{"id":44939,"date":"2025-11-18T08:08:11","date_gmt":"2025-11-18T08:08:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44939\/"},"modified":"2025-11-18T08:08:11","modified_gmt":"2025-11-18T08:08:11","slug":"toivo-tanavsuu-igauhe-vastutus-oma-tervise-eest-peab-suurenema-kultuurisaated","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44939\/","title":{"rendered":"Toivo T\u00e4navsuu: iga\u00fche vastutus oma tervise eest peab suurenema | Kultuurisaated"},"content":{"rendered":"

Esmasp\u00e4ev Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna kollases saalis, kus on keskmisest haigemad patsiendid, oli Toivo T\u00e4navsuu s\u00f5nul rahulik. Midagi vapustavat ei toimunud, see-eest pakub iga p\u00e4ev haiglas uut. “Iga p\u00e4ev on midagi, mida sa saad katsetada. V\u00f5ib-olla esimest, teist v\u00f5i kolmandat korda. Tekib vilumus ja see on suurep\u00e4rane,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Rahulik p\u00e4ev haiglas ei ole sugugi reegel. “T\u00e4na oli selles m\u00f5ttes rahulik, et ei olnud kiirabi j\u00e4rjekorda ukse taga ja paanikat. Vahel on meil nn toimepidevuse h\u00e4ire ja see tekitab loomulikult stressi meie vastutavale valvearstile ja ka k\u00f5ikidele teistele, kes tema all toimetavad, sh mulle. Aga vaikselt teeme, \u00fche patsiendi ravime terveks, tuleb j\u00e4rgmine,” nentis T\u00e4navsuu.<\/p>\n

T\u00e4navsuu on t\u00e4naseks \u00fcldarst, kel selja taga kuus aastat arsti\u00f5pet. EMO-s teeb ta k\u00f5ike, mis on j\u00f5ukohane. “K\u00f5ige raskemad haiged j\u00e4\u00e4vad meil tavaliselt kogenumatele arstidele, aga siiski, tuleb lahendada k\u00fcll hingamispuudulikkust, s\u00fcdamepuudulikkust, infektsioone, tuleb suhelda erialaspetsialistidega kollegiaalselt, viisakalt, meeldivalt. Muidugi saab h\u00e4sti palju r\u00e4\u00e4kida l\u00e4hedastega, pidada nendega erinevaid dialooge ja debatte,” s\u00f5nas T\u00e4navsuu ja t\u00f5i v\u00e4lja, et t\u00f6\u00f6 Ida-Tallinna keskhaiglas ongi talle seet\u00f5ttu meeltm\u00f6\u00f6da, et seal on palju erinevaid haigeid ja olukordi.<\/p>\n

\u00dches vahetuses kulub tervishoiut\u00f6\u00f6tajatel palju energiat ja j\u00f5udu ning T\u00e4navsuu imestab, kuidas arstid 24-tunniseid valveid teevad. Tema piirdub tavaliselt 12-tunnistega. “F\u00fc\u00fcsiliselt oled ikkagi kurnatud,” tunnistas arst.<\/p>\n

Arstielukutse valis T\u00e4navsuu hilisemas eas. T\u00e4naseks on ta avaldanud ka p\u00e4evikusissekannetest koosneva raamatu, mis annab huvitava sissevaate n\u00f5udlikest arsti\u00f5pingutest. Ta usub, et elab t\u00e4naseks keset oma unistust.<\/p>\n

Toivo T\u00e4navsuu Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“Diplom on suhteliselt v\u00e4rskelt k\u00e4tte saadud, aga arstiks saadakse ikkagi l\u00e4bi kogemuse. Mina juba varakult \u00f5pingute k\u00f5rvalt hakkasin haiglas t\u00f6\u00f6tama, et panna end proovile ja p\u00e4riselt lahendada neid olukordi, mis \u00fclikoolis sai paberil lahendada. K\u00fcll on seal k\u00e4sit\u00f6\u00f6d, mingite m\u00e4dapunnide avamist v\u00f5i \u00f5mblemist, kipside panemist. Sa paned ennast kogu aeg proovile, sest sinu k\u00e4es on selle inimese elu ja saatus. See info v\u00f5i juhis, mis sa talle annad, ta l\u00e4heb sellega koju ja peab sellest saama parimat kasu,” r\u00e4\u00e4kis T\u00e4navsuu.<\/p>\n

Ta tunnistas, et ehkki tunneb end v\u00e4ga h\u00e4sti, on veidi astunud l\u00f5ksu, kuhu noored arstid ikka vahel satuvad \u2013 suure hurraaga tuleb k\u00f5ik t\u00f6\u00f6pakkumised vastu v\u00f5tta. “Natuke on koormus liiga suur, aga s\u00fcda r\u00f5\u00f5mustab ja see on oluline,” nentis arst.<\/p>\n

