1980. aastal s\u00fcndinud V\u00f5igemast t\u00f5des, et lapsep\u00f5lves telekast ja raadiost n\u00e4htu ja kuuldu m\u00f5jutas teda paratamatult. “See t\u00e4hendab, et ma m\u00e4letan veel otsapidi seda va n\u00f5ukaaega ja, midagi pole teha, see, mis telekast ja raadiost tollal tuli, see mind ikkagi v\u00e4ga-v\u00e4ga palju m\u00f5jutas. Paljud lood on sellised, mida t\u00e4na enam ei olegi viisakas kuulata v\u00f5i raadios lasta. Sellegipoolest vaatasin k\u00f5ikv\u00f5imalike filme, nii palju kui tuli. Ja ka lastesaateid vaatasin v\u00e4ga palju. Tegelikult v\u00f5iks terve selle saate bloki teha lastelauludest, mis mind on m\u00f5jutanud,” naeris n\u00e4itleja.<\/p>\n
“Neid on tohutult palju. Alates Entel Tentelist kuni Leopoldini ja milleni k\u00f5igeni veel v\u00e4lja,” r\u00e4\u00e4kis Rapla k\u00fclje all, Alus \u00fcles kasvanud V\u00f5igemast. V\u00f5igemast usub, et Raplamaalt p\u00e4rit kultuuriinimeste rohkus ei ole kinni mitte kohas endas, vaid inimestes, kes seal on. “Need inimesed, kes viitsivad noortega tegeleda, j\u00e4nnata, \u00f5petada neid pilli m\u00e4ngima, laulma, korvpalli m\u00e4ngima. Senikaua kui neid inimesi seal veel liigub, seni tuleb Raplast v\u00f5i igalt poolt mujalt noori peale,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
V\u00f5igemastil oli kodus olemas ka raadio ning esimesed helge lapsep\u00f5lvem\u00e4lestused ongi seotud suvehommikul k\u00f6\u00f6gist noore poisi magamistuppa ulatuv pannkoogil\u00f5hn ning raadioh\u00e4\u00e4led. “Mingil hetkel tekkis meile koju ikka ka mingisugune stereotehnika. Seal oli plaadim\u00e4ngija, kassetim\u00e4ngija ja raadio. M\u00f5ned aastad hiljem osutus \u00fclioluliseks veel avastus, et sinna k\u00fclge on v\u00f5imalik \u00fchendada ka elektrikitarr. See v\u00f5imendus tegi ilma, et mul oleks olnud mingisugust kitarriblokki, juba iseenesest sellist m\u00f5nusat raginat. Sellega sai esimesed rokenrolli harjutused teha,” meenutas V\u00f5igemast.<\/p>\n
“Mul on justkui \u00fcks s\u00fcndmus, mis pani mind muusika vastu rohkem huvi tundma. Ma ei tea, kas ma olen selle aja jooksul v\u00e4lja v\u00f5i detailsemaks m\u00f5telnud, aga mul on justkui meeles, et telekast tulid mingid mustvalged kaadrid, kus olid hullunud t\u00fctarlapsed, kes kiljusid ja vaat et minestasid. Siis liikusid neist suure vaevaga l\u00e4bi mingisugused noormehed, l\u00e4ksid lavale ja hakkasid esinema. Ma m\u00e4letan, et ma k\u00fcsisin ema k\u00e4est, et mis toimub ja kes need on. Ta siis \u00fctles, et need on biitlid. R\u00e4\u00e4kisime neist ja ema \u00fchel hetkel \u00fctles, et meil on nende plaat ka kodus olemas,” jutustas n\u00e4itleja, kelle kodus oli plaate pigem v\u00e4hem.<\/p>\n
“Sealt edasi ketrasin ma seda “A Hard Day’s Night” plaati hommikust \u00f5htuni. Mul olid k\u00f5ik need lood peas ilma, et ma oleksin \u00fcldse aru saanud, millest seal lauldi. Ma v\u00f5isin olla umbes seitsme- v\u00f5i kaheksa-aastane. See on justkui see s\u00fcndmus, mida ma ise pean selliseks, kus mind mingisugune viirus tabas<\/p>\n
Kooliaeg<\/p>\n
Viiendas klassis l\u00e4ks V\u00f5igemast Rapla esimesse keskkooli. “Seal juhtus huvitav asi, et meid pandi kokku inglise keele eriklassiga. Meiega tehti selline eksperiment, et me pidime \u00fche aastaga neile, kes olid esimesest klassist inglise keelt \u00f5ppinud, j\u00e4rgi t\u00f5mbama. \u00d5nneks meil oli seal \u00fcks fantastiline inglise keele \u00f5petaja, kes tutvustas meile ingliskeelset muusikat. Meil olid k\u00f5igil k\u00f5rvaklapid peas, mikrofonid ees ja nupud laua peal. Ta lasi meile David Bowie lugu “Space Oddity”, me laulsime k\u00f5ik seda p\u00fc\u00fcdlikult kaasa, \u00f5ppisime s\u00f5nad p\u00e4he, r\u00e4\u00e4kisime sellest loost, taustast, Bowie’st,” meenutas V\u00f5igemast ning lisas, et sealt sai muusikapisik j\u00f5udu juurde.<\/p>\n
Kodukandis m\u00f5isas tegutses ka klubi, kus oli kultuurimajade tehnika ja tegutses mitu ansamblit. “Aga \u00fcks neist oli nagu punkb\u00e4nd, minust vanemate t\u00fc\u00fcpidega. Kui ma sealt m\u00f5isast m\u00f6\u00f6da l\u00e4ksin, siis kostis sealt aeg-ajalt v\u00e4ga ahvatlevaid helisid. Ma vaikselt nillisin ka sinna ligi ja \u00fchel hetkel p\u00e4\u00e4sesin ka sisse. Sealt saingi esimese elektrikitarrikogemuse. Kui varsti N\u00f5ukogude Liit kokku varises, siis j\u00e4i kogu see tehnika seisma ning \u00fche kitarri ma sellisest olukorrast ka p\u00e4\u00e4stsin ja oma raadios\u00fcsteemiga \u00fchendasingi,” meenutas V\u00f5igemast.<\/p>\n
