{"id":44154,"date":"2025-11-17T10:09:20","date_gmt":"2025-11-17T10:09:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44154\/"},"modified":"2025-11-17T10:09:20","modified_gmt":"2025-11-17T10:09:20","slug":"soja-ulevaade-1362-paev-mitmes-loigus-eip-lahe-hasti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44154\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1362. p\u00e4ev – mitmes l\u00f5igus eip l\u00e4he h\u00e4sti"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA <\/p>\n

L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n

Ukraina 16. november 2025: <\/p>\n

mitmes l\u00f5igus eip l\u00e4he h\u00e4sti, aga s\u00f5ja kaotamise ohtu siiski pole.<\/p>\n

1. Sadu.<\/p>\n

2. Nii j\u00e4tkata.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: sillapea Vovt\u0161anski kasvab.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: M\u00f5rnohradi l\u00f5unaosas enam Ukraina omasid pole ja eip suuda neid tuvastada ka Pokrovskis.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: veel \u00fcks k\u00fcla kaotati ja j\u00f5uti Huliapole linnast 3 km kaugusele.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. venemaa v\u00e4etiste eksport EL-i saavutas alates 2022. aastast \u00fcheksa kuu k\u00f5rgeima taseme.<\/p>\n

12. Saratovi riiklikesse haiglatesse saadetakse preestrid, et naisi abordi tegemisest eemale peletada.<\/p>\n

13. \u00dcks suurimaid venemaa metallitootjaid teatas n\u00f5udluse languse t\u00f5ttu investeeringute k\u00e4rpimisest.<\/p>\n

14. L\u00fchiuudised<\/p>\n

176 vene poole r\u00fcnnakut, aga isikoosseisu kaotuste arvu suurem langus annab aimu, et tuntavalt v\u00e4henesid r\u00fcndavate gruppide suurused. Eks videodes n\u00e4eb p\u00f5hiliselt 2-3 mehelisi seltskondi. P\u00e4ris rahulik oli Sum\u00f5 suunal (2 r\u00fcnnakut), Kupjanski kandis 5, L\u00f5mani suunal 7, mujal siiski tihedam tegevus j\u00e4tkus. Liugpomme 122, kaudtuld 4251 lasku aga droone kahjuks juba j\u00e4lle \u00fcle 6 tuhande.<\/p>\n

K\u00e4ib tihe v\u00f5itlus selle \u00fcle, kes suudab domineerida drooninduses ning hoida suurema kontrolli all vastase logistika\u00fchendusi v\u00f5i r\u00fcndavate \u00fcksuste l\u00e4henemismarsruute.<\/p>\n

Kahjuks ei paku veel ilm Ukrainale leevendust ja kaoa oodatud maastiku nn p\u00f5hjatuks muutumine pole seni alanud. Esimesed miinuskraadi k\u00fcll Ukraina p\u00f5hjaservale t\u00e4naseks j\u00f5udsid, aga ei enamat ja suurt pikka sajuperioodi ka veel pole porgnoosides novenmbri l\u00f5puni. K\u00fcll jagub udu ja see kohati p\u00e4ris tihe.<\/p>\n

Pisu m\u00e4rke siiski on, et venemaa ja okupeeritud alade s\u00fcgavusse l\u00f6\u00f6gid hakkavad m\u00f5jutama vene s\u00f5jav\u00e4e tarneid rinde suunal. Loodan, et viimaste n\u00e4dalate sarnane t\u00f6\u00f6tlus t\u00f5useb ja kogu vene poole elektriv\u00f5rgu tasal\u00fclitamine Euroopa poolses osas ja okupeeritud aladel on \u00fclivajalik.<\/p>\n

1. vene okupandid tulistasid ja tapsid kaks end vangi andnud Ukraina s\u00f5durit Zat\u00f5\u0161je k\u00fcla \u00e4\u00e4relinnas Polohivski rajooni Huljaipole kogukonnas Zat\u00f5\u0161jes. Selle j\u00e4\u00e4dvustas videos droon. Samal ajal teatas DeepState, et FPV droon tappis tapjad vaid 20 minutit hiljem.<\/p>\n

