{"id":44165,"date":"2025-11-17T10:25:07","date_gmt":"2025-11-17T10:25:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44165\/"},"modified":"2025-11-17T10:25:07","modified_gmt":"2025-11-17T10:25:07","slug":"eesti-kinomaastikku-varjutab-noorte-leige-huvi-kultuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44165\/","title":{"rendered":"Eesti kinomaastikku varjutab noorte leige huvi | Kultuur"},"content":{"rendered":"

Filmitegijad ja kinopidajad seisavad silmitsi noorte kahaneva huviga kino vastu. Samas kinnitavad eksperdid, et Eesti filmitoodang on kvaliteetsem, mitmekesisem ja rahvusvaheliselt n\u00e4htavam kui kunagi varem.<\/p>\n

Eesti kinokultuur on tasapisi taastumas koroonaj\u00e4rgsest madalpunktist, mil kinok\u00fclastajate arv oli madal. Ent n\u00fc\u00fcd seisavad filmitegijad silmitsi uute v\u00e4ljakutsetega. Dokumentalist ja Tallinna \u00dclikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktori kohuset\u00e4itja Riho V\u00e4strik t\u00f5deb, et Eesti kinomaastik on viimastel aastatel tugevalt koondunud. “Kinomaastik on koroonaajaga v\u00f5rreldes taastunud, kuid kinopidajad on muutunud ja koondunud. Kui varem oli teisi kette, siis n\u00fc\u00fcd Apollo praktiliselt domineerib ja nende k\u00f5rval on \u00fcksikud v\u00e4ikesed kinopidajad,” r\u00e4\u00e4kis V\u00e4strik Raadio 2 saates “Piltlikult \u00f6eldes”.\u00a0<\/p>\n

Tema s\u00f5nul m\u00f5jutab koondumine v\u00e4hem tuntud filmitegijate v\u00f5imalusi oma filme laiemalt n\u00e4idata ning v\u00e4hendab \u00fcldist filmivaliku mitmekesisust. “Kui olen filmitegija ja tahan kinolevisse tulla, siis ma s\u00f5ltun sellest, kas saan Apolloga kokkuleppele v\u00f5i ei saa. Mul ei ole varuvarianti, kui Apollo ei anna mulle leviv\u00f5imalust v\u00f5i annab ebasobilikud kinoajad,” s\u00f5nas V\u00e4strik.\u00a0<\/p>\n

Samas usub ta, et Eesti film liigub sisulises ja tehnilises m\u00f5ttes edasi. “Meie filmitoodang on ikkagi samm-sammult l\u00e4inud kvaliteetsemaks. Produktsiooni ning tehnilise ja kunstilise kvaliteedi areng on olnud ikkagi silmaga n\u00e4htav,” lausus ta.<\/p>\n

V\u00e4strik r\u00f5hutab ka tugevat filmiharidust, milles BFM-i v\u00f5ib pidada Eestis lipulaevaks, kuid t\u00f5deb, et filmiajaloolasi ja -teadlasi napib. “Neid on k\u00fcll k\u00e4put\u00e4is, aga ma ei tunne, et seda valdkonda m\u00f5testatakse piisavalt nagu teisi kultuurivaldkondi,” lausus ta.\u00a0<\/p>\n

Aja jooksul on muutunud ka filmitudengite suhtumine. “See j\u00e4\u00e4b juba BFM-i eelk\u00e4ija aega, aga m\u00e4letan kuulduste p\u00f5hjal, sest tegin mitmete tolleaegsete \u00fcli\u00f5pilastega asju koos, siis nemad v\u00f5itlesid selles, kes v\u00e4hem magab. \u00d6isel ajal k\u00e4idi v\u00f5tetel, sest tehnikat ei jagunud k\u00f5igile. See oli justkui prestii\u017ei k\u00fcsimus ja auasi \u2013 tulla j\u00e4rgmisel p\u00e4eval t\u00e4iesti tagurpidi silmadega kooli. Ma ei tunne, et t\u00e4nased filmitudengit viitsiksid nii palju pingutada. Ei taha kellelegi liiga teha, aga sellist pooleldi hullumeelset fanatismi ma ei n\u00e4e,” r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0<\/p>\n

Kinod peavad taas leidma oma publiku<\/p>\n

Tartus tegutseva Elektriteatri programmijuhi Rasmus R\u00e4\u00e4gu hinnangul on Eesti kinod p\u00e4rast koroonapandeemiat samm-sammult toibumas. “2019. aastal oli mitte ainult maailmas, vaid ka Eestis kinok\u00fclastatavus t\u00f5esti v\u00e4ga-v\u00e4ga k\u00f5rgel tasemel. T\u00e4naseni me ei ole p\u00e4ris seda taset endiselt saavutanud. Ka Apollo esindajad on kommenteerinud<\/a>, et nende jaoks on seis siiamaani nukker. Ma ei saa \u00f6elda, et v\u00e4ikekinod ei ole sellest puutumata olnud, aga mis Elektriteatrit puudutab, siis oleme p\u00e4ris tublisti tagasi kasvuteel,” r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0<\/p>\n