“Siis mul oli ka veel \u00fcks duubelmakk, mingi ilge junn, kohutav, aga vot sellega me salvestasime Vaikoga esimesed Joygunsi palad minu kodus magamistoas,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Eplikuga tutvuti Rapla muusikakoolis, kus V\u00f5igemast \u00f5ppis l\u00f6\u00f6kpille ja Eplik klaverit. “Aga meil olid muusikaajaloo tunnid koos. Ootasin seal tunni algust ja keegi m\u00e4ngis klaveril lugusid nagu MacGyveri tunnusmeloodia, \u00e4kki ka Code One’ilt midagi. See oli Vaiko ja t\u00fcdrukud kuulasid armunud pilgul. Vaikol oli ka mingi kitarr, mille ta oli ise valgeks v\u00e4rvinud ja sellele mingisuguse lahtise h\u00e4\u00e4lestuse peale keeranud ning m\u00e4ngis peamiselt p\u00f6idlaga akorde.”<\/p>\n
Ansambel Friroid<\/p>\n
“Aga kuna minule olid juba Alu punkarid \u00f5petanud C- ja D-duuri, siis mul oli au Vaikole need m\u00f5ned esimesed duurid \u00f5petada. Edasine on juba ajalugu,” muigas V\u00f5igemast. Koos Vaikoga satuti m\u00e4ngima ka Rapla l\u00e4histel asuva Keava b\u00e4ndi nimega Friroid, kuhu solistiks kutsutud Eplik V\u00f5igemasti r\u00fctmikitarristina kaasa v\u00f5eti. “Ma olin selles kohutav, minu v\u00f5im oli vist isegi maha keeratud. Aga vahet pole, see oli v\u00e4ga huvitav kogemus,” s\u00f5nas V\u00f5igemast.<\/p>\n
“Friroidiga me natukene siin ja seal ikka esinesime ka. M\u00e4ngisime kavereid, peamiselt rokiklassikat nagu Aerosmith, Jimi Hendrix ja Deep Purple. Sealt sai alguse ka tohutu Aerosmithi armastus,” r\u00e4\u00e4kis n\u00e4itleja. “Friroidiga sain ma esimest korda ka pillim\u00e4ngimise eest raha. See oli \u00fcllatav, aga sama \u00fcllatav oli ka see kui v\u00e4he sai. Kui palju peab m\u00e4ngima, et \u00fcldse \u00e4ra elada. See ilmselt kehtib t\u00e4nase p\u00e4evani ja \u00f5nnelikud on need, kes suudavad ainult pillim\u00e4ngust \u00e4ra elada.”<\/p>\n
V\u00e4ike t\u00f6\u00f6tasu ei saanud siiski V\u00f5igemasti karj\u00e4\u00e4rivalikutes m\u00e4\u00e4ravaks. “Teistele radadele viis mind arusaamine, et muusiku v\u00f5i pillim\u00e4ngijana edasi minemiseks on vaja ka talenti ja k\u00f5vasti harjutada. Mulle tundus, et ma olin sellega tiba juba hiljaks j\u00e4\u00e4nud ja tunnetasin, et mul nii palju seda muusikapisikut sees ei ole, et p\u00e4ris professionaalseks muusikuks tahaksin hakata. Mul oli igasuguseid muid huvisid ka,” lisas ta.<\/p>\n
“Sellel hetkel, kui ma keskkooli l\u00f5petasin, ei olnud mul \u00f5rna aimugi, mis ma edasi tegema hakkan. Esimese hooga viisin hoopis paberid Pedasse helire\u017eiisse, aga kuna lavaka katsed tulid kohe peale ja sealt sain edasi, siis j\u00e4i helire\u017eii asi juba k\u00f5rvale. M\u00f5lgutasin k\u00fcll m\u00f5tteid, et l\u00f5petan lavaka \u00e4ra ja siis on mul veel aega \u00f5ppida igasuguseid asju, aga paraku on teatrimaailm selline, et kui ta sind endasse haarab, siis ta haarab tervenisti,” t\u00f5des V\u00f5igemast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1980. aastal s\u00fcndinud V\u00f5igemast t\u00f5des, et lapsep\u00f5lves telekast ja raadiost n\u00e4htu ja kuuldu m\u00f5jutas teda paratamatult. “See t\u00e4hendab,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":442,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84],"tags":[37,33,35,173,34,36,712,140,215,144,711,550],"class_list":{"0":"post-441","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-muusika","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-heli-nalg","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-music","17":"tag-muusika","18":"tag-priit-voigemast","19":"tag-vaiko-eplik"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/441","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=441"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/441\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/442"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=441"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=441"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=441"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}