{"id":44401,"date":"2025-11-17T14:27:11","date_gmt":"2025-11-17T14:27:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44401\/"},"modified":"2025-11-17T14:27:11","modified_gmt":"2025-11-17T14:27:11","slug":"kuidas-muuta-kultuuriajakirjandus-taas-mojukaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44401\/","title":{"rendered":"Kuidas muuta kultuuriajakirjandus taas m\u00f5jukaks?"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

V\u00e4ljaannete poolest rikkalikku Eesti kultuuriajakirjandust kimbutavad v\u00e4hene \u00fchiskondlik n\u00e4htavus, napp kohalolu digisf\u00e4\u00e4ris ja kivinenud formaatidele toetumine. Kuidas tuua kultuuritoimetustesse rohkem v\u00e4rsket \u00f5hku?<\/p>\n

Kultuuriajakirjanduse vaatenurgast on Eesti olukord maailmas v\u00f5rdlemisi unikaalne \u2013 meil tegutseb 2004. aastast SA Kultuurileht, mis annab riigi toel v\u00e4lja koguni 15 kultuuriv\u00e4ljaannet Akadeemiast V\u00e4rske R\u00f5huni, M\u00fc\u00fcrilehte nende hulgas. Ajalooliselt on Kultuurileht 1940.\/1944. aastal rajatud riigikirjastuse Perioodika j\u00e4reltulija, nii et kultuuriajakirjanduse praegust korraldust v\u00f5ib pidada N\u00f5ukogude p\u00e4randiks. Ent see on kindlasti selline p\u00e4rand, mis sobib nagu valatult riigile, mis on loodud, et tagada oma keele, kultuuri ja rahvuse s\u00e4ilimine.<\/p>\n

Aeg-ajalt v\u00f5ib kuulda siiski h\u00fc\u00fcatusi, et kas sellist riigi \u00fclalpeetavat kultuuriajakirjanduse \u00f6kos\u00fcsteemi on \u00fcldse vaja, kas erameedia ei suudaks sama rolli t\u00f5husamalt t\u00e4ita v\u00f5i kas meil \u00fcldse j\u00e4tkub kogu sellele k\u00fcllusele lugejaid.<\/p>\n

Seega tasub ka Kultuurilehe enda v\u00e4ljaannetel m\u00f5tiskleda aeg-ajalt selle \u00fcle, mis rolli nad \u00fchiskonnas t\u00e4idavad ja kuidas seda muutuvas maailmas k\u00f5ige paremini teha. See s\u00f5nav\u00f5tt ongi m\u00f5eldud panusena sellesse arutellu. Kriitiline toon on kantud soovist kindlustada Eesti kultuuriajakirjanduse tulevik, mis ei tundu praegu \u00fclearu helge.\u00a0<\/p>\n

\n

Praegust kultuuriajakirjanduse korraldust v\u00f5ib pidada N\u00f5ukogude p\u00e4randiks, mis sobib nagu valatult riigile, mis on loodud, et tagada oma keele, kultuuri ja rahvuse s\u00e4ilimine.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Mida me teame kultuuriajakirjanduse olukorrast?<\/p>\n

Hakatuseks peab tunnistama, et Eesti kultuuriajakirjandust on v\u00e4he s\u00fcstemaatiliselt uuritud. Viimane uuring tehti enam kui k\u00fcmme aastat tagasi ja selleks oli kultuuriministeeriumi tellitud Tartu \u00dclikooli meediasotsioloogide (Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Ragne K\u00f5uts-Klemm jt) mitmeosaline t\u00f6\u00f6 (sisuanal\u00fc\u00fcs, elanikkonna k\u00fcsitlus, aktiivsete lugejate veebik\u00fcsitlus, fookusgrupid, intervjuud ekspertidega). Sellega kaardistati nii v\u00e4ljaannete temaatiline\/\u017eanriline profiil kui ka kultuuriajakirjanduse lugejaskonna struktuur Eestis. Peamised j\u00e4reldused olid m\u00f5nes m\u00f5ttes kainestavad: enamiku kultuuriv\u00e4ljaannete regulaarne lugejaskond j\u00e4i paari protsendi kanti elanikkonnast, samas \u201em\u00f5jusf\u00e4\u00e4r\u201d ulatus sageli k\u00fcmnete protsentideni (juhuslikumad lugejad, kelleni v\u00e4ljaannete sisu eri viisidel siiski j\u00f5uab).<\/p>\n

