{"id":44216,"date":"2025-11-17T11:18:11","date_gmt":"2025-11-17T11:18:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44216\/"},"modified":"2025-11-17T11:18:11","modified_gmt":"2025-11-17T11:18:11","slug":"usa-teadlastel-onnestus-inimesele-siiratud-seaneeru-kaks-kuud-toos-hoida-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44216\/","title":{"rendered":"USA teadlastel \u00f5nnestus inimesele siiratud seaneeru kaks kuud t\u00f6\u00f6s hoida | Tervis"},"content":{"rendered":"

USA teadlastel<\/a> \u00f5nnestus<\/a> \u00fchele ajusurnud mehele siiratud seaneeru kaks kuud talitlemas hoida. See on inimesele siiratud loomaelundi uus vastupidavusrekord. Saavutus annab lootust, et edaspidi suudavad arstid siiratud elundite tagasil\u00fckkamist ennetada.<\/p>\n

Viimase kolme aasta jooksul on tosinkonnale elusale inimesele siiratud geneetiliselt muudetud seaelundeid, sh s\u00fcdameid, neere, maksu ja \u00fcks harkn\u00e4\u00e4re. Enamik neist elundeist aga eemaldati hiljem patsiendi kehast. Need kas ei t\u00f6\u00f6tanud enam v\u00f5i oli neist saadav kasu v\u00e4iksem kui uue elundiga elamiseks v\u00f5etavate ravimite tehtav kahju. Juhtus sedagi, et elundi saanud inimene suri peagi peale operatsiooni, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

Uues uuringus sai \u00fcks ajusurnud USA mees nii seaneeru kui ka harkn\u00e4\u00e4rme. Vimane on v\u00e4ike n\u00e4\u00e4re, mis \u00f5petas mehe immuuns\u00fcsteemile, et sea rakud on n\u00fc\u00fcd osa tema kehast. Uuringu kaasautori ja New Yorgi Langone’i \u00dclikooli kirurgi Robert Montgomery s\u00f5nul oli t\u00f5en\u00e4oliselt just harkn\u00e4\u00e4re see, mis aitas seaneerul uues kehas kauem ellu j\u00e4\u00e4da. Sama tulemust on ta n\u00e4inud varemgi: kui inimahvile siirati muudetud geenidega neer, pidas seegi koos harkn\u00e4\u00e4rmega paremini vastu kui \u00fcksi.<\/p>\n

Kuidas v\u00e4ltida elundi tagasil\u00fckkamist?<\/p>\n

Uue uurignu siirdamisoperatsioon toimus 14. juulil 2023. aastal New Yorgi Langone’i \u00dclikoolis. Nii siiratud neer kui ka harkn\u00e4\u00e4re p\u00e4rinesid biotehnoloogia ettev\u00f5tte Revivicor muudetud geenidega sealt. T\u00e4psemalt oli looma geenides tehtud \u00fcks muudatus. Tema genoomist eemaldati GGAT1-nimeline geen, et tema keha ei toodaks enam alfa-gali nimelist suhkrut. Varasematest inimahvi-uuringutest on teada, et alfa-gal soodutab doonorelundite tagasil\u00fckkamist.<\/p>\n

Kohe siirdamise j\u00e4rel paistis, et seaneer talitleb mehe kehas normaalselt ja toodab uriini. Siiski halvenes 33. p\u00e4eval peale operatsiooni neeru talitlus j\u00e4rsult. Koeproov n\u00e4itas, et mehe keha l\u00fckkas elundi tagasi ja tema antkehad kahjustasid seda.<\/p>\n

Seepeale vahetas t\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00e4lja mehe vereplasma. Samuti manustasid teadlased mehele steroide ja pegtsetakoplaani-nimelist ravimit. Need t\u00f5mbasid sea rakud piltlikult \u00f6eldes tule alt \u00e4ra ehk mehe immuuns\u00fcsteem ei n\u00e4inud neis enam h\u00e4vitamiseks m\u00f5eldud sihtm\u00e4rke.<\/p>\n

