{"id":44937,"date":"2025-11-18T08:07:11","date_gmt":"2025-11-18T08:07:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44937\/"},"modified":"2025-11-18T08:07:11","modified_gmt":"2025-11-18T08:07:11","slug":"kolumn-%e2%9f%a9-roland-tonisson-kuidas-sotsialism-sunddieediga-ukrainlasi-ravis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44937\/","title":{"rendered":"KOLUMN \u27e9 Roland T\u00f5nisson: kuidas sotsialism sunddieediga ukrainlasi ravis"},"content":{"rendered":"

22. novembril meenutatakse holodomori ehk Stalini kunstliku n\u00e4ljah\u00e4da ohvreid Ukrainas. Kui m\u00f5elda vaktsiinigenotsiidile ja apartheidile, 15-minuti linna ideele, sotsiaalse usalduslikkuse ja punktis\u00fcsteemi programmile n\u00e4otuvastuse ja liikumiskontrolliga, siis n\u00e4eme, et sundkollektiviseerimise idee ei ole kuhugi kadunud, kirjutab Roland T\u00f5nisson.<\/p>\n

Ukrainas lahvatanud korruptsiooniskandaali puhul on raske uskuda ametnikkonna ametlikku \u00fcllatusmomenti. Venemaa, Ukraina ja Balkani riigid on l\u00e4bi sajandite olnud tuntud oma onupojapoliitika ja \u00e4\u00e4rmise korruptsiooni poolest. Sellele on andnud oma tubli aluse nii Venemaa ja Ukraina v\u00fcrstiriike valitsenud mongolite mentaliteet, kui Balkanit okupeerinud t\u00fcrklaste \u201emeelehea-poliitika” suhtlemisel igat masti aukandjatega.<\/p>\n

\u201eRohujuure” tasandi abistajad, kes on ulatanud abik\u00e4e s\u00f5ja jalgu j\u00e4\u00e4nud tsiviilelanikele v\u00f5i s\u00f5jameestele, v\u00e4ldivad riiklikke struktuure. P\u00f5hjus on n\u00fc\u00fcd ka avalikult v\u00e4lja \u00f6eldud. Ent alles hiljuti v\u00f5is saada Ukraina ametnike ja k\u00f5rgemate s\u00f5jav\u00e4elaste korruptsioonist r\u00e4\u00e4kides k\u00fclge \u201eKremli agendi” sildi.<\/p>\n

Aga igal maal on nii, et suured vargad s\u00f5idavad t\u00f5llas ja v\u00e4ikesed ripuvad v\u00f5llas. \u201eKes on rikas, see julgelt teeb pankrotti, kes on vaene, talle puistama peab kotti.” Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon, ehk sotsialistide-enamlaste riigip\u00f6\u00f6re, t\u00f5i v\u00f5imule maailmapurustajad, kelle jaoks inimese elu ei olnud, ega ole kopikatki v\u00e4\u00e4rt. Inimene on vaid s\u00f5nnik, keda v\u00f5ib pruukida \u201e\u00fcldise h\u00fcvangu” \u00f5itsenguks. Eraisiku huvid peavad olema allutatud \u201e\u00fcldsuse,” ehk v\u00f5imul oleva kliki tahtele.<\/p>\n

Nii toimus aastatel 1932-33 Ukrainas talupoegade massiline sunnismaistamine, millele eelnes holodomor: nii nimetati k\u00fclaelanike massilist n\u00e4ljutamist. V\u00f5imud v\u00f5tsid isep\u00e4istelt, oma vabaduste eest seisvatelt p\u00f5llupidajatelt sunniviisiliselt \u00e4ra leivavilja, karja ja tootmisvahendid, sundides neid liituma kolhoosidega. <\/p>\n

K\u00e4esoleval, 2025. aastal, on 22. november nende s\u00fcndmuste ohvrite m\u00e4lestusp\u00e4ev. Ajaloolaste hinnangul hukkus Ukraina holodomoris umbes neli miljonit inimest, Volga piirkonnas ja teistes Venemaa piirkondades veel umbes kolm miljonit.<\/p>\n