Auditooriumi kontekstis t\u00f5usis t\u00e4htsa tulemusena esile kultuuriv\u00e4ljaannete lugeja t\u00fc\u00fcpiline profiil: pigem k\u00f5rgharidusega (u 56%), pigem keskealised ja vanemad ning pigem naissoost (u 63%) \u201emultiaktiivsed kultuurihuvilised\u201d, kes peavad kultuuri oma elu oluliseks osaks, loevad regulaarselt nii ilu- kui ka erialakirjandust, k\u00e4ivad tihti teatris, kontsertidel, n\u00e4itustel ja festivalidel ning on kursis \u00fchiskondliku aruteluga. Selliste lugejate osakaal oli kultuuriajakirjanduse puhul suurem kui 2\/3. Saab kokku v\u00f5tta, et k\u00fcmne aasta eest pakkus riigi rahastatud kultuurimeedia Eesti \u00fchiskonna aktiivsemale osale justkui m\u00f5testavat tuge.<\/p>\n

See, et viimane kultuuriajakirjanduse uuring tehti juba k\u00fcmme aastat tagasi, k\u00f5neleb m\u00f5ningasest huvipuudusest, mida riik omanikuna kultuuriajakirjanduse suhtes \u00fcles n\u00e4itab. Kuna ajad ja meedias\u00fcsteem on d\u00fcnaamiliselt muutumas, oleks tagumine aeg uueks uuringuks v\u00f5i regulaarsemate ja ehk ka lihtsamate uuringute sisseseadmiseks. Too k\u00fcmnenditagune anal\u00fc\u00fcs on praegu oluline peamiselt seet\u00f5ttu, et see kirjeldas uue, nn arvutikeskse kultuuritarbijate grupi esilet\u00f5usu. Uuringu j\u00e4rgi oli tegu noorte, digiv\u00f5imekate ja sotsiaalselt edukate inimestega, kes j\u00f5udsid kultuurisisuni peamiselt l\u00fchivormide ja \u00fcldkanalite kaudu, kuid kelle raamatulugemine ja erialaste kultuuriv\u00e4ljaannete j\u00e4rjepidev tarbimine oli kasin. Uuringu autorite hinnangul oli sedasorti auditooriumigrupil n\u00f5rk pikema, abstraktse teksti lugemisharjumus, millest johtub risk kultuuriajakirjanduse j\u00e4relkasvule. Kuid samas osutati v\u00f5imalusele, et kultuuri digitaalseid l\u00fchivorme saab kasutada sillapeana teel kultuuri s\u00fcvavormide juurde.\u00a0<\/p>\n

Me ei jaga tollase uuringu autorite pessimismi seoses noorte kultuuritarbijate oskustega. Samuti leiame, et kirjanduse v\u00f5i pikemate tekstivormide regulaarne lugemine ei pea olema tingimata ainuke eeldus, et edukalt ja kasulikult eesti kultuuri t\u00e4hendusilmas osaleda. Samas t\u00f5deme, et nii k\u00fcmne aasta taguste kui ka praeguste noorte kaasamine on oluline eesm\u00e4rk, mille saab saavutada, parandades juurdep\u00e4\u00e4su kultuuriajakirjandusele, suurendades kultuurimeedia \u017eanrilist mitmekesisust ning sidestades paremini eri meediakanaleid ja -platvorme. Teeme m\u00f5ned ettepanekud, mis tuginevad nii erialakirjandusele kui ka isiklikele t\u00e4helepanekutele.<\/p>\n

\n

See, et viimane kultuuriajakirjanduse uuring tehti juba k\u00fcmme aastat tagasi, k\u00f5neleb m\u00f5ningasest huvipuudusest, mida riik omanikuna kultuuriajakirjanduse suhtes \u00fcles n\u00e4itab.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Milleks ja kellele on vaja kultuuriajakirjandust?<\/p>\n

Kui lihtsalt ja lapidaarselt \u00fcldistada, siis riigi huvi kultuuriajakirjanduse toetamisel on eesti lugejaid harida, nende maailmapilti avardada, t\u00e4hendusotsinguid toetada, kunstimaitset peenendada ja kultuurim\u00e4lu kultiveerida. Selle mitmetahulise pealis\u00fclesande esmane eeldus on ulatuda v\u00f5imalikult paljude inimesteni, \u00fcletada v\u00f5imalikke sotsiaalseid, majanduslikke, p\u00f5lvkondlikke, ilmavaatelisi ja muid barj\u00e4\u00e4re. Ideaalis peaks kultuuriajakirjandus j\u00f5udma iga lugemisv\u00f5imelise inimeseni.<\/p>\n

