aegade esimese katalaanikeelse filmina selle au osaliseks.<\/p>\n
T\u00e4navu teadis filmi\u00fcldsus juba paremini valmis olla ning sellest annab ehk aimu ka t\u00f5siasi, et ta uusim film “Palver\u00e4nnak”1\u00a0esilinastus kevadel Cannes’i p\u00f5hiv\u00f5istlusprogrammis. Kuigi Sim\u00f3ni tituleeritakse j\u00e4rjekindlalt hispaania re\u017eiss\u00f6\u00f6riks, on ta s\u00fcndinud-\u00f5ppinud-kasvanud Kataloonias ning teeb ka oma filme j\u00e4rjekindlalt ja p\u00f5ikp\u00e4iselt katalaani keeles (“Palver\u00e4nnak” v\u00e4hemalt osaliselt, segatuna hispaania ja galeegi keelega). Need on ka keskmisest isiklikumad, ja ma \u00fctleksin, et kohalikumad lood, mis otsivad maailmast arusaamist minevikust, nostalgiast, on paratamatu kaduviku registreerijad.<\/p>\n
Carla Sim\u00f3ni filmid on vaikne, ent j\u00f5uline vastulause neile, kes kardavad filmide puhul liigset lokaalsust ja seda, et kohalikud v\u00e4iksem\u00f5\u00f5dulised lood ei k\u00f5neta rahvusvahelist filmi\u00fcldsust. K\u00f5netavad ikka k\u00fcll. Olgu asukoht mis tahes, inimeste mured on ikka samad, seda enam et elame s\u00fcveneva globaliseerumise ajastul.<\/p>\n
“Palver\u00e4nnakus” l\u00e4heb peategelane Marina (Ll\u00facia Garcia) uitama lapse\u00adp\u00f5lve\u00adradadele ja hakkab pooltahtmatult aimu saama oma vanemate saladustest, mida perekond on alla surunud ja tema eest varjanud. Kuna on veel ebaselge, kas film \u00fcldse meie kinolevisse j\u00f5uab, siis tuleks kasutada v\u00f5imalust ja seda vaadata P\u00d6FFil, kus “Palver\u00e4nnak” linastub t\u00e4navuse katalaani fookuse osana.<\/p>\n
Intervjuu on tehtud Cannes’is pool aastat varem, kui Sim\u00f3n oli viimaseid kuid rase. See sobis h\u00e4sti kokku filmi ja intervjuu temaatikaga, sest nii ulatusid perekondlike sidemete niidid mitte ainult minevikku, vaid ka tulevikku.<\/p>\n
Kuiv\u00f5rd on “Palver\u00e4nnak” autobiograafiline, seotud teie enda minevikuga?<\/p>\n
Lugu p\u00f5hineb osalt t\u00f5esti mu enda elul, sest ka mina kaotasin oma vanemad aidsile, kui olin alles laps. Ja 18aastasena v\u00f5tsin ette reisi, et kohtuda oma bioloogilise isa vanematega. Isa perekonda ei tunne ma v\u00e4ga h\u00e4sti, sest kohtusin nendega alles 18aastasena ja nad elavad Hispaania teises otsas. K\u00fcll aga \u00fchendab mind peategelase Marinaga uudishimu. Ja me m\u00f5lemad v\u00f5tame retke ette just uudishimust, mitte vihast. See on k\u00fcll veidi antinarratiivne ja otsest konflikti pole, minu meelest ei otsi ta armastust, vaid oma juuri. Sedasama tundsin ka mina.<\/p>\n
Miks toimub tegevus just Galiitsias?<\/p>\n
See on mu bioloogilise isa varasem elukoht ja paik, kus mu vanemad koos elasid. Minu jaoks on sellel kohal mingi m\u00fcstiline aura. Sinna minek t\u00e4hendab mulle alati kontakti vanematega \u2013 inimesed kaovad, kohad j\u00e4\u00e4vad. Ja kui tahta teada saada midagi oma minevikust, siis on minu arvates oluline minna tagasi samadesse paikadesse isegi siis, kui m\u00f5te sellest, mis ees ootab, v\u00f5ib olla frustreeriv.<\/p>\n
Kaheksak\u00fcmnendatel oli Galiitsias ka\u00a0movida viguesa\u00a0liikumine.2\u00a0Asutati palju h\u00e4id rokkb\u00e4nde ja liikus ka palju narkootikume, eriti heroiini, ja “Palver\u00e4nnakus” on ka seda perioodi meenutatud. Miks te seda tegite ja mis teid selle juures huvitas?<\/p>\n
