{"id":44367,"date":"2025-11-17T13:53:08","date_gmt":"2025-11-17T13:53:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44367\/"},"modified":"2025-11-17T13:53:08","modified_gmt":"2025-11-17T13:53:08","slug":"eli-sugisprognoos-naitab-keerulisest-keskkonnast-hoolimata-kasvu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44367\/","title":{"rendered":"ELi s\u00fcgisprognoos n\u00e4itab keerulisest keskkonnast hoolimata kasvu"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Allikas: Euroopa Komisjon <\/p>\n

Euroopa Komisjoni 2025. aasta s\u00fcgisese majandusprognoosi kohaselt \u00fcletas majanduskasv selle aasta esimeses kolmes kvartalis seniseid ootusi. <\/p>\n

Kuigi head tulemused olid algselt tingitud ekspordi j\u00e4rsust kasvust enne tollitariifide t\u00f5usu, j\u00e4tkus ELi majanduse kasv ka kolmandas kvartalis. Keerulisest v\u00e4liskeskkonnast hoolimata j\u00e4tkub majandustegevuse m\u00f5\u00f5dukas kasv eeldatavasti ka prognoosiperioodil.<\/p>\n

S\u00fcgisprognoosi kohaselt kasvab reaalne SKP ELis 2025. ja 2026. aastal 1,4%, ulatudes 2027. aastal 1,5%ni. Euroala\u00a0 reaalne SKP peaks 2025. aastal kasvama 1,3%, 2026. aastal 1,2% ja 2027. aastal 1,4%. Prognoosi kohaselt j\u00e4tkab inflatsioon euroalal langust, j\u00f5udes 2025. aastal 2,1%ni ja p\u00fcsides prognoosiperioodil ligikaudu 2% juures. ELis tervikuna peaks inflatsioon j\u00e4\u00e4ma veidi k\u00f5rgemaks, langedes 2027. aastal 2,2%-le.<\/p>\n

Eesti kohta n\u00e4itab prognoos, et p\u00e4rast eelmise aasta seisakut suureneb reaalne SKP 2025. aastal 0,6%. Kerge taastumine on eeldatavasti laiap\u00f5hjaline ning eratarbimise, investeeringute, valitsemissektori kulutuste ja ekspordi reaalkasv on suurem kui aasta tagasi. Samuti peaks kiiremini kasvama hakkama import.<\/p>\n

2026. aastal peaks Eesti reaalne SKP kasvama 2,1%, saades hoogu suurtest avaliku sektori kulutustest, mis tulenevad kaitseinvesteeringutest. 2027. aasta SKP reaalkasvuks prognoositakse 2,0%. Eeldatakse, et nendel aastatel eratarbimine suureneb reaaltulu suurenemise ja P\u00f5hjamaade majanduse elavnemise t\u00f5ttu.<\/p>\n

Inflatsioon on Eestis endiselt k\u00f5rge ja 2025. aastal peaks see maksut\u00f5usude ning samaaegse toidu ja teenuste suure hinnat\u00f5usu t\u00f5ttu olema keskmiselt 4,8%. Prognoosi kohaselt aeglustub inflatsioon 2026. aastal 2,8%-le ja 2027. aastal 2,2%-le.<\/p>\n

Eesti valitsemissektori eelarve puuduj\u00e4\u00e4k peaks 2026. ja 2027. aastal olema 4,4% SKPst ning see suurendab ka valitsemissektori v\u00f5la suhet SKPsse, mis peaks 2027. aastal j\u00f5udma 29,2%ni.<\/p>\n

Majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise volinik Valdis Dombrovskis: \u201eIsegi ebasoodsa keskkonna tingimustes on ELi majandus j\u00e4tkuvalt kasvanud. V\u00f5ttes arvesse keerulist v\u00e4lisolukorda, peab EL n\u00fc\u00fcd v\u00f5tma otsustavaid meetmeid liidusisese majanduskasvu hoogustamiseks. See t\u00e4hendab meie konkurentsiv\u00f5ime tegevuskavaga seotud t\u00f6\u00f6 kiirendamist, sealhulgas halduskoormuse v\u00e4hendamist ning \u00fchisturu toimimise parandamist ja innovatsiooni edendamist.\u201d<\/p>\n