Sajad tuhanded, miljon, neli, seitse ja isegi 15 miljonit \u2013 m\u00f5ned hindavad hukkunute arvu \u00fcle, teised alahindavad seda ja aastate 1932-1933 n\u00e4ljah\u00e4da ohvrite arvu kasutatakse sageli poliitilise vahendina. Teadlased, viidates arhiividokumentidele ja oma arvutustele, nimetavad oma n\u00e4gemused. Aga ka p\u00f5hjused, miks n\u00e4ljah\u00e4da nimetatakse kunstlikuks.<\/p>\n

1941. aasta juulis, Saksa pealetungi ajal, otsustasid n\u00f5ukogude v\u00f5imud h\u00e4vitada m\u00f5ned Kiievi arhiivide dokumendid. Nende hulgas n\u00e4lja-aastate statistika Ukraina elanikkonna kohta.<\/p>\n

\u00dcks koopia neist andmetest s\u00e4ilis veel Moskvas, Venemaa Riiklikus Majandusarhiivis. Aastal 2013 t\u00f5id Ukraina Ptuha-nimelise Demograafia- ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadlased[1]<\/a> need dokumendid Ukrainasse. Koos kolleegidega P\u00f5hja-Carolina \u00fclikoolist ja Harvardi \u00fclikooli Ukraina uurimisinstituudist avaldasid nad uuringu, milles nad viitavad arhiividokumentidele tuginedes mitte ainult ohvrite arvule, vaid ka p\u00f5hjustele, miks nende arvates tekitati n\u00e4ljah\u00e4da Ukrainas kunstlikult.<\/p>\n

Et v\u00e4lja selgitada n\u00e4ljah\u00e4da ajal surnute arvu, rekonstrueerisid teadlased Ukraina s\u00fcnni- ja surmajuhtumite statistikat aastatel 1927-1939. Tuginedes ametlikule n\u00f5ukogude statistikale, tegid teadlased oma demograafilised arvutused, k\u00f5rvaldades nende s\u00f5nul v\u00f5imalikud manipulatsioonid statistikaga n\u00f5ukogude v\u00f5imude poolt neil aastatel.<\/p>\n

P\u00e4rast tegeliku statistika kindlaksm\u00e4\u00e4ramist lahutati holodomori ajal hukkunute arvust nende arv, kes surid loomulikul teel. Teadlased j\u00f5udsid tulemusele, et:<\/p>\n

\u2013 1932. aasta n\u00e4ljah\u00e4da ajal suri Ukrainas 250 000 inimest.<\/p>\n

\u2013 1933. aastal suri 3.530.000 tuhat inimest.<\/p>\n

\u2013 1934. aastal, kui arvati, et n\u00e4ljah\u00e4da on m\u00f6\u00f6das \u2013 160 tuhat inimest.<\/p>\n

\u2013 Selle aja jooksul j\u00e4i n\u00e4ljah\u00e4da t\u00f5ttu s\u00fcndimata umbes 600 tuhat last.<\/p>\n

Seega kaotas Ukraina umbes 4,5 miljonit inimest. Kunstlikult tekitatuks v\u00f5ib n\u00e4ljah\u00e4da Ukrainas pidada mitmel p\u00f5hjusel.<\/p>\n

Esiteks, p\u00f5uad ja ikaldused, mida v\u00f5ib nimetada n\u00e4ljah\u00e4da p\u00f5hjusteks riigis, on Ukrainas varemgi esinenud, kuid kunagi varem ei ole need p\u00f5hjustanud nii palju ohvreid.<\/p>\n

Teiseks, 90 protsenti k\u00f5igist surmajuhtumitest langevad 1933. aastale, mil kuue kuu jooksul surid umbes 3 miljonit inimest. Suremus saavutas haripunkti juunis, mil suri kuni 28 000 inimest p\u00e4evas. Nii massiliselt ja nii l\u00fchikese aja jooksul ei ole surdud kunagi, \u00fctlevad teadlased.<\/p>\n