Kaheksak\u00fcmnendad olid Hispaanias nii t\u00e4htsad, aga me pole sellest eriti r\u00e4\u00e4kinud, kuna sellega kaasnes palju hingevalu \u2013 v\u00e4ga paljud surid heroiini ja aidsi t\u00f5ttu. Diktatuuri ajal olid noored suures masenduses, Hispaania oli \u00fclikatoliiklik ja v\u00e4ga konservatiivne maa. Ja j\u00e4rsku p\u00e4rast Franco surma toimus vabanemine nagu vabaduse plahvatus. \u00d5nnelikud ajad. Aga sellel vabadusel oli ka oma tume pool. J\u00e4rsku olid k\u00f5ik narkootikumid k\u00e4ttesaadavad ja \u00f6eldi, et noortele meeldib l\u00f5butseda ja nad ei viitsi poliitikaga tegelda. Ja ega eriti midagi tehtudki. Meil oli suur heroiinilevik, keegi ei tundnud selle aine omadusi ega teadnud tagaj\u00e4rgi. Ja kui \u00e4kki aids tuli, siis oli Hispaania nakatumisprotsent Euroopa k\u00f5rgeim. \u00dchiskonnas vaikiti see periood ajapikku maha kui tabu ja liiga piinarikas jututeema.<\/p>\n
Selle p\u00f5lvkonna t\u00fctrena oli mulle oluline see m\u00e4lestus taastada, sest minu meelest oli just nende p\u00f5lvkond see, kes vanad v\u00e4\u00e4rtused pea peale keeras ja avas ukse progressiivsemale m\u00f5tteviisile. Vigo linna kohta \u00f6eldi, et ta oli nagu Madridi v\u00e4ike \u00f5de, kes pidutses samamoodi.<\/p>\n
Filmi vorm on v\u00e4ga huvitav: “Palver\u00e4nnak” algab dokumentaalses stiilis nagu videop\u00e4evik ja siis liigub tasahilju kummaliste, abstraktsemate visioonide poole. Kui palju te sellest ette planeerisite?<\/p>\n
Filmis on kolm suunda. Tegelikkus, kus Marina plaanib oma reisi ja v\u00f5tab selle ette 2000. aastate alguses. Siis on see, mida ta filmib, ja kolmandaks see, mida ette kujutab ja mis toimub kaheksak\u00fcmnendatel. Ma olin enne teinud kaks filmi perekondadest, keda k\u00e4sikaameraga kujutatakse v\u00e4ga l\u00e4hedalt, aga need olid teistsugused perekonnad.<\/p>\n
“Palver\u00e4nnaku” perekond on erinev ja kui hakkasime operaator H\u00e9l\u00e8ne Louvartiga filmi planeerima, saime aru, et me ei saa neid samamoodi kujutada, vaid vajame distantsi, mis Marinal nende suhtes on. Ta pole osa perekonnast. Nii et kasutasime rohkem komponeeritud kaadreid. K\u00fcll alati vabalt, sest nii ma n\u00e4itlejatega t\u00f6\u00f6tan, ja alati ka Marinale l\u00e4hedal, sest l\u00f5ppude l\u00f5puks kujutan ju ennast l\u00e4bi tema ja ta on pidevas liikumises, aga siiski veidi rohkem vahet hoides kui varem. Ja tema filmitud materjal pidi olema veidi toores, sest ta on 18 ja avastamas oma armastust filmikunsti vastu ning leidmas oma poeetilist autoripilku.<\/p>\n
Ja mineviku ettekujutuste puhul oli intrigeeriv kasutada rohkelt teiste osade peegeldusi. Midagi ette kujutades toetume ju ikka sellele, mida oleme juba n\u00e4inud. Marinal on ema p\u00e4evik ja sealt loetule on tal lihtne kuvada visuaalseid kujutisi, mida ta on \u00fcles v\u00f5tnud, k\u00fclastatud kohti, kuuldut-n\u00e4htut. Oli vaja, et fantaasiad sisaldaksid seda k\u00f5ike, aga oleksid muuga v\u00f5rreldes vabamad, sensuaalsemad. Teise aja vaimuga.<\/p>\n
Film on ka kronoloogiliselt t\u00e4pne, fikseeritakse p\u00e4evi ja kuup\u00e4evi. Miks?<\/p>\n
Tahtsin katsetada uut struktuuri. P\u00e4rast kaht filmi, millel on k\u00fcll l\u00e4htepunkt, aga mis on seest vabad, m\u00f5tlesin, et “Palve\u00adr\u00e4nnak” peaks olema teekonnafilm, justkui perekonnatuur. Ja mulle meeldis peat\u00fckkide m\u00f5te, kui Marina kohtub perekonnaliikmetega \u00fckshaaval ja kuni suure stseenini koos vanavanematega. Kolmanda filmiga on tihti see lugu, et autorid soovivad katsetada uute asjadega.<\/p>\n
