![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3090642hde24t24.jpg\"\/)
“Mo Papa” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n“Mo Papa”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Eeva M\u00e4gi<\/p>\n
P\u00e4rast teist t\u00e4ispikka m\u00e4ngufilmi hakkab mulle tunduma, et \u00e4kki on Eeva M\u00e4gi tegelikult kogu oma senise re\u017eiss\u00f6\u00f6rikarj\u00e4\u00e4ri lihtsalt Eesti filmi erinevaid m\u00fc\u00fcte purustanud, n\u00e4idates, et sissek\u00e4idud radadelt on tegelikult alati v\u00f5imalik ka k\u00f5rvale astuda. V\u00f5tame n\u00e4iteks kaks tema “Eesti lood” raames valminud l\u00fchidokumentaali “Lembri Uudu” ja “S\u00fcda S\u00f5rve s\u00e4\u00e4res”, mis nihutasid selle sarja piire julgelt uutesse kaugustesse ning viimase viie-kuue aastaga pole keegi teine veel ligil\u00e4hedalegi j\u00f5udnud. M\u00e4gi ei ole seega mitte lihtsalt julgelt autorik\u00e4e eksperimenteerija, vaid temas on ka grammike punkmeelsust, soovi minna vastuvoolu.<\/p>\n
Nendelt samadelt alustelt on v\u00f5rsunud n\u00fc\u00fcd juba ka teine Mo-film ja mitte ainult, Eeva M\u00e4gi r\u00e4\u00e4gib juba \u00fcha valjemalt ka Mo-liikumisest, mille raames on praeguste plaanide kohaselt valmimas veel v\u00e4hemalt kaks linateost. M\u00f5ni aasta tagasi valminud “Mo Mamma” oli v\u00e4ga isiklik ja kammerlik lugu, kus nii temaatiliselt kui ka ruumiliselt oli k\u00f5ik v\u00e4ga kompaktne. “Mo Papa” m\u00e4ngitakse k\u00fcll geograafiiliselt laiemalt v\u00e4lja \u2013 tegelased ekslevad m\u00f6\u00f6da kaasaegse Tallinna nurgataguseid \u2013, kuid sisuliselt on sel korral k\u00f5ik v\u00e4ga hillitsetud, pealtn\u00e4ha ei toimu siin mingeid suuri arenguid, kuid tegelaste sisemised dilemmad, kahtlused ning mineviku varjud painavad neid alal\u00f5pmata ning selle introspektiivse pinge oskab M\u00e4gi koos oma tiimiga v\u00e4ga veenvalt v\u00e4lja m\u00e4ngida.<\/p>\n
“Mo Papa” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
“Mo Papa” pulbitsev s\u00fcda on k\u00fcll Jarmo Reha, kes on oma karakteri p\u00f5hjalikult viimse mutrini lahti m\u00f5testanud, ent Eeva M\u00e4gi Mo-kontseptsioon on selgelt grupit\u00f6\u00f6 ning m\u00f5neti seel\u00e4bi ilmselt sarnasem isegi teatrile kui klassikalise m\u00e4ngufilmi tootmisele. Koos liigutakse \u00fchise eesm\u00e4rgi poole ning seda sihti ei seata mitte enne protsessi algust, vaid l\u00e4bi otsingute j\u00f5utakse tulemuseni. Ilmselt on see ka M\u00e4gi jaoks, kes on varem tegelenud l\u00fchifilmidega, mille tootmine k\u00e4ib t\u00e4ispikkadest m\u00e4rksa kiiremini, ka omamoodi v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s, kuna niiviisi on v\u00f5imalik l\u00fchema ajaga ja t\u00f5husamalt oma ideid realiseerida, k\u00f5ik on palju vahetum ja ausam. V\u00f5imalik, et meie vaataja pole sedalaadi filmide jaoks veel p\u00e4ris valmis, aga ega valmisolek ei saagi muudmoodi tekkida kui l\u00e4bi kogemuse.<\/p>\n
Mulle tundub aga, et “Mo Papast” saame t\u00e4psemalt r\u00e4\u00e4kida alles m\u00f5ne aasta p\u00e4rast, kui Eeva M\u00e4gi Mo-filmide sarja raamid on t\u00e4pselt paika joonistunud, sest eraldiseisvate filmide asemel m\u00f5juvad need rohkem osana tervikteekonnast. Hetkel v\u00f5ime veel vaid aimata, kuhu see k\u00f5ik v\u00e4lja j\u00f5uab, \u00f5igemini ma loodan, et fini\u0161it kunagi ei tulegi ning Eeva M\u00e4gi otsingulisus ei p\u00e4\u00e4di kunagi \u00fchese vastusega, vaid ta hakkab l\u00f5puks lihtsalt enda p\u00fcstitud teese ise maha murdma. M\u00f5ned uued uksed on ta Eesti filmi jaoks aga juba avada suutnud.<\/p>\n
