{"id":44925,"date":"2025-11-18T07:56:07","date_gmt":"2025-11-18T07:56:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44925\/"},"modified":"2025-11-18T07:56:07","modified_gmt":"2025-11-18T07:56:07","slug":"kormoran-kuuleb-vee-all-sama-hasti-kui-vee-peal-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44925\/","title":{"rendered":"Kormoran kuuleb vee all sama h\u00e4sti kui vee peal | Loodus"},"content":{"rendered":"<p>Muude erip\u00e4rade seas on veelinnud kohastunud ka vee all h\u00e4sti kuulma. Taani teadlaste <a href=\"https:\/\/journals.biologists.com\/jeb\/article\/223\/6\/jeb217265\/223740\/Amphibious-hearing-in-a-diving-bird-the-great\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">uuring<\/a> kinnitab, et ka kormoran kuuleb vee all v\u00e4hemalt sama h\u00e4sti kui vee peal.<\/p>\n<p>Kuigi veelind ei ole kahepaikne, tegutseb temagi maal ja vees. Vee all saaki j\u00e4litavaid linnuliike on kokku ligikaudu 150 \u2013 tuntuimad neist on pingviinid ja kormoran \u2013 ning k\u00f5ik veedavad vees m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse aja. See aga eeldab kohastumusi, sest \u00f5hk ja vesi on erinevad keskkonnad, kirjutab linnu\u00f6koloog Marko M\u00e4gi ajaveebis <a href=\"https:\/\/linnuvaatleja.ee\/teadusuudised\/mida-ja-kuidas-kuuleb-kormoran-vee-all\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Linnuvaatleja<\/a>.<\/p>\n<p>Selleks, et t\u00f5husamalt saaki tabada, on sukellinnu silmas lihased, mis aitavad vees olles l\u00e4\u00e4tse kuju muuta ja n\u00e4gemisteravust parandada. Seevastu sukellindude veealust kuulmistaju on uuritud suhteliselt v\u00e4he. Niisiis ei teata kuigi h\u00e4sti, kuidas on nende k\u00f5rv kohanenud h\u00e4\u00e4litseva saagi kuulmise, liigikaaslastega suhtlemise ja kiskjate, aga ka n\u00e4iteks skuutrite v\u00f5i mootorpaatide v\u00e4ltimisega.<\/p>\n<p>T\u00e4naseks on veealune maailm muutunud m\u00fcrarikkamaks, mist\u00f5ttu v\u00f5ib kuulmise roll linnu edukas hakkama saamises \u2013 n\u00e4iteks tuulepargist v\u00f5i kalap\u00fc\u00fcnistest eemale hoidmiseks \u2013 aina kasvada. Kui varem teati, et vaid vaalad ja delfiinid suhtlevad helide abil, siis \u00fcha rohkem on teada ka kalade h\u00e4\u00e4litsustest. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib olla edukaks veealuseks kalajahiks vaja helisid kuulda ka kormoranil.<\/p>\n<p>Kormoran sukeldub kuue kuni k\u00fcmne meetri s\u00fcgavusele kuni pooleks minutiks; vajadusel suudab ta sukelduda paarik\u00fcmne meetri s\u00fcgavusele. Teada on, et n\u00e4iteks Gr\u00f6\u00f6nimaa vetes sukeldub kormoran keskp\u00e4eval pikemalt ja s\u00fcgavamale, koidu ajal ja \u00f6\u00f6sel aga l\u00fchemat aega ja madalamale. Selle p\u00f5hjus on valgus ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka saagi \u00f6\u00f6p\u00e4evane liikumine.<\/p>\n<p>Seega v\u00f5ib kormoran kala p\u00fc\u00fcda ka \u00f6\u00f6sel, kuigi tema veealune n\u00e4gemisv\u00f5ime on suhteliselt vilets: see on v\u00f5rreldav inimese n\u00e4gemisega vee all. Samuti n\u00e4eb ta vaid kuni meetri kaugusel olevat saaki.<\/p>\n<p>Lindude veealuse kuulmise uuringutes n\u00e4iteks auli, prillvaera ja hahaga on j\u00e4lgitud linnu k\u00e4itumise muutumist s\u00f5ltuvalt helist. Selline uuring on ajamahukas, sest eeldab lindude treenimist. Sestao on m\u00e4rksa t\u00f5husam m\u00f5\u00f5ta helist tingitud impulsse linnu ajus.<\/p>\n<p>Taani teadlased t\u00f5id kormorani veealuse kuulmise uurimiseks laborisse kormoranipojad. Nad m\u00f5\u00f5tsid nende trummikile v\u00f5nkumist ja aju reageerimist helidele nii \u00f5hus kui ka vee all. Kuigi aju reageeris helidele sarnaselt m\u00f5lemas keskkonnas, oli see k\u00f5ige tundlikum helisagedusele \u00fche kilohertsi juures \u00f5hus tugevusel 53 ja vee all 58 detsibelli.<\/p>\n<p>Selline uuring n\u00f5uab linnu uinutamist ja hingamise tagamist nii \u00f5hus kui ka vee all. Samas on see varasematest uuringutest t\u00e4psem, sest ei s\u00f5ltu linnu k\u00e4itumise erip\u00e4radest.<\/p>\n<p>Uuring viitab, et kormoran kuuleb \u00f5hus helisid sarnaselt teiste sama suurte sukellindudega ja k\u00f5ik nad kuulevad vee all v\u00e4hemalt sama h\u00e4sti kui vee peal. Arvestades kormorani k\u00f5rva ehitust, on temagi sarnase kohastumusega. Kuulmisl\u00e4vend oli nii \u00f5hus kui ka vees ligikaudu \u00fcks kilohertsi, kuid keskmisi sagedusi (500\u20132500 hertsi) kuulsid linnud paremini kui madalamaid ja k\u00f5rgeid. Selgus ka, et vee all oli intensiivsete helide tajumine siiski parem kui \u00f5hus.<\/p>\n<p>Uuring ei anna alust kindlalt v\u00e4ita, et kormorani kuulmine oleks kohanenud esmalt veealuste helide tajumiseks. Siiski saab j\u00e4reldada, et tema kuulmine ja k\u00f5rva anatoomia v\u00f5imaldavad h\u00e4sti kuulda ja saaki p\u00fc\u00fcda ka vee all.<\/p>\n<p>Uuring avaldati ajakirjas <a href=\"https:\/\/journals.biologists.com\/jeb\/article\/223\/6\/jeb217265\/223740\/Amphibious-hearing-in-a-diving-bird-the-great\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Journal of Experimental Biololgy<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Muude erip\u00e4rade seas on veelinnud kohastunud ka vee all h\u00e4sti kuulma. Taani teadlaste uuring kinnitab, et ka kormoran&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":44926,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[22415,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1157,10878,10968,28,29,1156,95,720,19,25,23,24,22,20,22414,22413,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-44925","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aasta-lind-2025","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kormoran","20":"tag-kuulmine","21":"tag-kuulmismeel","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-linnud","25":"tag-maailm","26":"tag-marko-magi","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-veelind","34":"tag-veelinnud","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115569635093617528","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44925","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44925"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44925\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44926"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44925"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44925"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44925"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}