“Palver\u00e4nnakus” on ka mulle k\u00fcllaltki uudne dialoogikasutus. Selgitada asju s\u00f5nade, mitte piltidega, aga kuna see on narratiivikeskne film, siis tegelased peavadki omavahel r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n
Tahtsin alguses p\u00e4evikuosad jagada filmi peale laiali, aga kui m\u00f5istsin, et film r\u00e4\u00e4gib m\u00e4lust ja \u00e4ngistusest, mis tekib suutmatusest seda taastada, ja et perekonnast m\u00e4lu taastamisel abi pole, saab m\u00e4\u00e4ravaks stseen, kus ta m\u00e4lestuse endale oma kujutluses ise lavastab. Seet\u00f5ttu pidi see osa olema l\u00f5pupoole. Mulle meeldis m\u00f5te v\u00e4ikesest filmist filmis. Ja eks see on ka suur v\u00e4ljakutse filmitegijale, kuna vaataja on juba harjunud m\u00f5ttega, et “Palver\u00e4nnak” on mingit laadi film, aga siis selgub, et hoopis midagi veel. Nagu ma \u00fctleksin neile: t\u00e4na tuleb teil ka veidi riskida.<\/p>\n
Kas saite tegemise ajal teada ka midagi uut omaenda perekonna kohta?<\/p>\n
Suurim avastus oli see, kuidas m\u00e4lu t\u00f6\u00f6tab. Minu meelest on see lummav. Tegelikult on v\u00f5imatu m\u00e4lupilte kokku panna, sest me ei m\u00e4leta mitte m\u00e4lestust, vaid seda, kuidas me seda viimati m\u00e4letasime. M\u00e4lestused muutuvad meie m\u00e4lus kogu aeg. Ka meie enda mugavuse j\u00e4rgi just selles suunas, nagu meil vaja. Ja kui k\u00fcsida inimestelt l\u00e4inud s\u00fcndmuste kohta, siis ei tule sealt kokku kuigi palju kasulikku. Oma loos on iga\u00fcks ise peategelane. Mulle tekitas see rohkelt meeleh\u00e4rmi ja ma \u00fctlesin m\u00f5ne aja p\u00e4rast, et kui k\u00f5ik on ise oma m\u00e4lestuste autorid ja kes teab, kas minu vanemadki mulle t\u00f5tt r\u00e4\u00e4giks, kui nad siin oleks, siis kas poleks parem, kui ma need m\u00e4lupildid ise teeksin. See oli vabastav: teadmine, et m\u00e4lestusi v\u00f5ib luua, kuna p\u00e4ris t\u00f5ele j\u00e4lile ei saagi j\u00f5uda.<\/p>\n
Olen palju saanud teada ka s\u00f5ltuvuse kohta ja \u00fcks suur avastus oli ka arusaamine, et mu isa ei saanudki isa olla, sest ta oli heroiinis\u00f5ltlane. Mitte et ta ei tahtnud. Minu perekond oli mulle r\u00e4\u00e4kinud, et ta ei soovinud endale tavap\u00e4rast, konventsionaalset elu. Aga ta lihtsalt ei suutnud j\u00e4rele j\u00e4tta. Mulle oli selle m\u00f5istmine ka v\u00e4ga t\u00e4htis.<\/p>\n
Te olete “Palver\u00e4nnakus” jutustanud iseenda lugu, v\u00e4hemalt osaliselt. Ja n\u00fc\u00fcd rasedana siin intervjuud andes v\u00f5iks ka m\u00f5elda, et isiklikud teemad l\u00e4hevad edasi. Peate oma filmitegijakarj\u00e4\u00e4ri asemel tegema ehk midagi muud. Kas arvate, et see saab olema keeruline?<\/p>\n
Ei-ei, seda ma k\u00fcll ei arva. Alustuseks, kui ma m\u00f5istsin, et on vaja Cannes’i minna, siis k\u00e4is k\u00fcll peast l\u00e4bi m\u00f5te, et \u00e4kki mul tuleb sel ajal s\u00fcnnitama hakata. Samal ajal on see mulle t\u00e4henduslik: justkui ring saab t\u00e4is \u2013 perekonnast inspireeritud filmide ring. Ja samuti: see on mu teine laps ja ma tunnen, et rohkem ma ilmselt ei soovi. Algab uus periood. Me valmistame ette flamenkomuusikali, millel pole minu eluga midagi pistmist. Selleks filmikunst ju ongi, et uurida ja avastada huvipakkuvaid kohti ja inimesi. Minu elus on k\u00e4tte j\u00f5udmas uus ajaj\u00e4rk ja ma olen selleks valmis. T\u00f5si, kui t\u00f6\u00f6tada oma materjaliga, millega nii l\u00e4hedalt on \u00fchenduses oldud ja mida t\u00f5esti r\u00e4\u00e4kida tahan, siis on see v\u00e4ga eriline kogemus, mis kandub edasi ekraanile. Mingi maagia. Aga saan hakkama ka ilma selleta.<\/p>\n