“Mo Papa” linastub 17. novembril kell 20.45 kinos Artis.<\/p>\n
“\u00d5nn on elada me maal”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Indrek Spungin<\/p>\n
Kui Eeva M\u00e4gi on loonud m\u00e4rkamatult oma liikumise, siis viimase k\u00fcmmekonnaga aastaga saab tegelikult ka Eesti dokis joonistada v\u00e4lja v\u00e4ikese koolkonna, keda kirjeldab tohutu produktiivsus ning piiritu vabadus nii loojutustuse kui ka visuaali osas. Sellesse kampa kuuluvad n\u00e4iteks Madis Ligema, Ivar Murd, Taavi Arus, aga kindlasti ka Indrek Spungin, kelle filmides p\u00f5rkab meeletu kiirus omamoodi ekspressiivse \u00fclelavastatusega. Teda ei huvita \u00fchem\u00f5\u00f5tmeline dokumentalistika, vaid ta m\u00e4ngib doki kli\u0161eede ja traditsioonidega meeldiva \u00fcksk\u00f5iksusega, m\u00f5ni ehk isegi k\u00fcsiks, kas ta hakkab ehk toimuvat ise liialt oma k\u00e4e j\u00e4rgi seadma, kuid tegelikult on Spungin oma trikster-vaimuga lihtsalt katal\u00fcsaator, kes aitab filmimootorit pidevalt k\u00e4imas hoida.<\/p>\n
Ilmselt just t\u00e4nu sellele julgusele kastist v\u00e4lja astuda ongi Spungin saanud valmis doki, mida nii m\u00f5nigi teine nimetaks ilmselt “v\u00f5imatuks projektiks”. P\u00f5hjus on lihtsalt selles, et ansamblist Velikije Luki on k\u00fcll palju r\u00e4\u00e4gitud ning nad ei ole Eesti muusikaloost kuidagi kadunud, aga tol ajal ei m\u00f5elnud punkarid ju ometi selle peale, et v\u00f5iks toimuvad ka kuidagi j\u00e4\u00e4dvustada. See aga t\u00e4hendab, et liikuvat pilti on minimaalselt ning ka m\u00e4lestused sellest, mis t\u00e4pselt m\u00f5nel kontserdil v\u00f5i prooviruumis toimub, on alkoaurude t\u00f5ttu \u00fcsna h\u00e4gused. Kuidas sellest siis filmi teha? Pole probleemi, Spungin lihtsalt lavastas enamik v\u00f5tmemomendid uuesti.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3090660hec38t24.jpg\"\/)
“\u00d5nn on elada me maal” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Sellest pole m\u00f5istagi midagi erakordset, Ivar Murd tegi oma m\u00f5ne aasta taguses muusikadokis “u.Q.” sama asja, Spungin suudab aga sellest v\u00f5ttest taas maksimumi v\u00e4lja pigistada. “\u00d5nn on elada me maal” on meeletult liikuv, midagi ei seisa hetkekski paigal, k\u00f5igi b\u00e4ndiliikmete, aga eriti just Villu Tamme ja Ivo Uukkivi tekst on mahlakas ja vahetu, mist\u00f5ttu sobibki seda saatma just selline gonzo-ajakirjanduse stiilis l\u00f5ika-ja-kleebi esteetika, kus arhiividokumentalistika ja taaslavastused sulavad l\u00f5puks m\u00e4rkamatult \u00fcheks. V\u00f5ib ju arvata, et \u00e4kki laiem ajastukontekst \u2013 N\u00f5ukogude Liidu lagunemine, laulev revolutsioon ja nii edasi \u2013 ei anna filmile midagi juurde, kuid ilma selleta m\u00f5juks Velikije Luki lugu ehk isegi veidi juhuslikuna, lisatud kontekst aga annab v\u00f5imaluse meie enda kangelasi suuremaks puhuda.<\/p>\n
Spungini jaoks on see juba kolmas pungidokk, varem on valminud veel Nyrok City solistist Peeter M\u00e4nniksoost “Eesti lugude” raames l\u00fchidokk ning t\u00e4ispikk lugu Psychoterrori ninamehest Freddy Grenzmannist, aga arvestades seda energiat, mida “\u00d5nn on elada me maal” igast kaadrist pulbitseb, julgen arvata, et neid filme tuleb veel. Eesti pungi kroonik on t\u00e4ies hoos.<\/p>\n
“\u00d5nn on elada me maal” rohkem P\u00d6FF-i raames ei linastu, tuleval aastal j\u00f5uab film aga Eesti kinolevisse.<\/p>\n
“Jumala koer”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6rid: Raitis Abele, Lauris Abele<\/p>\n