Kolmandaks ei kannatanud k\u00f5ik Ukraina piirkonnad n\u00e4ljah\u00e4da all \u00fchtemoodi. Aastatel 1921-1923 ja 1946-1947 toimunud n\u00e4ljah\u00e4dade ajal kannatasid k\u00f5ige rohkem Ukraina l\u00f5unaosa elanikud, kus traditsiooniliselt valitses p\u00f5ud ja vastavalt sellele oli puudus ka leivaviljast. 1933. aastal suri enamik inimesi n\u00e4lga mitte l\u00f5unas, vaid riigi keskosas.<\/p>\n

Teadlased kinnitavad, et massiline surm oli tingitud karmidest repressioonidest ja toiduainete rekvireerimisest, mitte p\u00f5uast ja ikaldusest.<\/p>\n

Teadlased on v\u00e4lja arvutanud ka samaaegsete Venemaa ja Kasahstani n\u00e4ljaohvrite arvu. Nende andmete kohaselt suri k\u00f5ige rohkem inimesi Ukrainas. Venemaal oli hukkunute arv veidi v\u00e4iksem \u2013 3.265.000. Kasahstanis \u2013 1.258.000.<\/p>\n

Kui aga suhtestada ohvrite arvu riigi rahvaarvuga, siis selgub, et Kasahstanis oli olukord k\u00f5ige hullem. Seal hukkus teadlaste arvutuste kohaselt \u00fcle 22 protsendi riigi elanikest. Ukrainas \u2013 \u00fcle 13 protsendi, Venemaal \u2013 veidi \u00fcle 3 protsendi.<\/p>\n

Teadlaste s\u00f5nul surid inimesed massiliselt n\u00e4lga Venemaal ainult teatud piirkondades. Eelk\u00f5ige Kubanis, kus umbes 50 protsenti elanikest olid ukrainlased. Ka Volga piirkonna sakslaste seas oli palju ohvreid.<\/p>\n

Tollaseid s\u00fcndmusi meenutab Anton Pavlovit\u0161 Kovalt\u0161uk: \u201eEt levitada inimestes hirmu ja sundida k\u00f5iki kolhoosi astuma, algatasid nad 1931. aasta hiliss\u00fcgisel \u00fche meie k\u00fcla maaomaniku, keskmise j\u00f5ukusega mehe \u201ekulakukstegemise.” <\/p>\n

Tema poeg Serjo\u017ea l\u00e4ks tol hommikul kooli, nagu tavaliselt. Kui ta koju tuli, oli tema maja h\u00e4vitatud. Kohal, kus majake oli seisnud, olid segamini pekstud postid, valgeks v\u00e4rvitud seina t\u00fckid, uksed, aknad, laud, pingid, kapp koos purunenud n\u00f5udega. Alles j\u00e4id vaid pliit ja pooleldi h\u00e4vinud korsten. Ka Serjo\u017ea vanemaid ei olnud. Poiss, kes ei saanud aru, mis oli juhtunud, hakkas hirmust ja meeleheitest valjusti nutma. K\u00fclmunud ja n\u00e4ljase poisi enda poole naabrinaine Jarina. Tema juures olid kulakslusevastase v\u00f5itluse aktivistid just l\u00f5unat s\u00f6\u00f6mas. Nende hulgas ka rajoonikeskuse volinik. Ta sai teada, kelle poeg Serjo\u017ea oli, hakkas r\u00e4medalt vanduma ja hirmunud last majast v\u00e4lja peksma. Ta \u00fctles, et kulakud tuleb halastamatult h\u00e4vitada koos lastega, sest nad k\u00f5ik on rahva vaenlased. Ent Jarina, kes ka ise oli aktivist, astus Serjo\u017ea kaitseks v\u00e4lja \u00f6eldes, et laps ei ole v\u00f5imude ees milleski s\u00fc\u00fcdi.<\/p>\n

