Kolumnist Lauren Smith kirjutab Saksamaa immigratsiooniprobleemide n\u00e4ite varal, et lood tagasil\u00fckatud varjupaigataotlejatest, kes j\u00e4\u00e4vad sellest hoolimata riiki ning panevad seal toime kuritegusid, on muutunud liiga tavap\u00e4rasteks.<\/p>\n
Tervem\u00f5istuslikus riigis oleks m\u00f5eldamatu, et kahe aastase poisi m\u00f5rv j\u00e4\u00e4ks sisuliselt karistamata. Aga see on t\u00e4pselt see, mis on juhtumas Saksamaal. T\u00e4navu jaanuaris pani 28-aastane Afganistani varjupaigataotleja Enamullah Omarzai\u00a0toime brutaalse r\u00fcnnaku lasteaia v\u00e4ljas\u00f5idul olevate v\u00e4ikelaste vastu Aschaffenburgi pargis, Baierimaal.<\/p>\n
Ta r\u00fcndas suure k\u00f6\u00f6ginoaga kahte last \u2013\u00a0kahe aastast Maroko poissi ja kahe aastast S\u00fc\u00fcria t\u00fcdrukut. \u00dcks naissoost kasvatajatest ning samuti kaks meessoost m\u00f6\u00f6dujat \u00fcritasid r\u00fcnnakusse sekkuda, v\u00f5imaldades teisel kasvatajal ja lastel p\u00f5geneda. R\u00fcseluse k\u00e4igus murdis r\u00fcndaja kasvataja k\u00e4e ning pussitas kahte meest. V\u00e4ikene poiss ja 41-aastane mees surid m\u00f5lemad saadud vigastustesse.<\/p>\n
M\u00f5ne n\u00e4dala eest, kui selle juhtumi kohtuasi oma kulminatsioonini j\u00f5udis, otsustas kohtunik Karsten Krebs, et Omarzaid ei saa oma tegude eest kriminaalvastutusele v\u00f5tta. Kohtu poolt m\u00e4\u00e4ratud ps\u00fchhiaater tunnistas, et Omarzai kannatas raske vaimuhaiguse k\u00e4es ning kuulis oma peas h\u00e4\u00e4li, mis k\u00e4skisid tal lapsi r\u00fcnnata.<\/p>\n
N\u00e4htavasti oli v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et Omarzai paneks toime veel “v\u00e4ga agressiivseid tegusid”, kui teda ei hoitaks kinnipidamisasutuses kinni. Talle kirjutati varasemalt v\u00e4lja ravimeid, mida ta keeldus v\u00f5tmast ning teda vabastati korduvalt ps\u00fchhaatriliselt\u00a0ravilt, kuna v\u00e4idetavalt ei kujutanud ta teiste jaoks ohtu.<\/p>\n
Selle juhtumi \u00fcksikasjad on aga s\u00fcngelt tuttavad. Omarzai saabus Saksamaale 2022. aastal p\u00e4rast reisimist l\u00e4bi Bulgaaria, Austria ja Prantsusmaa. Tema varjupaigataotlus l\u00fckati tagasi ning tema kohta oli v\u00e4lja antud riigist v\u00e4ljasaatmise korraldus alates 2024. aastast. Kuid t\u00e4navuse jaanuari seisuga viibis ta endiselt riigis.<\/p>\n
Tal oli samuti arvukaid kokkupuuteid politseiga, sealhulgas r\u00fcnnaku ja varalise kahju tekitamise t\u00f5ttu. Arvestades riigist v\u00e4ljasaatmise korraldust, vaimse tervise teenuseid ja kokkupuuteid politseiga, oli k\u00fcllaldaselt v\u00f5imalusi, et hoida Omarzaid t\u00e4navatelt eemal. K\u00f5igi nende agentuuride nurjumine viis s\u00fc\u00fctu lapse surmani ja \u00fche mehe surmani, kes \u00fcritas lihtsalt \u00f5igesti k\u00e4ituda.<\/p>\n
