Riigikaitseraportis apelleeritakse formaalsele autoriteedile, sisulist kandvust napib. T\u00f5siseltv\u00f5etav tsiviilkontrolli akt peaks sisaldama falsifitseeritavaid, \u00fcmberl\u00fckatavaid v\u00e4iteid, mis on varustatud t\u00f5enditega. Meelis Kiili ja tema t\u00f6\u00f6r\u00fchmakaaslased on aga tegelenud pigem tsiviiltrollimisega, leiab Meelis Oidsalu Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Eelmisel neljap\u00e4eval kiitis riigikaitsekomisjon heaks riigikaitseraporti<\/a>, mille 240-lehek\u00fcljeline mustand<\/a> \u00e4sja suurt furoori tekitas nii oma k\u00f5nekeelse s\u00f5nastuse kui ka lausalise negatiivse hinnanguga kaitsev\u00e4e juhtimisele.<\/p>\n Raporti mustand sai nii kuuma avaliku kriitika osaliseks, et komisjon sulas hetkeks avalikult \u00fcles. Esimees Kalev Stoicescu nimetas raportit 3. novembri “Aktuaalsele kaamerale”<\/a> antud intervjuus “subjektiivseks lauskriitikaks, mis peegeldab autorite isiklikke seisukohti”. Teine Eesti 200 liige komisjonis, Peeter Tali oli end raport\u00f6\u00f6ride t\u00f6\u00f6r\u00fchmast taandanud ja \u00fctles, et ei pea \u00f5igeks endiste kaitsev\u00e4e juhatajate r\u00fcndamist.\u00a0<\/p>\n Kaitseminister Hanno Pevkur on samuti manitsenud mitte nii isiklikuks minema, eriti kui kriitikud on endised k\u00f5rged kaitsev\u00e4elased, kes “olid selles s\u00fcsteemis siis veel t\u00f6\u00f6l, kui need otsused tehti, mida nad praegu kritiseerivad.”<\/p>\n Kahe kaitsev\u00e4e endise juhi, Martin Heremi ja Riho Terrase, panust riigikaitsesse esitleti raporti mustandis tendentslikult, \u00fchepoolselt ja kohati ka tugevasti moonutatult. Tendentslikkus v\u00e4ljendus muuhulgas selles, et praegust kaitsev\u00e4e juhti Andrus Merilot kirjeldati kui valgustatud s\u00f5jalist juhti, kindral Heremit ja ta eelk\u00e4ijat kindral Riho Terrast aga kohati suisa demoniseeritakse.<\/p>\n J\u00e4etakse mainimata, et Andrus Merilo viib ellu Martin Heremi ajal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud s\u00f5jalist strateegiat, mille v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist ta Heremi n\u00f5unikuna toetas. Seega vaidlustavad raport\u00f6\u00f6rid kaitsev\u00e4e l\u00e4himineviku valikuid lausaliselt kritiseerides ka kaitsev\u00e4e praeguse tegevuse aluseid.<\/p>\n Las vaidlustavad. Riigikogu liikmed v\u00f5ivad k\u00f5ike vaidlustada ja enamasti teevadki seda, tunnustus sellistele vaidlustustele tuleb aga vaidlustuse enda t\u00f5endatuse ja kvaliteediga v\u00e4lja teenida. \u00dchendkuningriigi parlamendi ja \u00dchendriikide kongressi kaitseraportid annavad teatud standardi ette ja v\u00e4hemalt mustandi baasil v\u00f5ib \u00f6elda, et Eesti oma nendeni ei k\u00fc\u00fcni.<\/p>\n Miinimumina ei tohiks seadusandja levitada valeinfot. Kui raporti komisjoni kinnitatud l\u00fchendatud l\u00f5ppversioon sisaldab j\u00e4tkuvalt valeinfot v\u00f5i p\u00f5hjendamata hinnanguid, siis on ajakirjanduse roll need v\u00e4lja tuua ja k\u00fcsida ka riigikogu juhatuselt ning erakondadelt, miks s\u00f5jalist kaitset halvustavasse valeinfokampaaniasse panustatakse, seda eriti ajal, mil rahva turvatunne niigi habras on.<\/p>\n Raporti autorid on kaitsev\u00e4ge avalikult varemgi s\u00fc\u00fcdistanud selles, et kaitsev\u00e4e juhataja ei juhi enam midagi, et riigikaitse juhtimine meenutab pigem taktikalist ja administratiivset tegevust kui strateegilist juhtimist, et riigikaitsel puudub eesm\u00e4rgistatud visioon ning riigikaitse plaanidel on rohkem \u00fchist “”Kreisiraadio” sket\u0161i kui t\u00f5siseltv\u00f5etava planeerimise alusdokumendiga,” kui tsiteerida nende 2023. aastal ERR-i portaalis avaldatud m\u00f5tteid<\/a>. Ka riigikaitseraportis apelleeritakse formaalsele autoriteedile, sisulist kandvust napib.