Teised \u201eentusiastid” k\u00e4isid k\u00fclas ringi, v\u00f5ttes inimestelt \u00e4ra k\u00f5ik s\u00f6\u00f6dava. Nad selgitasid, et see on vajalik n\u00e4ljase proletariaadi toitmiseks ja helge tuleviku ehitamiseks,” \u00fctleb Kovalt\u0161uk. Nad v\u00f5tsid k\u00f5ik, mida nad n\u00e4gid. Mida nad ei suutnud \u00e4ra viia, selle h\u00e4vitasid v\u00f5i rikkusid. Nad v\u00f5tsid \u00fchest perest k\u00f5ik s\u00f6\u00f6dava, ja siis leidsid nad laudas oleva hapukapsat\u00fcnni. Nad ei saanud seda v\u00e4lja viia. Et mitte j\u00e4tta inimestele seda toitu, t\u00fchjendasid nad oma h\u00e4dad sellesse t\u00fcnni pererahva silme ees. Seejuures naersid nad s\u00fcdamest, tundes karistamatult, et neile on k\u00f5ik lubatud. Nad k\u00e4isid ringi pikkade metallorkidega, millega nad torkisid maad, et leida peidetud k\u00f6\u00f6givilju. Nad vaatasid isegi laste h\u00e4llidesse, et n\u00e4ha, kas ei ole sinna toiduaineid peidetud.<\/p>\n

Anton Pavlovit\u0161 Demidjuk meenutab, et m\u00f5ned tema k\u00fcla elanikud l\u00e4ksid kulaklusevastase v\u00f5itluse k\u00e4igus n\u00e4ljast paiste ja surid: \u201eKolm inimest surid kolhoosi p\u00f5llul. \u00dcks l\u00e4ks sinna otsima s\u00f6\u00f6davat, ent ta ei jaksanud sealt naasta koju. Kaks inimest surid p\u00f5llul kevadt\u00f6\u00f6de ajal.”<\/p>\n

Kuid tema s\u00f5nul p\u00e4\u00e4stis paljusid tema k\u00fclakaaslasi Poola piiri l\u00e4hedus ja asjaolu, et 1930. aastatel ei olnud kahe riigi vaheline piir l\u00e4bip\u00e4\u00e4smatu: polnud tarasid, kaitsevalle, vallikraave, miiniv\u00e4lju jne. Selle tulemusena \u00f5nnestus talupoegadel m\u00f5nikord naaberriiki hiilida ja seal toitu hankida.<\/p>\n

\u201ePaljudel meie ja naaberk\u00fclade elanikel \u00f5nnestus sealt hankida kuivikuid, jahu, searasva, taime\u00f5li ja kruupe. V\u00e4ikese tasu eest lasid piirivalvurid (tol ajal samuti enamasti ukrainlased) n\u00e4ljased talupojad l\u00e4bi madalate j\u00f5gede Zbrut\u0161i ja Vilia.”<\/p>\n

Miks neist ammustest aegadest r\u00e4\u00e4kida? Sest ei ole midagi uut p\u00e4ikese all. Kui m\u00f5elda vaktsiinigenotsiidile ja apartheidile \u2013 r\u00e4paste mittevaktsineeritute eraldamist korralikest kodanikest, siis see oli k\u00fcll \u00fcsna hale vari holodomorist, ent siiski samadel p\u00f5him\u00f5tetel rajanev.<\/p>\n

15-minuti linnade idee. Sotsiaalse usalduslikkuse ja punktis\u00fcsteemi programm n\u00e4otuvastuse ja liikumiskontrolliga. Kiibistamine ja virtuaalraha. N\u00e4eme, et sundkollektiviseerimise idee ei ole kuhugi kadunud. \u00a0<\/p>\n

Artiklis on kasutatud materjale j\u00e4rgmisel aastal ilmuvast teosest \u201eStalini p\u00e4ikese all.”<\/p>\n

[1]<\/a> Artikkel p\u00f5hineb M.V.Ptuha-nimelise instituudi demograafia- ja sotsiaaluuringute instituudi teaduskollektiivi t\u00f6\u00f6le. Uuringusse olid kaasatud P\u00f5hja-Carolina ja Harvardi \u00fclikoolid. Avaldatud v\u00f5rgulehel www.radiosvoboda.org<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"22. novembril meenutatakse holodomori ehk Stalini kunstliku n\u00e4ljah\u00e4da ohvreid Ukrainas. Kui m\u00f5elda vaktsiinigenotsiidile ja apartheidile, 15-minuti linna ideele,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":44938,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-44937","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115569678420720903","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44937","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44937"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44937\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44938"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44937"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44937"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44937"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}