Selline eba\u00f5iglus on muutunud Saksamaal \u00fcsna tavap\u00e4raseks. M\u00f5ni n\u00e4dal tagasi kirjutas ka v\u00e4ljaanne Junge Freiheit, et 27-aastane Eritrea varjupaigataotleja, kes r\u00fcndas kahte naist raudpollariga Horb am Neckari linnas, Baden-W\u00fcrttembergis, oli varasemalt s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud. 2019. aastal, \u00fcks aasta p\u00e4rast Saksamaale saabumist, m\u00f5isteti mees s\u00fc\u00fcdi tahtliku kehavigastuse tekitamises. Aasta hiljem m\u00f5isteti ta s\u00fc\u00fcdi kahes solvamise episoodis, mille eest m\u00e4\u00e4rati talle trahv. Ta oli kohalikele Horbi linna elanikele h\u00e4sti tuntud kui t\u00fclitekitaja. Sellest hoolimata ei \u00fcritatud teda kunagi riigist v\u00e4lja saata, kuna neid kuritegusid k\u00e4sitleti v\u00e4\u00e4rtegudena, mitte kuritegudena. Tegelikult pikendati selle mehe elamisluba mitmel korral, viimati veel 2025. aasta aprillis.<\/p>\n
Augustis r\u00fcndas siis see mees kahte naist Horbi turuv\u00e4ljakul varajastel hommikutundidel. Tema ohvriteks olid 41-aastane naine, kes t\u00f6\u00f6tas baaris, millest mees oli varasemalt keelu saanud, ning tema 31-aastane seltsiline. Vanem naine sai r\u00fcnnaku tagaj\u00e4rjel koljuluu murru, ajuverejooksu ning oli mitmeid p\u00e4evi meditsiiniliselt esilekutsutud koomas \u2013\u00a0tal on paranemiseni veel pikka maa minna. Teine naine sai aga otsmikule haava ning sai \u00f5nneks juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval haiglast lahkuda.<\/p>\n
Juhuslikud r\u00fcnnakud migrantide poolt on muutunud n\u00fc\u00fcdseks peaaegu rutiinseks. M\u00e4rtsis terroriseeris Dresdeni linna 23-aastane Iraagi mees, kes v\u00e4idetavalt r\u00fcndas seksuaalselt mitut ohvrit k\u00f5igest m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul. Seda meest, kellel on nimeks Ismail A., s\u00fc\u00fcdistatakse \u00fche naise ahistamises, 17-aastase t\u00fcdruku tagumiku katsumises ning isegi seljakoti r\u00f6\u00f6vimise katses 10-aastaselt t\u00fcdrukult, kelle reit ta v\u00e4idetavalt eelnevalt katsus. Vahi all olles \u00e4hvardas ta t\u00f5lki, hoiatades, et “ma tulistan sind, ma virutan sulle vittu, ma viin su p\u00f5rgusse”.<\/p>\n
Selgus, et Ismailile oli algselt antud varjupaika Rootsis, kuid ta otsustas \u00fcritada saada ka pagulase staatust Saksamaal. Saksa politsei saatis ta tagasi Rootsi, et ta saaks oma taotluse esitada seal, kuid ta naasis ebaseaduslikult Saksamaale k\u00f5igest kuu hiljem. Siin oli ta aga politseile tuntud arvukate s\u00fc\u00fctegude poolest, milledeks olid n\u00e4iteks piletikontrollile vastu hakkamine, seksuaalne ahistamine, avalik s\u00fcndsusetus, laimamine ja teenuste saamine pettuse teel.<\/p>\n
Siiski otsustas kohtunik Ismaili viimasel kohtuistungil paari n\u00e4dala eest, et ta tuleb taaskord vabadusse lasta. Kuna Ismailile diagnoositi paranoidne skisofreenia, ei saa teda kriminaalvastutusele v\u00f5tta. Ta ei n\u00e4e vangikongi seestpoolt ning teda ei paigutata isegi turvalisse ps\u00fchhiaatriahaiglasse. Selle asemel anti talle kolmeks p\u00e4evaks antips\u00fchhootilisi ravimeid ning saadeti oma teele.<\/p>\n
Sellist stsenaariumit esineb masendavalt tihti. Tagasil\u00fckatud varjupaigataotleja, kes on sageli eelnevalt pannud toime kuritegusid, j\u00e4\u00e4b riiki ning paneb toime m\u00f5ne uue kuriteo. Probleemi ulatus on kontrolli alt v\u00e4ljunud.<\/p>\n