Suurimaks v\u00e4ljakutseks peab R\u00e4\u00e4k noortes kinohuvi \u00e4ratamist. “See ei ole ainulaadne ainult meie kinole, vaid tean, et sellega v\u00f5itlevad kinod \u00fcle kogu maailma. Kui kinokonverentsidel k\u00e4ia, siis on pidevalt k\u00fcsimus selles, kuidas p\u00fc\u00fcda noort publikut. Just teismelisi,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4k t\u00f5i veel v\u00e4lja, et voogedastusplatvormide m\u00f5jul on muutunud ka inimeste tarbimisharjumused. “Filmide leviaknad muutuvad j\u00e4rjest l\u00fchemaks ehk filmid tulevad ja l\u00e4hevad kinokavadest h\u00e4sti kiiresti, eriti Eesti filmide puhul. See paistab enim silma dokumentaalfilmide puhul, kuna filmitegijal ei ole kindlust, et tema film kinodes p\u00fcsib, siis ta juba eos lepib kokku n\u00e4iteks Rahvusringh\u00e4\u00e4linguga, et tema film j\u00f5uab teatud hetkel ETV-sse v\u00f5i Jupiteri. M\u00f5ned meie k\u00fclastajad mainivad uue dokumentaalfilmi v\u00e4ljatuleku puhul, et miks tulen kinno vaatama, kuu aja p\u00e4rast on niikuinii Jupiteris,” lausus R\u00e4\u00e4k.<\/p>\n

Keskmine kinopileti hind on viimastel aastatel j\u00f5uliselt t\u00f5usnud, kuid R\u00e4\u00e4gu arvates on hinnalagi Eestis juba saavutatud. “Meil aastaid ei olnud eraldi sooduspiletit, kuid n\u00fc\u00fcdseks oleme selle sisse viinud. Inimeste hinnatundlikkus on t\u00f5esti muutunud v\u00e4ga-v\u00e4ga suureks, seda r\u00e4\u00e4givad ka teiste kinode juhid. Ma ei n\u00e4e, et pileti hind l\u00e4hiajal t\u00f5usta saaks lihtsalt sellep\u00e4rast, et see m\u00f5jutaks v\u00e4ga r\u00e4ngalt k\u00fclastatavust,” nentis R\u00e4\u00e4k.<\/p>\n

Eesti film on julgem ja kasvava rahvusvahelise haardega<\/p>\n

Filmiskeenes re\u017eiss\u00f6\u00f6ri assistendina t\u00f6\u00f6tav Matilde Matvere leiab, et Eesti film on viimastel aastatel muutunud \u017eanriliselt mitmekesisemaks. “Palju julgemaks ja vabamaks on mindud n\u00e4iteks kom\u00f6\u00f6diatega. Kui noor olin, siis s\u00f5pradega naersime Ameerika kom\u00f6\u00f6diate lollide naljade \u00fcle. Miks mitte eestikeelsete lollide naljade \u00fcle naerda. Raha ja v\u00f5imalusi on rohkem tulnud ja nii-\u00f6elda v\u00e4iksema tehnikaga v\u00f5i v\u00e4iksema eelarvega saab tegelikult t\u00e4nap\u00e4eval Eestis teha igasuguseid filme,” m\u00e4rkis Matvere.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Rahvusvahelised koost\u00f6\u00f6projektid annavad Eesti filmidele tugevamad tiivad. “V\u00e4lismaalased on avastanud, et Eesti personal ja kunstilised meeskonnad on nii k\u00f5rgel tasemel. Siin v\u00f5ivad k\u00fcll olla soodsamad hinnad filmi tootmiseks, aga kohale j\u00f5udes avastatakse, et kvaliteedis meie allahindlust \u00fcldse ei tee ja oleme enda suhtes v\u00e4ga n\u00f5udlikud. Ja aktiivsed Eesti produtsendid hoiavad suhteid ja k\u00e4ivad v\u00e4lismaistel filmifestivalidel r\u00e4\u00e4kimas, promomas ja toetust otsimas,” s\u00f5nas Matvere.\u00a0<\/p>\n

T\u00e4navu on Eesti kinod vallutanud T\u00f5nis Pilli “Fr\u00e4nk”, mille valmimisel Matvere kaasa l\u00f5i. “Kui ma lugesin “Fr\u00e4nki” stsenaariumit, siis see k\u00f5netas mind nii v\u00e4ga. Tahan koos teistega jutustada noorte lugusid, kes tunnevad ennast \u00fcksi v\u00f5i kes arvavad, et neil ei ole teisi inimesi, kes nendest aru saavad. Aimasime, et Eesti noored v\u00f5ivad selle stsenaariumiga v\u00f5i n\u00e4itlejatega samastuda.\u00a0Nii et tegelikult aimasime, et sellest filmist tuleb midagi populaarset,” \u00fctles Matvere.\u00a0<\/p>\n

Artikkel valmis Tartu \u00dclikooli \u00f5ppeaines “Publitsistika praktika”. Autorid on magistrandid Anna-Liisa Sootalu, Evelina Koidu, Henrik Laever ja Mark Joonas Toomsalu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Filmitegijad ja kinopidajad seisavad silmitsi noorte kahaneva huviga kino vastu. Samas kinnitavad eksperdid, et Eesti filmitoodang on kvaliteetsem,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":44166,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[82],"tags":[13704,37,33,35,4469,173,34,36,208,209,1426,21971,21972,21973,140,207,10728,16548],"class_list":{"0":"post-44165","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-filmid","8":"tag-apollo","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-elektriteater","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-film","17":"tag-filmid","18":"tag-kino","19":"tag-kinokultuur","20":"tag-kinos-kaimine","21":"tag-matlide-matvere","22":"tag-meelelahutus","23":"tag-movies","24":"tag-rasmus-raak","25":"tag-riho-vastrik"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115564558707852861","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44165","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44165"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44165\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44166"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44165"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44165"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44165"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}