See ei t\u00e4henda, et kultuuriajakirjandus peaks tegema suuri m\u00f6\u00f6ndusi seoses sisulise n\u00f5udlikkusega, k\u00fcll aga tuleks tagada selle v\u00f5imalikult mugav ja lihtne k\u00e4ttesaadavus; kultuuriajakirjandus peab olema seal, kus on tema potentsiaalsed lugejad, kus tema m\u00f5ju on k\u00f5ige suurem.<\/p>\n

Kui l\u00e4htuda sellest aksioomist, siis tuleb t\u00f5deda, et Kultuurilehe v\u00e4ljaannetel on kasvavaid probleeme \u00fchiskondliku n\u00e4htavuse, m\u00f5ju ja k\u00e4ttesaadavusega. Kirjastuse senine tegutsemismudel p\u00f5hineb kahel vaalal: esiteks panustamine ettetellijatele ja teiseks tr\u00fckiv\u00e4ljaannete m\u00fc\u00fcgile. Paraku on m\u00f5lemad vaalad ilmselgelt kuhtumas. Ettetellimise tava p\u00e4rineb \u00fchest teist t\u00fc\u00fcpi \u00fchiskonnast, kus see aitas ainsana tagada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavuse ja kus inimesed olid valdavalt paiksed. T\u00e4nap\u00e4eval, eriti noorema p\u00f5lvkonna puhul, on ajakirjanduse koju tellimine veider igand. Seda n\u00e4itavad paraku \u00fcsna selgelt Kultuurilehe v\u00e4ljaannete ettetellimisnumbrid, mis on m\u00f5ne \u00fcksiku erandiga juba aastaid m\u00e4rgatavalt kahanenud. Ei pea olema selgeltn\u00e4gija, et ennustada selle trendi j\u00e4tkumist tulevikuski.<\/p>\n

\n

Kultuurilehe v\u00e4ljaannetel on kasvavaid probleeme \u00fchiskondliku n\u00e4htavuse, m\u00f5ju ja k\u00e4ttesaadavusega.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Seda langust t\u00f5ukab tagant teine, veelgi olulisem trend, mis on seotud informatsiooni digitaalse tarbimisega. Kuigi v\u00f5ib oletada, et jagub veel kauaks neid, kes eelistavad lugeda pikemaid tekste tr\u00fckis\u00f5nas, mist\u00f5ttu on oluline, sh kultuurilise j\u00e4rjepidevuse nimel, tagada kultuuriv\u00e4ljaannete tr\u00fckis avaldamine, on ilmselge, et l\u00f5viosa lugejatest loeb juba praegu ja veelgi enam tulevikus ajakirjandust ekraanidelt.<\/p>\n

Kultuurileht on astunud p\u00e4ris viimasel ajal t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rseid samme oma kohalolu suurendamiseks veebis, sh uuendanud v\u00e4ljaannete kodulehti, ent laiemas digisf\u00e4\u00e4ris on kultuuriajakirjanduse kohalolu endiselt juhuslik ja k\u00e4ttesaadavus sageli v\u00e4ga piiratud.<\/p>\n

Kui l\u00e4htuda s\u00f5nastatud kultuuriajakirjanduse pealis\u00fclesandest, siis ei peaks kultuuriv\u00e4ljaannete sisule seadma veebis \u00fchtegi piirangut (tekstide jagamine ainult tellijatele, ajaline viivitus uute tekstide lugemisel jms), sest selle sisu ainus eesm\u00e4rk ongi v\u00f5imalikult ulatuslikult levida. Riik ei peaks seadma Kultuurilehele selliseid omavahendite teenimise n\u00f5udeid, mis takistavad inimestel veebis enese harimist. Need, kes eelistavad lugeda tr\u00fckiv\u00e4ljaandeid, saavad neid alati endale tellida v\u00f5i poest osta, k\u00f5igile teistele peaks ajakirjade digisisu olema v\u00f5imalikult mugavalt ja operatiivselt tasuta k\u00e4ttesaadav. Kui vaadata seda, kui suur on riigieelarveliste vahendite osakaal Kultuurilehe eelarves, ei ole see midagi v\u00f5imatut.<\/p>\n