Eelmise aasta andmed n\u00e4itavad, et hoolimata sellest, et v\u00f5\u00f5ramaalased moodustavad k\u00f5igest 15% Saksa rahvastikust, panevad nad toime 35% seksuaalkuritegudest. Eriti s\u00fc\u00fcrlased panevad toime h\u00e4mmastava osa k\u00f5igist kuritegudest. Alates 2015. aastast on s\u00fc\u00fcrlased sooritanud 135 000 kuritegu ehk \u00fche kuriteo iga 39 minuti tagant.<\/p>\n
Poliitiline reaktsioon sellele v\u00e4ga n\u00e4htavale probleemile on olnud sisuliselt olematu. Hoolimata kantsler Friedrich Merzi\u00a0sagedastest lubadustest viimaks midagi ette v\u00f5tta, et illegaalset migratsiooni peatada ning v\u00f5idelda migrantide kuritegevusega, on tema valitsus \u00fcha uuesti t\u00f5estanud oma soovimatust riigi piire kontrollida. M\u00f5ne n\u00e4dala eest tunnistas Merz, et Saksamaa linnapiirkonnad kannatavad k\u00f5rge kuritegevuse k\u00e4es. Kuigi ta \u00f5nnitles oma valitsust, et see on teinud “suuri edusamme” Saksamaa piiride kaitsmisel, tunnistas ta samas, et “endiselt valitseb probleem meie linnat\u00e4navatel”.<\/p>\n
See uskumatult leebe kommentaar kutsus esile pahameeletormi mitte ainult opositsioonilt, vaid ka tema koalitsioonist. Sotsiaaldemokraatide (SPD) peasekret\u00e4r Tim Kl\u00fcssendorf\u00a0heitis Merzile ette, et tema keskendumine migratsioonile “l\u00f5hub ja h\u00e4vitab usaldust” ning lisas, et tema “ootused riigipeale on oluliselt k\u00f5rgemad”.<\/p>\n
Veel hullem on aga see, et Merz sai kriitikat ka oma erakonnast. CDU t\u00f6\u00f6tajate tiiva esimees Dennis Radtke\u00a0manitses kantslerit, kuna too olevat unustanud, et ta “ei ole enam tujukas kommentaator pealtvaataja rollis, kes l\u00f6\u00f6b inimestele n\u00e4ppude pihta” ning tuletas talle meelde, et “ta kannab erilist vastutust \u00fchiskonna sidususe, arutelukultuuri ja positiivse tulevikunarratiivi eest”.<\/p>\n
Kui selline on migratsiooni arutelu tase valitsuses, siis milline on Saksamaa v\u00f5imalus asjad j\u00e4lle korda seada? V\u00e4lisminister Johann Wadephul\u00a0tunnistas isegi hiljuti, et on ebat\u00f5en\u00e4oline, et paljud s\u00fc\u00fcrlased oma kodumaale tagasi saadetakse, kuna “on peaaegu v\u00f5imatu, et inimesed saavad siin v\u00e4\u00e4rikat elu elada”. Selline m\u00f5tlemine on t\u00e4pselt Saksamaa migratsiooniprobleemi allikas. Tuntakse suurt muret selle p\u00e4rast, kuidas s\u00fc\u00fcrlased, afgaanid, eritrealased ja paljud teised rahvused saaksid elada “v\u00e4\u00e4rikat elu” Saksamaa pinnal. Kuid kes hoolib juba siin elavatest sakslastest? Miks ei anta neile sama \u00f5igust rahus elada, ilma hirmuta, et neist v\u00f5ivad saada suvaliste v\u00e4givallaaktide ohvrid?<\/p>\n
Riigi jaoks ei tohiks olla keeruline lihtsalt seadusi j\u00f5ustada. Kui varjupaigataotleja taotlus l\u00fckatakse tagasi, siis tuleks ta riigist v\u00e4lja saata, mitte lubada tal riigis aastaid ringi r\u00e4nnata. Ning kui migrant sooritab kuriteo, ei tohiks tal lubada riiki j\u00e4\u00e4da. Rahva kaitsmine peab olema alati esikohal, mitte mingi \u00e4hmane arusaam “inim\u00f5igustest”. Ning seadusi ei tohiks k\u00e4sitleda valikulistena. Riik, mis ei suuda kaitsta oma kodanikke \u2013\u00a0eriti oma lapsi \u2013\u00a0on oma p\u00f5hilises hoolsuskohustuses l\u00e4bikukkunud.<\/p>\n