Filmis on stseen, mida ma varem pole n\u00e4inud kasutatavat, niinimetatud\u00a0el besamanos3. Kust te selle v\u00f5tsite?<\/p>\n
See p\u00e4rineb mu emapoolsest perekonnast. Vanaisa tegi seda alati ja oli nii uhke, et sai meid j\u00e4rjekorda ja teda austama panna. Olen alati arvanud, et seda peaks filmis kasutama. Ja n\u00fc\u00fcd on hakanud v\u00e4lja tulema, et see traditsioon on eluj\u00f5uline paljudes peredes. Kuna tal on Marinale eriline \u00fcmbrik, siis on sellel rituaalil ka dramaturgiline m\u00f5te. See on muidugi selge patriarhaadi ja klassi\u00fchiskonna n\u00e4htus.<\/p>\n
Lisaks perekonnam\u00e4lestustele on “Palver\u00e4nnak” ka film Hispaania m\u00e4lust. Kas uus p\u00f5lvkond soovib m\u00e4letada l\u00e4inud aegade traumasid v\u00f5i tahab need unustada?<\/p>\n
Ma pole kindel, sest ma ei ole uue p\u00f5lvkonnaga enam kontaktis. Tean vaid seda, et Hispaania ei taha k\u00f5ike m\u00e4letada. V\u00e4ga halvad on lood Hispaania kodus\u00f5jaga, seet\u00f5ttu olemegi oma poliitikaga seal, kus me oleme. Ja on teatud asju, mida on endiselt vaja parandada. Minu filmis on ajalugu veidi l\u00e4hemal, aga ka neid s\u00fcndmusi peaksime m\u00e4letama. \u00dcldiselt olen uue p\u00f5lvkonna suhtes lootusrikas. Nad on m\u00f5istvad, m\u00f5istavad ka ebameeldivaid asju. Igal juhul paistab, et praegu on Hispaanias midagi toimumas. V\u00e4lja on antud m\u00f5ned raamatud ja leidub neid, kes on l\u00f5puks valmis ka kaheksak\u00fcmnendatest r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n
Teie peaosat\u00e4itja Ll\u00facia Garcia ei paista olevat veel v\u00e4ga kogenud n\u00e4itleja.<\/p>\n
Jah, see on tema esimene osat\u00e4itmine. V\u00e4ga pikal n\u00e4itleja otsimise perioodil \u2013 kaheksa-\u00fcheksa kuud \u2013 kohtasime igasuguseid t\u00fcdrukuid. Leidsime ta t\u00e4navalt, kui ta oli tulemas mingilt kokku\u00adsaamiselt, seljakott seljas. K\u00fcsisime, ega ta ei taha n\u00e4itlemist katsetada, ja ta oli n\u00f5us. Sain \u00e4kki aru, et ta sarnaneb v\u00e4ga selle t\u00fcdrukuga, kes mina teismelisena olin. Temas oli ootamatu segu s\u00fc\u00fctusest ja k\u00fcpsusest. Tal oli keeruline \u00fclesanne m\u00e4ngida kaht tegelast ning tihti on nii, et n\u00e4itleja suudab \u00fcht tegelast m\u00e4ngida h\u00e4sti, aga teist mitte. Temas oli lubadust, et pisukese t\u00f6\u00f6ga teeb ta h\u00e4sti \u00e4ra m\u00f5lemad osad. Umbes kuu aega tegime minu juures proovi ja kuna ta \u00f5ppis filosoofiat, siis ei olnud tal n\u00e4itlemisest aimugi, aga tal on v\u00e4ga hea vaist.<\/p>\n
Te v\u00f5itsite “Alcarr\u00e0s’iga” Berliinis peaauhinna Kuldkaru. Kas sellest oli “Palver\u00e4nnaku” tegemisel ka abi?<\/p>\n
Jah, eks see aitab muidugi. Selleks auhinnad p\u00f5hiliselt head ongi, et lubavad v\u00e4hema murega j\u00e4rgmiste projektidega edasi tegeleda. Raha annab muretuse, muidu tuleks eelarve t\u00f5ttu hakata midagi filmist v\u00e4lja v\u00f5tma.<\/p>\n
Sel korral sain aru, et l\u00f5pptulemus on v\u00e4ga l\u00e4hedal algideele, mis mul plaanis oli. Ja film tuli kallim, kuna meri-paadid, erinevad v\u00f5ttepaigad, tehnilised komplikatsioonid n\u00f5udsid oma osa. Aga nii arenetaksegi.<\/p>\n