Kuidas laiendada Kultuurilehe m\u00f5juv\u00e4lja?<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval paraku ei piisa sellest, kui ehitada endale koduleht ja loota, et k\u00f5ik lugejad selle ise \u00fcles leiavad. Digiajastut iseloomustab platvormikultuur ja selle konvergents, mis t\u00e4hendab, et m\u00f5ju ja n\u00e4htavuse saavutamiseks tuleb tegutseda s\u00fcsteemselt platvormidel, kus on p\u00f5hiosa potentsiaalsetest huvilistest.<\/p>\n

Sellega seoses tuleks m\u00f5elda kahele algatusele. Esiteks vajab Kultuurileht aktiivseid ja p\u00e4devaid sotsiaalmeedia toimetajaid, kes oleksid vahendajateks kultuuriv\u00e4ljaannete sisu ja sotsiaalmeedia platvormide vahel. On olnud \u00fcllatav, kui vaevaliselt on Kultuurilehe ajakirjad j\u00f5udnud Facebooki (m\u00f5ni pole seda vist veel siiani teinud), r\u00e4\u00e4kimata sellest, et oma kontol kord kuus PDFi-linkide jagamine pole see, mida Facebooki kasutaja ootab. Ainult m\u00f5ni \u00fcksik v\u00e4ljaanne on astunud j\u00e4rgmise sammu, olles aktiivne Instagramis ja TikTokis, kus tegutseb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa kultuuriajakirjade praegustest ja ennek\u00f5ike tulevastest lugejatest.<\/p>\n

Teiseks vajab Kultuurileht aga senisest palju l\u00e4bim\u00f5eldumat ja strateegilisemat koost\u00f6\u00f6d Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4linguga. Kui praegu piirdub see Kultuurilehe \u00fcksikute artiklite v\u00f5rdlemisi juhusliku jagamisega ERRi kultuuriportaalis, siis potentsiaalselt v\u00f5iksid kaks meediamaja kultuuriajakirjanduse vallas seljad kokku panna, et \u00fcksteise t\u00f6\u00f6d toetada ja v\u00f5imendada.<\/p>\n

Sisuliselt on ERRi kultuuritoimetuse ja Kultuurilehe v\u00e4ljaannete toimetuste eesm\u00e4rk t\u00e4pselt sama, lihtsalt kui esimene t\u00e4idab seda eesm\u00e4rki (peamiselt) helis ja pildis, siis teised teevad seda (peamiselt) s\u00f5nas, kusjuures m\u00f5lema eesm\u00e4rke rahastab sama instants \u2013 kultuuriministeerium. Kui l\u00e4htuda n\u00fc\u00fcdismeedia sisemisest loogikast (meediumite p\u00f5imumine), oleks v\u00e4ga ootusp\u00e4rane, et heli, pildi ja s\u00f5naga t\u00f6\u00f6tavad kultuuriajakirjanikud teevad aktiivset koost\u00f6\u00f6d. Eriti kui pidada silmas, et ERRi kultuuritoimetuses t\u00f6\u00f6tab vaid 11 inimest, samas kui Kultuurilehe toimetustes askeldab neid v\u00e4hemalt k\u00fcmme korda rohkem.<\/p>\n

Sellest ei pea j\u00e4reldama, et kutsume \u00fcles Kultuurilehte ja ERRi \u00fchendama, see oleks Eesti ebakindlas majanduslikus ja poliitilises olukorras liiga riskantne. K\u00fcll aga n\u00e4eme, et strateegiline koost\u00f6\u00f6 kahe meediamaja toimetuste vahel v\u00f5iks tekitada v\u00e4ga olulist s\u00fcnergiat. Praktikas v\u00f5ib see endas k\u00e4tkeda tegevuste \u00fchist planeerimist, \u00fcksteise tegevuste ja tugevuste t\u00e4iendamist, sisu m\u00f5jukamat esilet\u00f5stmist, aga ka arhiivimaterjalide jagamist, et vajaduse tekkides \u00fcksteise materjale kasutades sisu v\u00e4ljapanekut kureerida.<\/p>\n