\u00d6\u00f6sel t\u00f6\u00f6tas Kiievis ja selle \u00fcmbruses \u00f5huh\u00e4ire.<\/p>\n

vene v\u00e4ed tabasid Optima-Pharmi, riigi \u00fche suurima ravimifirma, Dnipro ladu. Ladu h\u00e4vis t\u00e4ielikult, kuid \u00fckski t\u00f6\u00f6taja vigastada ei saanud. Kahjude ulatus on siiani teadmata. H\u00e4vitatud ladu teenindas Ukraina l\u00f5unapiirkondi. See on kolmas r\u00fcnnak Optima-Pharmi ladudele. 25. oktoobril h\u00e4vitati Kiievis ettev\u00f5tte laokompleks ja kontor, kahju hinnati umbes 100 miljoni dollari suuruseks. See r\u00fcnnak h\u00e4vitas ka 20% Ukraina igakuisest ravimivarust.<\/p>\n

2. Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) droonid h\u00e4vitasid 14. novembril Novorossiiskile toimunud ulatusliku r\u00fcnnaku k\u00e4igus lisaks sadama naftaterminali (\u0160esharis) nelja S-400 \u00f5hut\u00f5rjeraketis\u00fcsteemi, teatas allikas Ukraina Operatiivrelvaj\u00f5ududele ja UNIANile. \u201eV\u00e4eosa juures oli umbes 12 S-400 Triumph \u00f5hut\u00f5rjeraketis\u00fcsteemi kanderaketti. On v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et ka need said r\u00fcnnakus kahjustada,\u201d m\u00e4rkis allikas. Samuti h\u00e4vitati Novorossiiskis satelliidipiltide kohaselt \u201ekaks olulist radarit\u201d, sealhulgas 96N6 (\u201eJuustulaud\u201d) varajase hoiatamise radar ja 92N6 (\u201eHauakivi\u201d) sihtm\u00e4rgi tuvastamise radar. Lisaks r\u00fcndasid Ukraina v\u00e4ed 15. novembril Zapori\u017eja oblastis Tokmaki linna l\u00e4hedal venemaa s\u00f5jav\u00e4erongi (esmalt olid partisanid rikkunud raudtee, mist\u00f5ttu rong seisma j\u00e4i).<\/p>\n

venemaa linnades Volgogradis ja Samaaras kuuldi 16. novembri \u00f6\u00f6sel plahvatusi ning kohalikud v\u00f5imud teatasid droonir\u00fcnnakust. Elanikud kaebasid tulekahjude \u00fcle, eriti naftat\u00f6\u00f6tlemistehase l\u00e4hedal. Volgogradis ja Vol\u017eskis toimusid plahvatused umbes s\u00fcda\u00f6\u00f6 paiku.<\/p>\n

Telegrami kanali Exilenova+ andmetel said venemaa \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemide rikke t\u00f5ttu n\u00e4dala jooksul teist korda kannatada elamud. Volgogradi administratsioon teatas Dzer\u017einski ja Traktorozavodski rajoonides tekkinud kahjustustest ja v\u00e4idetavatest inimohvritest.<\/p>\n

Esialgsetel andmetel registreeriti mitu tabamust ka Volgogradi Lukoili naftat\u00f6\u00f6tlemistehases.<\/p>\n

Kohalike elanike s\u00f5nul kuuldi Samaaras ka k\u00fcmneid plahvatusi, kuid kohalikud v\u00f5imud pole juhtunut ametlikult kommenteerinud. Kinnitamata teadete kohaselt v\u00f5idi r\u00fcnnata Novokuib\u00f5\u0161evski naftat\u00f6\u00f6tlemistehast ja alajaama.<\/p>\n

Volgogradi lennujaam oli suletud 15. novembril kell 18.30 kuni 16. novembril kell 5.11 ja Samaara lennujaam kell 22.12 kuni 4.10. venemaa kaitseministeerium teatas, et \u00f5hut\u00f5rjev\u00e4ed h\u00e4vitasid v\u00e4idetavalt Samara oblasti territooriumil 23 ja Volgogradi oblasti territooriumil 17 mehitamata \u00f5hus\u00f5idukit.<\/p>\n

6500 km kaugusel piirist lasi Ukraina s\u00f5jav\u00e4eluure GUR \u00f5hku raudteer\u00f6\u00f6pad Sosnovka asula l\u00e4hedal Trans-Siberi raudteel. venemaa kasutab seda liini relvade importimiseks P\u00f5hja-Koreast.<\/p>\n

Eile teatati, et Ukraina sooritas oma esimesed koordineeritud r\u00fcnnakud venemaa elektriv\u00f5rgule. Vorone\u017ei termoelektrijaam purustati \u2013 1000 venemaa t\u00f6\u00f6stust j\u00e4i seisma. Orel kaotas 40% piirkondlikust elektrist ja 65% linnak\u00fcttest. Ukraina raketid h\u00e4vitasid 25% generaatori v\u00f5imsusest.<\/p>\n

