Uudishimu avaldub paremini keskkonnas, mis last toetab, \u00fctleb Tallinna \u00dclikooli nooremteadur Katrina Nurmoja. Turvalised ja soojad suhted ning autonoomsus- ja kompetentsustunnet toetav \u00f5hkkond loovad eeldused, kus lapse loomulik uudishimu saab esile tulla.<\/p>\n
Uudishimu avaldub sageli hetkedel, mil tunneme sisemist soovi millestki aru saada \u2014 s\u00f5ltumata v\u00e4listest ootustest v\u00f5i hinnetest. Ps\u00fchholoogias k\u00e4sitletakse seda nii ajutise seisundina kui ka p\u00fcsiva omadusena, millel on seosed<\/a> isiksuseomaduste, emotsionaalsete seisundite ja heaoluga.<\/p>\n Uurimistulemuste p\u00f5hjal v\u00f5ib eeldada, et uudishimulikumad inimesed kipuvad olema elur\u00f5\u00f5msamad ja \u00f5pihimulisemad, sest uudishimu on seotud<\/a> avatuse, positiivsete emotsioonide, enesearengu p\u00fc\u00fcdluse ja parema ps\u00fchholoogilise toimimisega. Uudishimu aitab kaasa teadmiste s\u00fcvenemisele, pikaajalisele m\u00e4lule<\/a> ning suuremale aktiivsusele ja kaasatusele \u00f5ppimises<\/a>.\u00a0<\/p>\n Ps\u00fchholoogide Richard Ryani ja Edward Deci s\u00f5nul<\/a> on uudishimust l\u00e4htuvad tegevused n\u00e4ited k\u00e4itumisest, mis ei s\u00f5ltu v\u00e4listest tasudest ega survest, vaid pakuvad rahulolu iseenesest. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib v\u00e4ita, et uudishimu on oluline inimese arengu, \u00f5ppimise kui ka heaolu seisukohalt.<\/p>\n OECD andmetel<\/a> on \u00f5pilastel, kellel on tugevam koolikuuluvuse tunne ja positiivsed suhted \u00f5petajate ning eakaaslastega, k\u00f5rgem uudishimu. Paraku n\u00e4itab sama uuring murettekitavat trendi: 15-aastased noored on juba m\u00e4rksa v\u00e4hem uudishimulikud kui k\u00fcmne-aastased. See viitab, et koolitee jooksul kipub uudishimu v\u00e4henema.<\/p>\n \u00dcheks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla viis, kuidas kool \u00f5ppimist suunab. Posti ja Walma van der Moleni uuringus<\/a> kirjeldasid lapsed, et koolis tuleb lihtsalt teha seda, mida \u00f5petaja \u00fctleb. Teatud tegevuste v\u00f5i ainete osas polegi neil nende s\u00f5nul midagi, mille vastu uudishimulik olla. Sarnaselt leidis<\/a> Nele Flamanti Ghenti \u00dclikoolist kolleegidega, et kontrolliv \u00f5petamisstiil on seotud suurema vastupanu v\u00f5i sundusliku allumisega \u00f5pilastes, mis omakorda seostuvad motivatsiooni puudumisega.<\/p>\n Uudishimu p\u00fcsib aga keskkonnas, kus on turvaline ja hea olla. Toetav koolikeskkond soodustab<\/a> \u00f5pilaste uudishimu, sama kehtib ka lapsevanema loodud koduse \u00f5hkkonna ja vanemliku toe puhul, mis pakuvad lapsele soojust ja julgustust<\/a>.\u00a0<\/p>\n Michigani \u00dclikooli meditsiinikooli arengu- ja k\u00e4itumispediaatria keskuse kaasprofessor Prachi Shah ja kolleegid leidsid<\/a>, et lapse uudishimu toetavad hooliv ja innustav vanemlus ning turvaline elukeskkond. Varases lapsep\u00f5lves seostus uudishimu eriti tundliku, t\u00e4helepaneliku ja stimuleeriva vanemliku k\u00e4itumise ning arengut toetava kodukeskkonna ja naabruskonna turvalisusega.<\/p>\n Samas on n\u00e4idatud ka vastupidiste arengusuundadega seotud tegureid: liigne ekraaniaeg<\/a> ning passiivne meediatarbimine<\/a> v\u00f5ivad seda arengut p\u00e4rssida. Rohke ekraaniaeg on seotud mitte ainult madalama uudishimu, vaid ka n\u00f5rgema ps\u00fchholoogilise heaoluga lastel ja noorukitel<\/a>. Uudishimu toetamiseks on seega oluline t\u00e4helepanelik, teadlik ja hooliv toetus nii kodus kui ka koolis. \u00d5petajad ja vanemad peaksid toetama \u00f5pilaste autonoomsus- ja kompetentsustunnet ning looma usalduslikke ja hoolivaid suhteid, et soodustada uudishimu<\/a>.<\/p>\n