Kuidas mitmekesistada kultuuriajakirjanduse sisu?<\/p>\n

Uute lugejateni j\u00f5udmiseks ei piisa aga vaid paremate juurdep\u00e4\u00e4suv\u00f5imaluste rajamisest. Sellega peab kindlasti k\u00e4ima kaasas ka teistsuguste kultuurikogemuste v\u00e4\u00e4rtustamine, uute teemade avamine, temaatilise variatiivsuse m\u00e4rgatav suurendamine. Niisamuti nagu kultuur ise peab olema t\u00e4henduslike elude toetamiseks mitmekesine, peab seda olema ka kultuuriajakirjandus. Kui kultuuriajakirjanduse roll on kultuurikogemust kontekstualiseerida, avada t\u00f5lgendusv\u00f5imalusi, edendada dialoogi, siis selline ajakirjandus ei saa eirata kultuuris osalejate tegelikku kultuurimilj\u00f6\u00f6d, selles esinevat temaatilist ja vormilist kirjusust.<\/p>\n

Kultuurilehe v\u00e4ljaandeid tervikuna v\u00f5ib temaatilise katvuse kontekstis korraga nii kiita kui ka kritiseerida. Vikerkaar ja M\u00fc\u00fcrileht on aastate l\u00f5ikes k\u00e4sitlenud mitmesuguseid kas alternatiivseid, esilekerkivaid v\u00f5i nn horisontaalseid, raskesti lahterdatavaid kultuurin\u00e4htuseid. M\u00f5lemad on teinud seda teemanumbritega, M\u00fc\u00fcrileht on v\u00f5tnud endale lisaks \u00fclesande tegeleda n\u00fc\u00fcdiskultuuriga: ajalehe p\u00fcsirubriikide seas on muus kultuuriajakirjanduses s\u00fcsteemselt k\u00e4sitlemata disain, sub- ja maailmakultuurid, popmuusika, digikultuur, keskkond ning isegi intiim- ja kehakultuur.<\/p>\n

Samas on selge, et kuigi nende kahe, keskmiselt kord kuus ilmuva v\u00e4ljaande panus tervikusse on oluline, on see \u00fcldpildis siiski ebapiisav. Enamiku teiste v\u00e4ljaannete teemaspekter j\u00e4\u00e4b kunsti- ja kultuurivaldkondade l\u00f5ikes \u00fcsna piiratuks ja isegi konservatiivseks. On t\u00f5siasi, et n\u00e4iteks klassikalise muusikaga tegeleb Eestis koguni kolm v\u00e4ljaannet \u2013 ajakirjad Muusika ja Teater.Muusika.Kino ning ajaleht Sirp \u2013, samas kui popmuusika jaoks on vaid napp plaadiarvustuste sektsioon M\u00fc\u00fcrilehes.<\/p>\n

\n

Eestikeelses avalikus sf\u00e4\u00e4ris on videom\u00e4ngud kui n\u00fc\u00fcdiskultuuris dominantne kultuurivorm siiani kajastamata, l\u00e4bi arutamata ja Eesti muu m\u00f5tteilmaga sidumata.<\/p>\n<\/blockquote>\n

V\u00f5i teine n\u00e4ide: kui \u00fchendus ZA\/UM Sirbi toimetamise tosin aastat tagasi l\u00fchikeseks ajaks \u00fcle v\u00f5ttis, oli nende \u00fcheks lubaduseks, et ajalehes hakatakse videom\u00e4ngude arvustusi avaldama. Tol ajal, kui ingliskeelne kultuurimeedia oli videom\u00e4ngude anal\u00fc\u00fcsimise juba laialt omaks v\u00f5tnud, tundus see pigem ebaoriginaalne m\u00f5te. Tagasi vaadates tuleb aga t\u00f5deda, et eestikeelses avalikus sf\u00e4\u00e4ris on see n\u00fc\u00fcdiskultuuris dominantne kultuurivorm siiani kajastamata, l\u00e4bi arutamata ja Eesti muu m\u00f5tteilmaga sidumata.<\/p>\n