Majanduskasvu soodustavad eratarbimine ja investeeringud<\/p>\n

Viimased ettev\u00f5tlusn\u00e4itajad ja uuringuandmed osutavad j\u00e4tkuvale positiivsele arengule j\u00e4rgmistes kvartalites. Tulevikku vaadates on \u00fclemaailmne keskkond endiselt keeruline, kuid vastupidav t\u00f6\u00f6turg, ostuj\u00f5u paranemine ja soodsad rahastamistingimused peaksid toetama m\u00f5\u00f5dukat majanduskasvu.<\/p>\n

Lisaks aitavad mitmes liikmesriigis eelarve konsolideerimise m\u00f5ju leevendada taastesrahastu ning muud ELi eelarvevahendid. See toetab sisen\u00f5udlust, mis peaks prognoosiperioodil olema majanduskasvu peamine t\u00f5ukej\u00f5ud. Eratarbimine peaks pidevalt kasvama ning seda toetavad eespool nimetatud tegurid, aga ka s\u00e4\u00e4stmise j\u00e4rkj\u00e4rguline v\u00e4henemine. Investeeringud peaksid taas hoogustuma, mis on peamiselt tingitud mitteeluhoonete ehitamisest ja seadmetele tehtavatest kapitalikulutustest.<\/p>\n

ELi v\u00e4ga avatud majandus on endiselt vastuv\u00f5tlik j\u00e4tkuvatele kaubanduspiirangutele, kuid USA ja tema kaubanduspartnerite vahel (sh ELiga) s\u00f5lmitud kaubanduslepingud on leevendanud m\u00f5ningast ebakindlust, mis varjutas kevadprognoosi.<\/p>\n

Prognoosis eeldatakse, et k\u00f5ik riigi- ja sektorip\u00f5hised tariifid, mida USA administratsioon 31. oktoobri seisuga rakendab, kehtivad kogu prognoosiperioodi jooksul. \u00dcleilmselt on kaubandust\u00f5kked j\u00f5udnud enneolematult k\u00f5rgele tasemele ja ELi keskmised tollimaksud USAsse suunatud ekspordile on n\u00fc\u00fcd k\u00f5rgemad, kui 2025. aasta kevadprognoosis eeldati. Sellest hoolimata on ELi eksporditariifid endiselt madalamad kui need, mida kohaldatakse mitme teise suure USA kaubanduspartneri suhtes. See kujutab endast ELi majanduse jaoks tagasihoidlikku suhtelist eelist, kuigi \u00fclemaailmne kaubavahetuse tase on suhteliselt n\u00f5rk ja euro v\u00e4lisn\u00f5udlus tugev.<\/p>\n

Inflatsioon peaks stabiliseeruma<\/p>\n

Euroala inflatsiooni on v\u00f5rreldes kevadprognoosiga veidi \u00fclespoole korrigeeritud. N\u00fc\u00fcd eeldatakse, et see v\u00e4heneb 2,4%-lt 2024. aastal EKP 2%-lise eesm\u00e4rgini 2027. aastal. Suundumused on komponentide l\u00f5ikes erinevad, kusjuures teenuste ja toiduainete inflatsiooni v\u00e4henemist tasakaalustab kasvav energiainflatsioon. Impordist tuleneva konkurentsisurve suurenemine ja euro kallinemine peaksid muude kui energiakaupade inflatsiooni piirama. Koguinflatsioon peaks ELis olema veidi k\u00f5rgem kui euroalal, langedes j\u00e4rk-j\u00e4rgult 2,6%-lt 2024. aastal 2,2%-le 2027. aastal. Prognoosis eeldatakse, et uus ELi heitkogustega kauplemise s\u00fcsteem (HKS2) j\u00f5ustub 2027. aastal, nagu on kokku lepitud.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r v\u00e4heneb veelgi<\/p>\n

2022. aastal alanud t\u00f6\u00f6h\u00f5ive kasvu aeglustumine j\u00e4tkus ka 2025. aasta esimesel poolel.<\/p>\n

Siiski loodi ELi majanduses sel perioodil 380 000 uut t\u00f6\u00f6kohta. T\u00f6\u00f6h\u00f5ive peaks 2025. ja 2026. aastal j\u00e4tkuvalt m\u00f5\u00f5dukalt suurenema (0,5%), enne kui see v\u00e4heneb 2027. aastal 0,4%ni. T\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r peaks veelgi langema 5,9%-lt 2025. ja 2026. aastal 5,8%-le 2027. aastal. Palgakasv ELis on aeglustumas, kuid j\u00e4\u00e4b inflatsioonist k\u00f5rgemaks, parandades m\u00f5\u00f5dukalt kodumajapidamiste ostuj\u00f5udu.<\/p>\n