Kas Hispaania ebatavalise naisre\u017eiss\u00f6\u00f6rina aitate oma eduga avada uksi j\u00e4rgmistele?<\/p>\n
Mmm, mingi muutus on toimumas. N\u00fc\u00fcd on naisi m\u00e4rksa rohkem, oleme sellest v\u00e4ga teadlikud, ja seda ei saa v\u00f5tta iseenesestm\u00f5istetavalt. Ainu\u00fcksi meie pole teerajajad, vaid olid ka need, kes on meile teed n\u00e4idanud. Me v\u00f5tsime asja t\u00f5siselt, oleme kuskile v\u00e4lja j\u00f5udnud ja tagasi algusse me enam ei l\u00e4he. See on suur asi mitte ainult sellep\u00e4rast, et me filme teeme, vaid sellep\u00e4rast, et me r\u00e4\u00e4gime lugusid ja pakume uut vaatenurka.<\/p>\n
Miks on perekonnasaladused nii viljakas pinnas filmitegemiseks?<\/p>\n
Perekonda ei saa valida, suhted on pikaajalised ja pika ajalooga. Nendes on nii armastust kui traumat. Ja saladused on kinematograafilised, sest filmides on v\u00f5imalik neid paljastada j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Meil k\u00f5igil on saladusi ja sellistes perekondades veelgi enam.<\/p>\n
Kas teie filmid v\u00f5ivad \u00fchel p\u00e4eval omakorda olla p\u00e4evikuks teie lastele?<\/p>\n
Jaa, mulle meeldiks see v\u00e4ga. Kuna mul oli puudu perekonnam\u00e4lestustest v\u00f5i -arhiivist \u2013 mul endal on vanematest vaid m\u00f5ni \u00fcksik foto \u2013, siis olen m\u00f5elnud, et minu lastel saavad v\u00e4hemalt olema mu filmid. Need ei n\u00e4ita k\u00fcll tegelikkust, aga midagi ikka.<\/p>\n
1 “Romer\u00eda”, Carla Sim\u00f3n, 2025.<\/p>\n
2\u00a0Movida viguesa\u00a0\u2013 oluline noortekultuurin\u00e4htus Vigo linnas Galiitsias, mis h\u00f5lmas p\u00f5hiliselt \u00f6\u00f6elu, baare ja muusikat ajaloolises kesklinnas, esitades keset s\u00fcvenevat t\u00f6\u00f6puudust, majanduskriisi ja poliitilist pettumust v\u00e4ljakutse traditsioonilistele v\u00e4\u00e4rtustele.<\/p>\n
3\u00a0El besamanos\u00a0\u2013 vanamoodne k\u00e4esuudlemisrituaal, millega austatakse endast t\u00e4htsamat \u2013 kas kiriku- v\u00f5i perekonnapead \u2013 ja saadakse vastu rahaline meelehea.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Carla Sim\u00f3nil kulus vaid kaks katsetust, et p\u00e4\u00e4seda Euroopa tuntud v\u00e4\u00e4rtfilmilavastajate nimistusse, kui ta teine t\u00e4ispikk film “Alcarr\u00e0s”…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":44028,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,11814,21930,37,33,35,34,36,31,32,208,21,28,29,19,21929,2870,25,1278,23,24,11271,6217,22,20,30],"class_list":{"0":"post-44027","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-cannes","11":"tag-carla-simon","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-film","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-palverannak","25":"tag-poff","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-sirp","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-tristan","31":"tag-tristan-priimagi","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115563886263462186","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44027","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44027"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44027\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44028"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44027"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44027"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44027"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}