T\u00e4na \u00f6\u00f6sel toimus kohalike teatel Simferoopolis kaks plahvatust, Novofjodorovkas Saki lennuv\u00e4lja piirkonnas ja Sevastoopoli l\u00e4hedal merel oli kuulda plahvatusi.<\/p>\n

3. Kursk: rindejoones muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: kahjuks suudab vene pool laiendada oma sillapead Vovt\u0161anskis ja tundub, et \u00fcle Vovtsa j\u00f5e on juba suudetud toimetada ka autosid. Arvata v\u00f5ib, et selleks pigem parvesid kasutatakse aga kuna tegu on seal metsa alaga, siis pisu lihtsam on seal varjatult toimetada.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: tundub, et M\u00f5rnohradi l\u00f5unaosast on Ukraina omad lahkunud ning kahjuks ei n\u00e4e linna p\u00f5hja pool asuvas Rodinske linnas ka olukorra paranemist.<\/p>\n

Pokrovskis suudab vene pool hoida alles oma eesmisi possasid linna loodeserval m\u00f5jutades osaliselt Ukraina v\u00f5imalust siseneda linna aga ka m\u00f5jutamaks kogu logistikaahelat M\u00f5rnohradi suunal. Juba \u00fcle n\u00e4dala v\u00e4hemalt on vene pool j\u00e4rjest toonud linna juurde 120 mm miinipildujaid (varasemalt olid vaid 82 mm-sed) ehk siis linnas sees j\u00e4rjest t\u00f5useb vene poole v\u00f5imekus h\u00e4vitada sihtm\u00e4rke ja seda ka linnast v\u00e4ljas.<\/p>\n

\u00dcritab k\u00fcll ajada j\u00e4rge m\u00f6\u00f6da portaale tuvastamaks Ukraina edusamme linnas aga seni leitud videosid eip suuda \u00fchegi kohaga siduda tutvastamaks, kas nad toimetavad kuskil linna serval v\u00f5i linnas. Droonidega jaht on t\u00f5esti tihe ning lennunduse l\u00f6\u00f6ke ja kaudtuld pisu lisandub aga j\u00e4tkuvalt on vene poole konveier tihedam ja suudab kaotused katta ja isegi \u00fcletada. Linnale l\u00e4henevad maanteed on k\u00fcll pingsama Ukraina t\u00e4helepanu alla aga j\u00e4tkuv tihe udu ei lase suurematel seiredroonidel j\u00e4lgida suuremat ala tuvastamaks liikumisi. Lisaks on sel l\u00f5igul v\u00e4ga tugevad vene poole pingutused surumaks maha enamus sagedusalasid, et puuduks side, mis ei v\u00e4henda ainult \u00fcksuste vahelist suhtlemist vaid m\u00f5jutab ka droonide tegevust.<\/p>\n

Jah, linn pole veel t\u00e4ielikult vene poole kontrolli alla aga enam ei suuda tuvastada ka kohti, mida kontrolliks Ukraina\u2026<\/p>\n

Kui Ukraina suudab siin l\u00f5igus hoida kaotuste suhet v\u00e4hemalt 1:5-le, siis v\u00f5ib linna hoidmine isegi olla veel m\u00f5tekas aga jooksvat seisu kahjuks ei tea\u2026<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: vene poole kired edusammud kahjuks sektori idal\u00f5igus j\u00e4tkuvad ja eile kaotati Jablukove k\u00fcla ning sealt m\u00f5ned kilomeetrid l\u00f5unapool j\u00f5uti Huliapole linnast juba vaid 3km kaugusele (seal hukati kaks Ukraina s\u00f5javangi). Hetkel eip n\u00e4e veel \u00fchtki Ukraina suundumust olukorra paranemiseks aga eks Ukraina juhtkond n\u00e4eb olukorda ja loodan, et tehtavad otsused on \u00f5iged. Alati pole taandumine viga\u2026<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. 2025. aasta esimese kolme kvartali jooksul suurenes venemaa v\u00e4etiste tarnimine ELi aastases v\u00f5rdluses 5%, ulatudes 1,346 miljardi euroni, hoolimata juulis kehtestatud tariifidest, selgub RIA Novosti viidatud Eurostati andmetest. See on \u00fcheksa kuu k\u00f5rgeim n\u00e4itaja alates 2022. aastast.<\/p>\n

Poola ostis venemaalt enim v\u00e4etisi jaanuarist oktoobrini 2025 (37% Euroopa koguimpordist), s\u00e4ilitades oma juhtpositsiooni eelmisest aastast, mil tema ostud venemaalt kolme kvartali jooksul moodustasid veerandi k\u00f5igist venemaa tarnetest ELi. Saksamaa j\u00e4rgnes 10%-ga, millele j\u00e4rgnesid Rumeenia (9%), Hispaania (7%) ja Prantsusmaa (6%).<\/p>\n

