Kui vanasti m\u00e4ngis laste saamisel rolli see, et tulevikus oleks t\u00f6\u00f6tegijaid ja toetajaid vanadusp\u00f5lves, siis t\u00e4nap\u00e4eva noorte jaoks on eelk\u00f5ige t\u00e4htis emotsionaalne pool, nentis Tartu \u00dclikooli professor.<\/p>\n
Eesti \u00fchiskonnas r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcha enam sellest, et lapsi s\u00fcnnib v\u00e4he ning s\u00fcndimus peaks suurenema. Tartu \u00dclikooli empiirilise sotsioloogia professor\u00a0Kairi Kasearu\u00a0on uurinud p\u00f5hjuseid ja tegureid, miks noored ei taha lapsi saada<\/p>\n
Kasearu s\u00f5nul on levinud eksiarvamus, justkui ei peaks noored perekonda oluliseks. “Kui vaadata k\u00fcsitlusuuringuid, siis tegelikult peavad noored perekonda v\u00e4ga oluliseks ja kohati isegi olulisemaks kui vanemad p\u00f5lvkonnad,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Muutunud on pigem arusaam perekonnast. \u00dche jaoks t\u00e4hendab see tulevast oma peret, teise jaoks suhteid vanemate v\u00f5i \u00f5dede-vendadega. “\u00dcks l\u00e4\u00e4ne teadlane on \u00f6elnud, et perekonna defineerimine on sama keeruline kui naelaga putru seina k\u00fclge l\u00fc\u00fca,” lausus Kasearu.<\/p>\n
Uuringud n\u00e4itavad, et muutused \u00fchiskonnas peegelduvad v\u00e4\u00e4rtushinnangutes. Nii kujunevad ka p\u00f5hjused, miks lapsi soovitakse. 1970. aastatel r\u00f5hutasid teadlased pigem utilitaristlikke p\u00f5hjuseid: \u00a0lapsed kui t\u00f6\u00f6j\u00f5ud v\u00f5i vanadusp\u00f5lve toetus. T\u00e4nap\u00e4eval domineerivad aga emotsionaalsed ja ps\u00fchholoogilised v\u00e4\u00e4rtused. Lapsest oodatakse l\u00e4hedustunnet ja v\u00f5imalust pakkuda talle parimat.<\/p>\n
“Kui lapse v\u00e4\u00e4rtus seisneb eelk\u00f5ige emotsionaalses sidemes, siis paratamatult arvestatakse, kui paljudele lastele seda suudetakse pakkuda,” m\u00e4rkis professor. Just see aitab m\u00f5ista, miks riikides, kus lapsi v\u00e4\u00e4rtustatakse eelk\u00f5ige emotsionaalselt, s\u00fcnnib neid v\u00e4hem. “Armastus on piiritu, aga aeg on piiratud,” \u00fctles Kasearu.<\/p>\n
Miks inimesed \u00fcldse lapsi saavad? “K\u00f5ige sagedamini armastusest lapse vastu,” \u00fctles Kasearu. On ka neid, kes n\u00e4evad seda kui vastutust \u00fchiskonna ees, kuid neid on v\u00e4hem. Bioloogiline seletus on samuti olemas: soov j\u00e4tta endast liin p\u00fcsima.<\/p>\n
Noortega tehtud intervjuude p\u00f5hjal saab Kasearu s\u00f5nul jagada nad kolme r\u00fchma. Esiteks elusihtide otsijad, kes tahavad enne lapsi aru saada, mida nad oma elult tahavad. Teiseks on elunautlejad, kes soovivad kogeda ja reisida, kuid n\u00e4evad last samuti eneseteostuse osana. Kolmandasse kategooriasse v\u00f5ib liigitada selge sihiga planeerijad, kes teavad, millal soovivad lapsi saada ja millises vanuses. Kasearu nentis, et reaalsuses kerkivad pinnale aga ka majanduslikud ja eluasemega seotud probleemid, kliima\u00e4revus ning s\u00f5jahirmud.<\/p>\n
S\u00fcnnib v\u00e4hem, kuigi elu on parem<\/p>\n
Kuigi 1980. aastate l\u00f5pus ja 1990. alguses s\u00fcndis lapsi palju, olid elutingimused kehvemad kui praegu. N\u00fc\u00fcd, mil elu on justkui parem, on s\u00fcndimus langenud. Kasearu selgitas seda nn ebakindluse narratiiviga. “\u00dcheksak\u00fcmnendatel oli inimestel v\u00e4ga suur usk paremasse tulevikku. Tundus, et loome ja taastame Eesti riiki ning see andis kindlustunnet,” lausus ta. Hiljem, kui majanduslik reaalsus kohale j\u00f5udis, s\u00fcndimus langes.<\/p>\n
Praegu v\u00f5iks elustandardit hinnata tema s\u00f5nul heaks, kuid ebakindlus on ikkagi suur. “Meil ei ole selget visiooni, kuhu riigina liigume, ja see peegeldub inimeste otsustes,” \u00fctles professor.<\/p>\n
Ka haridustase m\u00f5jutab pereplaneerimist. K\u00f5rgharidusega naised soovivad k\u00fcll veidi v\u00e4hem lapsi, kuid nende hinnangud on realistlikumad ning nad j\u00f5uavad soovitule l\u00e4hemale. Samas muutuvad soovid elu jooksul. “28. eluaastaks pidasid paljud minu kursusel esimest last iseenesestm\u00f5istetavaks, aga p\u00e4riselus nihkus see edasi,” meenutas Kasearu.<\/p>\n
Oluline on ka kahe inimese v\u00e4\u00e4rtuste ja elukorralduse sobitamine. T\u00e4nap\u00e4eval oodatakse, et m\u00f5lemad panustavad pereellu v\u00f5rdselt, mis t\u00e4hendab rohkem arutelusid ja planeerimist.<\/p>\n
Kasearu s\u00f5nul on siiski ka riigil oma roll. “Oluline on, kas lapsi v\u00e4\u00e4rtustatakse \u00fchiskonnas. Me ei saa panna h\u00e4biposti neid, kellel lapsi ei ole, aga saame luua lastes\u00f5bralikku keskkonda,” \u00fctles ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui vanasti m\u00e4ngis laste saamisel rolli see, et tulevikus oleks t\u00f6\u00f6tegijaid ja toetajaid vanadusp\u00f5lves, siis t\u00e4nap\u00e4eva noorte jaoks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4475,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3834,3704,28,29,19,3831,25,3830,3833,2424,23,24,3832,22,20,30],"class_list":{"0":"post-4474","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kairi-kasearu","19":"tag-lapsed","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-perepoliitika","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-sundimus","26":"tag-sundimuse-langus","27":"tag-tartu-ulikool","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uhiskonnateaduste-instituut","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4474","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4474"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4474\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4475"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4474"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4474"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4474"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}