Valitsemissektori eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k suureneb<\/p>\n

ELi valitsemissektori eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k peaks suurenema 3,1%-lt SKPst 2024. aastal 3,4%-le SKPst 2027. aastaks, mis on osaliselt tingitud kaitsekulutuste suurenemisest 1,5%-lt SKPst 2024. aastal 2%-le SKPst 2027. aastal, m\u00f5\u00f5detuna vastavalt valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile (COFOG).<\/p>\n

ELi valitsemissektori v\u00f5la suhe SKPsse peaks suurenema 84,5%-lt 2024. aastal 85%-le 2027. aastal, kusjuures euroala v\u00f5lasuhe peaks suurenema ligikaudu 88%-lt 90,4%-le. See kajastab j\u00e4tkuvat esmast eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki ja asjaolu, et valitsemissektori v\u00f5la keskmine kulu on suurem kui SKP nominaalkasv. Eeldatakse, et 2027. aastaks on nelja liikmesriigi valitsemissektori v\u00f5la suhe SKPsse \u00fcle 100%.<\/p>\n

J\u00e4tkuvalt keeruline \u00fclemaailmne keskkond<\/p>\n

Tulevikku vaadates on majanduskasvu v\u00e4ljavaateid ohustavad riskid kahanemas. P\u00fcsiv kaubanduspoliitika ebakindlus p\u00e4rsib j\u00e4tkuvalt majandustegevust ning tollimaksud ja mittetariifsed piirangud v\u00f5ivad piirata ELi majanduskasvu oodatust rohkem.<\/p>\n

Geopoliitiliste pingete edasine eskaleerumine v\u00f5ib tarne\u0161okke s\u00fcvendada. Samal ajal v\u00f5ib riskide \u00fcmberhindamine aktsiaturgudel, eelk\u00f5ige USA tehnoloogiasektoris, m\u00f5jutada investorite usaldust ja rahastamistingimusi. Sisepoliitiline ebakindlus v\u00f5ib samuti usaldust v\u00e4hendada. Kliimaga seotud katastroofide sagenemine v\u00f5ib majanduskasvu kahjustada.<\/p>\n

Positiivne on see, et otsustav tegutsemine reformide ja konkurentsiv\u00f5ime tegevuskava rakendamisel, suuremad kaitsekulutused, mis suunatakse ELi kaitset\u00f6\u00f6stusesse, ja uued kaubanduslepingud v\u00f5ivad majandustegevust prognoositust rohkem toetada.<\/p>\n

Taust<\/p>\n

Prognoos p\u00f5hineb tehnilistel eeldustel vahetuskursside, intressim\u00e4\u00e4rade ja kaubahindade kohta 27. oktoobri seisuga. K\u00f5igi muude sisendandmete puhul, sealhulgas valitsuste poliitika kohta tehtud eelduste puhul, v\u00f5etakse prognoosis arvesse teavet kuni 31. oktoobrini (kaasa arvatud). Kui uusi poliitikameetmeid ei ole v\u00e4lja kuulutatud ja piisavalt t\u00e4pselt kirjeldatud, eeldatakse prognoosides, et poliitikat ei muudeta.<\/p>\n

Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks p\u00f5hjalikku prognoosi (kevadel ja s\u00fcgisel), mis h\u00f5lmavad majandusn\u00e4itajaid k\u00f5igi ELi liikmesriikide, kandidaatriikide, EFTA riikide ning teiste suuremate arenenud ja t\u00e4rkava turumajandusega riikide kohta.<\/p>\n

Euroopa Komisjoni 2026. aasta kevadise majandusprognoosiga ajakohastatakse k\u00e4esolevas v\u00e4ljaandes esitatud prognoose ja see esitatakse eeldatavasti 2026. aasta mais.<\/p>\n

Lisateave<\/p>\n

T\u00e4ismahus pressiteade<\/a><\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Allikas: Euroopa Komisjon Euroopa Komisjoni 2025. aasta s\u00fcgisese majandusprognoosi kohaselt \u00fcletas majanduskasv selle aasta esimeses kolmes kvartalis seniseid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":44368,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-44367","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115565376656792345","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44367","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44367"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44367\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44368"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44367"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44367"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44367"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}