2024. aastal oli Saksamaa \u00fcheksa kuu jooksul ostude poolest samuti teisel kohal 11%-lise osakaaluga. Sarnase osakaaluga oli ka Prantsusmaa. Nende riikide j\u00e4rel olid suurimad venemaa v\u00e4etiste importijad Itaalia, Rumeenia, Belgia ja Hispaania (8%), Sloveenia (7%) ja Holland (5%).<\/p>\n

Juulis kehtestas EL venemaalt imporditavatele v\u00e4etistele tariifid: lisaks praegusele 6,5% v\u00e4\u00e4rtuselisele komponendile lisati spetsiifiline (st fikseeritud summaga) tariif \u2013 40 eurot tonni kohta l\u00e4mmastikv\u00e4etiste ja 45 eurot tonni kohta komplekssete l\u00e4mmastikku sisaldavate toodete puhul. 1. juuliks 2028 peaksid tollimaksud t\u00f5usma keelavale tasemele, mis on l\u00e4mmastikv\u00e4etiste puhul 315 eurot tonni kohta ja komplekssete l\u00e4mmastikku sisaldavate toodete puhul 430 eurot tonni kohta. Sarnased tariifid on kehtestanud ka \u00dchendkuningriik.<\/p>\n

Septembri l\u00f5pus teatas EL Euroopa v\u00e4etiset\u00f6\u00f6stuse \u00fchenduse Fertilizers Europe algatusel uurimise algatamisest venemaalt imporditava karbamiidi suhtes. Organisatsiooni andmetel on venemaa seda t\u00fc\u00fcpi v\u00e4etisi Euroopa turul dumpinguhinnaga m\u00fc\u00fcnud, kusjuures hinnanguliselt on tal 2025. aastaks juba 19% turust.<\/p>\n

12. vene \u00d5igeusu Kirik (V\u00d5K) on otsustanud saata oma \u201ekomissarid\u201d Saraatovi riiklikesse meditsiiniasutustesse, et veenda naisi abortidest loobuma. See tuleneb Saratovi ja Volski metropoliitignatiuse allkirjastatud dekreedist. Dekreedis kutsutakse \u00fcles intensiivistama j\u00f5upingutusi abordivastaste kiriku otsuste rakendamiseks ja V\u00d5K osalemiseks sotsiaalteenistuse sf\u00e4\u00e4ris, seisab dokumendis.<\/p>\n

Kaheksateist preestrit ja \u00fcks hieromonk on m\u00e4\u00e4ratud naistekliinikutesse, et tagada tihedam koost\u00f6\u00f6 kohaliku piiskopkonna ja meditsiiniasutuste vahel. Lisaks naiste raseduse katkestamisest loobumisele pakuvad preestrid patsientidele ja meditsiinipersonalile vaimset juhendamist. Vaimulikud koordineerivad seda t\u00f6\u00f6d boris burlakoviga, kes on piiskopkonna perekonna, emaduse ja lapsep\u00f5lve kaitse osakonna juhataja.<\/p>\n

Oktoobris teatas perekonnak\u00fcsimuste patriarhaalse komisjoni juht preester fjodor lukjanov, et vene \u00d5igeusu Kirik taotleb isa h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse seaduslikku tunnustamist abordiotsuste tegemisel. \u201eLaps on eostamise hetkest alates Jumala kingitus ja vastutus tema s\u00e4ilitamise eest lasub m\u00f5lemal vanemal. Isal peaks olema mitte ainult h\u00e4\u00e4le\u00f5igus, vaid ta peaks ka Jumala ees vastutama oma lapse elu kaitsmise eest,\u201d \u00fctles ta.<\/p>\n

Samal ajal j\u00e4tkavad venemaa oblastid seaduste vastuv\u00f5tmist, mis keelavad trahvide \u00e4hvardusel abordile meelitamine. Kokku on 27 venemaa oblastit sellised seadused juba vastu v\u00f5tnud, sealhulgas Peterburi, Kaliningradi, Belgorodi, Kirovi, Novgorodi, Vologda, Pihkva, Tveri ja Smolenski oblast. K\u00fcmnes teises oblastis on see k\u00fcsimus kas arutatud v\u00f5i on vastav \u00f5igusakt juba seadusandlikes organites kaalumisel, teatas TASS.<\/p>\n