L\u00e4tlased ikka oskavad enda \u00f5nnestumisest maksimumi v\u00e4lja pigistada. Nii eelmisel aastal kui ka veel t\u00e4navu noppisid nad oma animatsiooniga “Vooluga kaasa” peaaegu k\u00f5ik auhinnad, mis v\u00f5imalik, seega tuleb ju seda t\u00e4helepanufooni \u00e4ra kasutada! Gints Zilbalodise rahvusvahelise hiti keskmes oli kass, seega miks mitte siis n\u00fc\u00fcd v\u00f5tta hoopis koer? Kujutan ette k\u00f5igi nende L\u00e4ti filmiturundajate vaimustust, kes hakkasid juba ette kujutama, millise tuhande kavalusega seda v\u00e4rsket, samuti v\u00f5\u00f5rkeelse filmi Oscarile esitatud t\u00e4ispikka animafilmi “Jumala koer” kogu maailmale maha m\u00fc\u00fcma hakata, aga siin on lihtsalt \u00fcks pisike takistus: erinevalt “Vooluga kaasa” publikus\u00f5bralikusest on “Jumala koer” ikka v\u00e4ga spetsiifiline, vaid peene \u017eanrimaitsega vaatajatele m\u00f5eldud hullus.<\/p>\n
Seega igaks juhuks r\u00f5hutan veel topelt \u00fcle: “Jumala koeras” ei ole nunnusid kutsusid, \u00fcldse on see k\u00f5ik nunnudusest nii kaugel, kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, seega hinnake enne kinopileti ostmist oma valul\u00e4vi mitmekordselt \u00fcle. Raitis ja Lauris Abele joonistavad ka lahti d\u00fcstoopia, aga mitte kuskil kaugel tulevikus looduskatastroofi n\u00e4ol, vaid nad l\u00e4hevad hoopis ajalukku, n\u00e4idates andruskivir\u00e4hkiliku grotseskiga ebauskliku talu- ning m\u00f5isarahvas piiritut hooramist ja r\u00e4medat argielu. Siin on ebamoraalset v\u00e4givalda ja tohutus koguses seksi, mida k\u00f5ike \u00fcritatakse mingi \u00e4hmase looga kokku siduda, kuid see polegi l\u00f5puks eriti oluline. Vaataja visatakse lihtsalt keset ps\u00fchhedeelset ning provokatiivset kaost, mille p\u00f5hiline v\u00e4\u00e4rtus tuleneb just ebamugavustundest, mida see tekitab.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3090651hc87dt24.jpg\"\/)
“Jumala koer” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Kas “Jumala koer” on hea film? Kindlasti mitte, kaugel sellest. Aga kas on l\u00f5bus ette kujutada, kuidas Ameerika filmiakadeemia liikmed seda vaatama p\u00e4evad? Oojaa. M\u00f5neti ongi Raitis ja Lauris Abele film pigem seisukohav\u00f5tt: ei ole me seal L\u00e4tis mingid suvalised pehmod, vaid oskame ikka reljeefsemaid asju ka teha. \u00dcks neist P\u00d6FF-i filmidest, mida ma kunagi teist korda vaadata ei tahaks, aga oma templi suutis ta juba esimese korraga m\u00e4llu vajutada.<\/p>\n
“Jumala koer” linastub 17. novembril kell 21.00 Apollo Kino Plazas, 21. novembril kell 20.30 Tartu Elektriteatris ja 23. novembril kell 20.45 kinos S\u00f5prus.<\/p>\n
“K\u00f5rgmoe fassaad”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Alice Winocour<\/p>\n
P\u00e4rast seda, kui mullune leedu rahvusvaheline hitt “M\u00fcrgine” (ning miks mitte ma t\u00e4navu P\u00d6FF-il linastuv “Valge tigu”) n\u00e4itas meile moet\u00f6\u00f6stuse reaalsust l\u00e4bi viiekordsete mustade prillide, m\u00f5juvad k\u00f5ik teised glamuursemad k\u00e4sitlused kuidagi… plakatlikult. See ei ole muidugi otseselt prantsuse lavastaja Alice Winocouri s\u00fc\u00fc, et kaugel Ida-Euroopas julgevad lavastajad palju h\u00e4bitumalt sellel noori t\u00fcdrukuid ekspluateerival t\u00f6\u00f6stusel kardinaid eest t\u00f5mmata, kuid ka ilma selle kainestava kontekstita m\u00f5jub “K\u00f5rgmoe fassaad” pisut vanamoelisena. K\u00f5ik m\u00f5jub siin kuidagi veidi aegununa, otsekui oleks tegu m\u00f5ne 2000ndate alguse filmiga, mis unustati paarik\u00fcmneks aastaks riiulile tolmu koguma ja leiti siis poolkogemata uuesti \u00fcles.<\/p>\n