Nii videom\u00e4ngude kui ka kogu muu n\u00fc\u00fcdiskultuuri v\u00e4hes\u00fcsteemne k\u00e4sitlemine Kultuurilehe v\u00e4ljaannetes tekitab k\u00fcsimusi loodava avaliku v\u00e4\u00e4rtuse kohta. Kas panustatakse piisavalt, et eesti inimestele nende igap\u00e4evases kultuurimilj\u00f6\u00f6s m\u00f5testavat tuge pakkuda? Kas m\u00e4rgatakse tegelikku kultuurid\u00fcnaamikat, aidatakse kaasa esilekerkivate valdkondade erialakeelte arengule, nende diskursiivsele kinnistamisele eesti kultuuris? Meile tundub, et s\u00fcsteemsem audit seoses kultuuriajakirjanduse temaatilise katvuse ja sellega, kuidas tagada eri v\u00e4ljaannete l\u00f5ikes tegeliku kultuurid\u00fcnaamika m\u00e4rkamine ja toetamine, vajab k\u00e4silev\u00f5tmist pigem varem kui hiljem.<\/p>\n

\n

Klassikalises m\u00f5ttes ajakirjanduslikus t\u00f6\u00f6s kasutatavaid formaate, nagu uudis- v\u00f5i olemuslugu, kultuuriv\u00e4ljaannetes peaaegu ei tunta, r\u00e4\u00e4kimata uurivast kultuuriajakirjandusest.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Omaette teemaks on kultuuriv\u00e4ljaannetes kasutatavad \u017eanrid kui t\u00f6\u00f6riistad. Praegu on Kultuurilehe v\u00e4ljaanded pigem toimetajakesksed lehed v\u00f5i ajakirjad. Tooniandvaks formaadiks, eriti ajalehtedes, on arvustus v\u00f5i kommentaar, lisaks intervjuud. Klassikalises m\u00f5ttes ajakirjanduslikus t\u00f6\u00f6s kasutatavaid formaate, nagu uudis- v\u00f5i olemuslugu, peaaegu ei tunta, r\u00e4\u00e4kimata uurivast kultuuriajakirjandusest.<\/p>\n

Nii on kultuuriv\u00e4ljaanded j\u00e4tnud ripakile \u00fclesande, mille j\u00e4rele on \u00fchiskonnas selge n\u00f5udlus. Ka k\u00fcmne aasta tagune kultuuriajakirjanduse uuring n\u00e4itas, et aktiivsem kultuurit\u00f6\u00f6stuse v\u00f5i -poliitika l\u00e4bivalgustamine algab alles siis, kui toimunud on m\u00f5ni skandaal ning uurimist\u00f6\u00f6 v\u00f5tavad ette p\u00e4evalehtede v\u00f5i uudissaadete reporterid. Samas puudub viimastel sagedasti valdkondlik p\u00e4devus ning \u00fchtlasi ei piisa sellest, kui t\u00f6\u00f6 k\u00e4ivitajateks on vaid suuremad rikkumised.Kujutagem ette v\u00f5imalust, et laiema profiiliga n\u00e4dalalehes Sirp oleks ametis 1\u20132 ajakirjandust\u00f6\u00f6d tegevat inimest, nii et iga n\u00e4dal ilmuks p\u00e4devatele intervjuudele ja dokumentide anal\u00fc\u00fcsile tuginevaid k\u00e4sitlusi kas kultuuripoliitika \u00fcksikk\u00fcsimustest, m\u00f5ne kultuurivormi v\u00f5i -institutsiooni arengust v\u00f5i hetkeseisust jpm. Pole kahtlust, et vajadus selleks on olemas, ja seega oleks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne ka loodav avalik v\u00e4\u00e4rtus. Sedalaadi ajakirjanduslik formaat oleks veel \u00fcks viis, kuidas kultuuridebatti ja -teadlikkust aktiivsena hoida ning tuua kultuurimeedia juurde aktuaalsetest arengutest huvitatud uusi lugejaid. Loomulikult eeldab see lisarahastust ka riigilt, kuid selle eest saadav v\u00e4\u00e4rtus oleks investeeringut v\u00e4\u00e4rt.\u00a0<\/p>\n

Indrek Ibrus on Tallinna \u00dclikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) meediainnovatsiooni professor.\u00a0<\/p>\n

Marek Tamm on Tallinna \u00dclikooli humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo professor ja Vikerkaare toimetaja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4ljaannete poolest rikkalikku Eesti kultuuriajakirjandust kimbutavad v\u00e4hene \u00fchiskondlik n\u00e4htavus, napp kohalolu digisf\u00e4\u00e4ris ja kivinenud formaatidele toetumine. Kuidas tuua…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":44402,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,7289,31,32,21,11312,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-44401","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-highlight","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115565510614043930","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44401","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44401"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44401\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44402"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44401"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44401"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44401"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}