<\/p>\n “\u00dcheksak\u00fcmnendatel v\u00e4ideldi NATO-ga liitumise realistlikkuse, nullindatel ajateenistuse j\u00e4tkumise, m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendil aga kaitsev\u00e4e reformide \u00fcle.”<\/p>\n V\u00e4liste poliitiliste riigikaitseraportite koostamine pole Eestis sugugi uus n\u00e4htus. K\u00fcmmekond aastat tagasi k\u00fcdesid riigikaitses sama suured v\u00f5i ehk isegi suuremad pinged kui praegu. Kipume unustama, et Eesti kaitsedebatt ongi igal k\u00fcmnendil v\u00e4ga tuline olnud. \u00dcheksak\u00fcmnendatel v\u00e4ideldi NATO-ga liitumise realistlikkuse, nullindatel ajateenistuse j\u00e4tkumise, m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendil aga kaitsev\u00e4e reformide \u00fcle.\u00a0<\/p>\n 2010. aasta paiku otsustas tollane kaitseminister Jaak Aaviksoo pingeid samuti raportiga jahutada, kutsudes kokku kaitseministri n\u00f5ukoja, kuhu kaasati suuremad s\u00fcsteemikriitikud. “Oli kaitsev\u00e4e korralduse seaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise aeg, samuti muudeti p\u00f5hiseadust, ja arvamusi oli seinast seina,” meenutab ta.<\/p>\n Aaviksoo arvates t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lised n\u00f5ukojad ja raportid riigikaitses eelk\u00f5ige siis, kui l\u00e4htekoht on tellija selge visioon. “Varjatud huvist l\u00e4htudes algatatud raport v\u00f5ib kergesti lappama minna ja tuua rohkem kasu kui kahju,” on ta ise kommenteerinud. Aaviksoo s\u00f5nul oli tema toona ellu kutsutud raport m\u00f5eldud poliitiliseks pingemaanduseks olukorras, kus visioonid erinesid praegusest m\u00e4rksa rohkem, n\u00e4iteks Reformierakond r\u00e4\u00e4kis siis t\u00f5simeeli palgaarmeest.<\/p>\n N\u00fc\u00fcdse raporti kohta kirjutas Aaviksoo \u00fchismeedias, et “sellist kollektiivset egotrippi polnud kellelegi vaja” ning et “j\u00e4\u00e4b m\u00f5istmata, miks riigikaitsekomisjon ei suutnud l\u00e4bi n\u00e4ha isiklike ja kildkondlike motiivide domineerimist rahvuslike huvide \u00fcle ja sellise raporti \u00e4mmaemandaks hakkas.”<\/p>\n Raport\u00f6\u00f6rid ise on r\u00f5hutanud tsiviilkontrolli olulisust. T\u00f5siseltv\u00f5etav tsiviilkontrolli akt peaks sisaldama falsifitseeritavaid, \u00fcmberl\u00fckatavaid v\u00e4iteid, mis on varustatud t\u00f5enditega. Meelis Kiili ja tema t\u00f6\u00f6r\u00fchmakaaslased on aga tegelenud pigem tsiviiltrollimisega. Tsiviiltrollimise akti tunneb \u00e4ra \u00fcldistest ja konkreetsemalt argumenteerimata hinnangutest, millele peaks t\u00f5siseltv\u00f5etavust lisama iluk\u00f5neline paatos ja sekka pikitud targad tsitaadid s\u00f5jandusvaldkonna gurudelt.<\/p>\n Sisuline argumenteeritud kriitika kaitsev\u00e4e, kaitseministeeriumi ja nende juhtimise kohta on endiselt v\u00e4gagi teretulnud. K\u00fcsimus on, kes seda Eestis s\u00fcsteemselt teeks. M\u00f5nes riigis teeb avalikkus akadeemilisel tasemel s\u00fcsteemset kriitikat kaitsev\u00e4eakadeemia. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus keskendub pigem rahvusvahelisele julgeolekupoliitilisele suhtekorraldusele, v\u00e4ikeriigi huvides on ka selline teenus.<\/p>\n Kui otsida riigikaitseraporti koostamise algatusest midagi konstruktiivset, siis on \u00fclioluline, et Eestis oleks normaliseeritud avalik kriitika selle kohta, kuidas meie poliitilised ja s\u00f5jalised juhid s\u00f5japidamisest m\u00f5tlevad. Seda enam on kahju, et raporti k\u00fc\u00fcneviha t\u00e4is mustand selle idee l\u00f6rtsis.<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n