{"id":44279,"date":"2025-11-17T12:23:07","date_gmt":"2025-11-17T12:23:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44279\/"},"modified":"2025-11-17T12:23:07","modified_gmt":"2025-11-17T12:23:07","slug":"harukordne-poore-hispaania-eelarvepuudujaak-kujuneb-tuleval-aastal-vaiksemaks-kui-saksamaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44279\/","title":{"rendered":"Harukordne p\u00f6\u00f6re. Hispaania eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k kujuneb tuleval aastal v\u00e4iksemaks kui Saksamaal"},"content":{"rendered":"

Financial Timesi (FT) <\/a>anal\u00fc\u00fcs osutab, et kunagine euroala v\u00f5lakriisi \u00fcks suurimaid kannatajaid, Hispaania, on t\u00e4nu stabiilselt kiirele majanduskasvule ja suurematele maksutuludele oma eelarvepositsiooni oluliselt parandanud.<\/p>\n

Hispaania keskpanga v\u00e4rske prognoosi kohaselt langeb riigi eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k 2026. aastal 2,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Samal ajal prognoosib Saksamaa s\u00f5ltumatu eelarven\u00f5ukogu, et riigi defitsiit kasvab 2026. aastaks 3,1 protsendini ning v\u00f5ib j\u00e4rgnevatel aastatel l\u00e4heneda ka neljale protsendile.<\/p>\n

Euroala murelapsed muutuvad<\/p>\n

FT teatel n\u00e4itab see areng laiemat trendi, kus varem PIIGSi riikidena (Portugal, Itaalia, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania) tuntud L\u00f5una-Euroopa maad on eelarveliselt liikumas stabiilsemal kursil kui Euroopa senised tugisambad Saksamaa ja Prantsusmaa.<\/p>\n

Hispaania paranevad majandusv\u00e4ljavaated on toonud kaasa ka riigiv\u00f5lakirjade ralli. Investorite kindlustunnet peegeldav Hispaania 10-aastaste v\u00f5lakirjade intressim\u00e4\u00e4ra vahe (spread) Saksamaa omadega on langenud euroala v\u00f5lakriisi eelsele tasemele, umbes 0,5 protsendipunktini. V\u00f5rdluseks: p\u00e4rast finantskriisi oli intressim\u00e4\u00e4rade vahe ligikaudu 5 protsendipunkti.<\/p>\n

Muu hulgas t\u00e4hendab see, et Hispaania laenab praegu turgudelt raha soodsamalt kui n\u00e4iteks Prantsusmaa.<\/p>\n

Hispaania majanduskasv on olnud alates 2022. aasta algusest \u00fcks Euroopa kiiremaid, ulatudes kvartaalselt keskmiselt 3,9 protsendini, v\u00f5rreldes Saksamaa 0,3 protsendiga. Kasvu veavad sisser\u00e4nne, turism, madalad energiahinnad ja avaliku sektori investeeringud, sealhulgas Euroopa Liidu vahendid.<\/p>\n

Iroonilisel kombel on Hispaania eelarvele kaasa aidanud ka poliitiline ummikseis. Peaminister Pedro S\u00e1ncheze v\u00e4hemusvalitsus pole suutnud uut riigieelarvet parlamendis heaks kiita, mist\u00f5ttu kehtib endiselt 2023. aasta kulude plaan. See on takistanud valitsusel teha suuri uusi kulutusi.<\/p>\n

Saksamaa l\u00f5dvendab v\u00f5lapidurit<\/p>\n

Saksamaa vastupidine trajektoor tuleneb kantsler Friedrich Merzi otsusest l\u00f5dvendada karmi p\u00f5hiseaduslikku \u201ev\u00f5lapidurit\u201c. P\u00e4rast aastaid kestnud alainvesteerimist, mis on viinud n\u00e4iteks raudteede ja sildade lagunemiseni, plaanib Berliin j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi jooksul laenuraha toel investeerida kuni triljon eurot infrastruktuuri ja kaitsevaldkonda.<\/p>\n

Kriitikute s\u00f5nul kasutab valitsus aga osa laenurahast ka jooksvateks sotsiaaltoetusteks ja maksuk\u00e4rbeteks, mitte \u00fcksnes tulevikuinvesteeringuteks.<\/p>\n

Kuigi jooksev puuduj\u00e4\u00e4k v\u00e4heneb, r\u00f5hutavad anal\u00fc\u00fctikud, et Hispaania valitsuse koguv\u00f5lg on endiselt v\u00e4ga k\u00f5rge, ulatudes 100,4 protsendini SKP-st. Saksamaa vastav n\u00e4itaja on 64,4 protsenti.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Financial Timesi (FT) anal\u00fc\u00fcs osutab, et kunagine euroala v\u00f5lakriisi \u00fcks suurimaid kannatajaid, Hispaania, on t\u00e4nu stabiilselt kiirele majanduskasvule…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":44280,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,2989,33,35,34,36,110,51],"class_list":{"0":"post-44279","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eelarvepuudujaak","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-hispaania","17":"tag-saksamaa"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115565022671835476","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44279","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44279"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44279\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44280"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44279"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44279"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44279"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}