13. \u00dchendatud Metallurgiaettev\u00f5te (OMK), mida kontrollib miljard\u00e4r anatoli Sed\u00f5h (Forbesi andmetel 2,8 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses) ja Nord Streami torude tarnija, k\u00e4rbib oma investeerimisprogramme oma toodete n\u00f5udluse v\u00e4henemise ja venemaa metallurgiat\u00f6\u00f6stuse keerulise olukorra t\u00f5ttu. Ettev\u00f5tte pressiteenistus teatas sellest Interfaxile. T\u00e4psemalt \u00f6eldes peatab OMK, mis on \u00fcks venemaa suurimaid metalltoodete tootjaid energia-, transpordi- ja t\u00f6\u00f6stussektorile, oma Almetjevski tehases \u00f5mblusteta torude tootmis\u00fcksuse ehituse kuni t\u00f6\u00f6stusharu stabiliseerub.<\/p>\n

Nagu kohalik v\u00e4ljaanne Business Online teatas, on investeeringute kaitse ja edendamise lepingu (IPPA) alusel eraldatud 50\u201370 miljardi rubla (500-700 miljoni euro) v\u00e4\u00e4rtuses investeeringud k\u00fclmutatud. OMK t\u00f5i p\u00f5hjuseks ekspordipiirangutega seotud raskused, samuti keskpanga k\u00f5rge intressim\u00e4\u00e4ra ja sellega seotud majanduse jahenemise. OMK m\u00e4rkis ka, et venemaa terasetootjaid takistab Hiina tootjate surve. Almetjevski tehas on torutoodete n\u00f5udluse v\u00e4henemise t\u00f5ttu juba tootmismahtusid v\u00e4hendanud, m\u00e4rkis ettev\u00f5te.<\/p>\n

Pressiteenistus m\u00e4rkis, et OMK plaanib projekti taask\u00e4ivitada, kui venemaa metallurgiaturul toimuvad positiivsed muutused. Nad lisasid, et torukujuliste toodete n\u00f5udlus v\u00f5ib suureneda, kui olukord paraneb seotud nafta-, gaasi- ja ehitust\u00f6\u00f6stuses, samuti kui kapitalituru intressim\u00e4\u00e4rad langevad. OMK keskendub olemasolevate tootmis\u00fcksuste s\u00e4ilitamisele ja arendamisele, selgitas ettev\u00f5te.<\/p>\n

Almetjevski tehas, mille aastane tootmisv\u00f5imsus on 300 000 tonni, on olnud OMK osa alates 2002. aastast. See toodab v\u00e4ikese ja keskmise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga elektrikeevitusega torusid. Uue t\u00f6\u00f6koja ehitamise plaanid kuulutati v\u00e4lja 2024. aasta suvel. Samal aastal k\u00e4ivitas OMK uue \u00f5mblusteta torude tootmis\u00fcksuse V\u00f5ksas, mille tootmisv\u00f5imsus on umbes 500 000 tonni.<\/p>\n

Oktoobris \u00fctlesid t\u00f6\u00f6stusallikad Reutersile, et n\u00f5udluse v\u00e4henemise, kallite laenude ja halvenevate finantstulemuste t\u00f5ttu on peaaegu k\u00f5ik venemaa metallurgiatehased hakanud t\u00f6\u00f6tajaid koondama. Paljud venemaa ettev\u00f5tted on oma investeerimisprogramme 2025. aastaks j\u00e4rsult v\u00e4hendanud. Nagu m\u00e4rgiti Stol\u00f5pini-nimelise Majanduskasvu Instituudi aruandes \u201eInvesteeringud venemaal: viimased trendid\u201d, on nendeks eesm\u00e4rkideks eraldatud 733 miljardit rubla v\u00e4hem kui 2024. aastal. Anal\u00fc\u00fctikute andmetel on aasta jooksul v\u00e4henenud ettev\u00f5tete osakaal, kes plaanivad uute tootmis\u00fcksuste k\u00e4ivitamist, 49,6%-lt 35%-le.<\/p>\n

Varem r\u00e4\u00e4kis Sberbanki tegevjuht herman gref venemaa ettev\u00f5tete investeeringute peaaegu t\u00e4ielikust peatumisest uutesse projektidesse.<\/p>\n

14. L\u00fchiuudised<\/p>\n

Riikliku Julgeoleku ja Kaitse N\u00f5ukogu sekret\u00e4r Rustem Umerov teatas kokkuleppest vabastada vangistusest 1200 ukrainlast.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 16. november 2025: mitmes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":44155,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-44154","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115564495775292099","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44154","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44154"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44154\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44155"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44154"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44154"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44154"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}