V\u00f5i ehk on asi hoopis selles, et “K\u00f5rgmoe fassaad” lihtsalt vajanuks veel k\u00fcpsemisaega? Praegusel kujul on sellel klassikaline festivalifilmi probleem: liiga tihti j\u00e4\u00e4b mulje, et me ei vaata mitte l\u00f5puni viimistletud linateost, vaid poolikut montaa\u017eifaili, mida siis eksklusiivselt m\u00f5neks seansiks n\u00e4ha saab. Vaevu aimatava joonega on v\u00e4lja joonistatud karakterite arenguk\u00f5verad ning m\u00f5ne \u00fcldistava m\u00f5ttekilluga on \u00fcmber seatud ka \u00f5rn raamistik, kuid n\u00e4itlejad seal keskel aga on alles oma teed otsimas ning pidevalt tundub, et ka re\u017eiss\u00f6\u00f6r ise alles murrab end materjalist l\u00e4bi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3090657h4995t24.jpg\"\/)
“K\u00f5rgmoe fassaad” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on need moemaailma eri k\u00fclge avavad lood \u2013 n\u00e4eme seal nii moeetenduse lavastaja, modelli ning kost\u00fc\u00fcmikunstniku perspektiivi \u2013 kuidagi juhuslikud ja ilma t\u00e4pse fookuseta, need algavad eikuskilt ja suubuvad samuti suvaliselt. Keskseks karakteriks saab Angelina Jolie kehastatud lavastaja, kelle liin on ka k\u00f5ige huvitavam, kuid seda suuresti t\u00e4nu n\u00e4itleja enda isiklikule puutele: tema tegelaskuju seisab ootamatult silmitsi rinnav\u00e4higa, millega on ka Jolie ise aastaid v\u00f5idelnud. M\u00e4ngu tuleb metatasand, m\u00e4ng m\u00e4ngus ning seda stoilist valu, millega Jolie rolli kehastab, on huvitav j\u00e4lgida. Paraku j\u00e4\u00e4b aga ka tema potentsiaal l\u00f5puni realiseerimata.<\/p>\n
Usun, et kasv\u00f5i meie enda Moekunstikino programmi v\u00f5iks “K\u00f5rgmoe fassaad” sobida, sest sellel on ikkagi pisut f\u00e4nnikauba h\u00f5ng juures. Laiema kinolevi v\u00f5i isegi P\u00d6FF-i kava jaoks j\u00e4\u00e4b siin puudu s\u00fcgavusest, et pikemalt kui paariks p\u00e4evaks meelde j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
“K\u00f5rgmoe fassaad” linastub 17. novembril kell 20.45 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Mo Papa”Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Eeva M\u00e4gi P\u00e4rast teist t\u00e4ispikka m\u00e4ngufilmi hakkab mulle tunduma, et \u00e4kki on Eeva M\u00e4gi tegelikult kogu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":44245,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[22026,18612,26,27,37,33,35,13513,34,36,31,32,208,21,22021,22022,22023,28,29,22025,13514,19,19907,2870,25,22024,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-44244","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-alice-winocour","9":"tag-angelina-jolie","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eeva-magi","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-film","21":"tag-headlines","22":"tag-indrek-spungin","23":"tag-jumala-koer","24":"tag-korgmoe-fassaad","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-lauris-abele","28":"tag-mo-papa","29":"tag-news","30":"tag-onn-on-elada-me-maal","31":"tag-poff","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-raitis-abele","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115564861506352798","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44244","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44244"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44244\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44245"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44244"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44244"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44244"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}