Kui m\u00f5neks ajaks oli eelnevast abi, siis 49. p\u00e4eval peale siirdamist oli n\u00e4ha teistsugust neeru tagasil\u00fckkamist. Seekord tungisid l\u00e4bi elundi pinna p\u00f5letikurakud. N\u00fc\u00fcd manutasid teadlased mehele immuunsust maha suruvat ravimit, mis h\u00e4vitaks T-rakke ja peataks seel\u00e4bi elundi tagasil\u00fckkamise. Seegi kord taastus neeru talitlus t\u00e4ielikult. Teadlasr\u00fchm ise otsustas katse 61. p\u00e4eval l\u00f5petada.<\/p>\n

Immuuns\u00fcsteemi uuringud<\/p>\n

Uue uuringu autoreid huvitasid tegurid, mille m\u00f5jul inimese immuuns\u00fcsteem siiratud elundeid tagasi l\u00fckkab. Nad anal\u00fc\u00fcsisid operatsiooni j\u00e4rel mehe vereproove, et n\u00e4ha, kuidas tema immuuns\u00fcsteem uuele elundile molekulitasandil reageeris.<\/p>\n

Ilmnes, et seaneeru m\u00f5jul avaldusid mehe kehas varasemast rohkem elundi tagasil\u00fckkamisega seotud geenid nagu CXCL9, CXCL10 ja CXCL11. Kui teadlastel \u00f5nnestus tagasil\u00fckkamine maha suruda, v\u00e4henes mehel ka nende geenide avaldumine.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00e4heldas uuringu 33. p\u00e4eval, et mehe kehas leidub ohtralt makrofaage ja teatud t\u00fc\u00fcpi surmavaid T-rakke, mis on kaasas\u00fcndinud immuunsuse loomulik osa. Niisiis v\u00f5ib T-rakkude roll elundi tagasil\u00fckkamises olla seni arvatust suurem. Sestap v\u00f5iksid arstid teadlaste s\u00f5nul tulevikus anal\u00fc\u00fcsida doonorelundi saanud inimeste vereproove, et m\u00e4rgata tagasil\u00fckkamise ohtu juba varakult.<\/p>\n

Robert Montgomery s\u00f5nul v\u00f5ib uus uuring anda aimdust sellestki, milliseid geneetilisi muudatusi peaks doonorsigadele \u00fcldse tegema. Enamik elundeid p\u00e4rineb praegu v\u00e4hemalt k\u00fcmne geenimuudatusega loomadelt, sest rohkem muudatusi tehes loodavad teadlased elundi tagasil\u00fckkamise ohtu v\u00e4hendada. Montgomery s\u00f5nul piisab siirdamise nurjumise v\u00e4ltimiseks aga ka \u00fcksnes GGAT1 geeni eemaldamisest. Kui mitme geenimuudatusega sigu tuleb kloonida, siis \u00fche muudatusega loomi saaks ka lihtsalt aretada.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm m\u00f6\u00f6nab, et enne kui v\u00f5imalikult v\u00e4heste muudatustega seaelundeid inimestele siirdama hakatakse, tuleb nende t\u00f6\u00f6kindlust kinnitada kordusuuringutes. Nad valmistavadki juba ette kliinilisi katseid. \u00dchtlasi \u00fcritasid nad siirata sarnast \u00fche muudatusega neeru elavale inimesele ka \u00fches varasemas uuringus<\/a>. Tookord lakkas neer aga kahe kuuga t\u00f6\u00f6tamast, sest patsiendil oli kaasuv s\u00fcdamepuudulikkus.<\/p>\n

M\u00f5lemad uuringud<\/a> ilmusid ajakirjas Nature<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA teadlastel \u00f5nnestus \u00fchele ajusurnud mehele siiratud seaneeru kaks kuud talitlemas hoida. See on inimesele siiratud loomaelundi uus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":44217,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,22000,22001,22003,34,36,31,32,21,18913,11709,28,29,95,22002,19,25,22005,5462,22004,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-44216","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elundi-siirdamine","14":"tag-elundid","15":"tag-elundidoonorid","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-immuunsus","22":"tag-immuunsusteem","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailm","26":"tag-neer","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-seaelund","30":"tag-siga","31":"tag-siirdamisoperatsioon","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115564767303268530","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44216","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44216"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44216\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44217"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44216"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44216"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44216"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}