Arsti\u00f5pe pole midagi \u00fcletamatut<\/p>\n

M\u00f5te arsti\u00f5ppest tuli T\u00e4navsuule esimest korda p\u00e4he 37-aastaselt. “Mul ei tulnud mitte see igavusest, vaid v\u00e4hiravifondist. Minu ema haigusloost, k\u00f5igest sellest hakkas see idanema mu peas. V\u00f5tsin k\u00e4tte, algus oli k\u00fcll v\u00e4ga raske, m\u00e4ed olid v\u00e4ga k\u00f5rged, mida tuli \u00fcletada ja orud v\u00e4ga s\u00fcgavad, aga kuna tahe oli, siht oli silme ees, siis tegelikult k\u00f5ik on v\u00f5imalik. See on minu s\u00f5num ka oma raamatus. Tulevad raskused, aga siis sa saad k\u00fcsida abi. Sa lahendad need ja s\u00f6\u00f6d selle elevandi lusikat\u00e4ite haaval \u00e4ra, sa ei pea seda tervikuna alla kugistama kohe,” lausus T\u00e4navsuu.\u00a0<\/p>\n

Vanemas eas millegi uue \u00f5ppimine v\u00f5ib tunduda keeruline, aga T\u00e4navsuul oli siht kindel. “Mul ei olnud mingeid k\u00f5hklusi, m\u00f5nel ju tekivad need teisel, kolmandal v\u00f5i neljandal kursusel. Minu p\u00f5hiv\u00e4ljakutse oli tulla toime k\u00f5ige sellega, mis on kooliv\u00e4liselt. Pere eest hoolitseda, et abikaasa tunnetaks, et ma armastan teda, kogu logistika. Siin raamatus on palju seda ka kirjeldatud, kuidas k\u00e4isin Tallinna ja Tartu vahet koolis ja tegin kokkuv\u00f5ttes seitse ringi \u00fcmber maakera selle kooliteekonnaga. See oli v\u00e4ljakutse,” t\u00f5des ta.<\/p>\n

T\u00e4navsuu s\u00f5nul v\u00f5ib tudeng l\u00f5putud ladinakeelsed nimetused inimese anatoomiast \u00e4ra \u00f5ppida, aga on loogiline, et need ka ununevad. “Kui sa ortopeed ei ole, siis k\u00f5ik need luude, liigeste ja lihastega seotud asjad l\u00e4hevad paratamatult meelest, kui sa just EMO-s nende traumadega nii palju ei tegele,” \u00fctles arst ja lisas, et arsti\u00f5pe v\u00f5ib k\u00fcll hirmus tunduda, aga see pole midagi \u00fcletamatut.<\/p>\n

Toivo T\u00e4navsuu Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“Ma v\u00e4idan, et arsti\u00f5pe on p\u00e4ris j\u00f5ukohane paljudele. Minu, ma ei tea, kas eelis v\u00f5i puudus oli see, et ma olin lihtsalt selles m\u00f5ttes lollakas, et ma ei anal\u00fc\u00fcsinud \u00fcle, et n\u00fc\u00fcd ma pean seda ja seda suutma teha. Ma lihtsalt tegin seda, mida oli vaja ja kui oli vaja, siis ragistasin ajusid konspekti kallal p\u00e4evade viisi hommikust \u00f5htuni. See k\u00f5ik t\u00f5i tulemuse.”<\/p>\n

Kui T\u00e4navsuu esimest korda arstiteaduskonda kandideeris, kukkus ta bioloogia erialakatsel l\u00e4bi. “Olin lihtsalt sirvinud paari n\u00e4dala jooksul g\u00fcmnaasiumi \u00f5pikud l\u00e4bi ja arvasin, et sellest piisab, aga mu mure oli see, et ma sel sajandil ei olnud neid k\u00f5iki asju \u00f5ppinud, k\u00fcll eelmisel,” \u00fctles ta. P\u00e4rast nurjunud katset otsustas T\u00e4navsuu minna Reaalkooli, kus \u00f5ppis koos g\u00fcmnasistidega bioloogia ja keemia tundides. “\u00d5petaja Kersti Veskimets, suur t\u00e4nu temale, aitas need asjad mul niimoodi selgeks saada, et teisel katsel sain kindlalt \u00fcle normi.”<\/p>\n

V\u00e4hiravifond “Kingitud elu” s\u00fcndis siis, kui T\u00e4navsuu ema elu hakkas kustuma. “Minu ema haiguslugu, tema v\u00f5itlus v\u00e4higa, olles tema k\u00f5rval, k\u00e4ies temaga arstivisiitidel kaasas, tekkis see huvi, et aidata ka sellises olukorras inimesi. Me n\u00e4gime, kuidas see fond l\u00e4ks v\u00e4ga paljudele v\u00e4ga kiiresti korda, nii haigetele kui ka tervetele inimestele, tervele Eestile,” r\u00e4\u00e4kis arst<\/p>\n

Toivo T\u00e4navsuu ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

T\u00e4navsuu ema oli saanud seitse aastat erinevat ravi, kiiritust, keemiaravi ja teda oli opereeritud. Tema raviarst, dr Padrik, tunnistas, et v\u00f5imalused, mida tervisekassa tol hetkel pakkus, olid ammendunud, kuid eksisteeris ravim, mis on sellise kopsuv\u00e4hi vormi puhul sobilik. See tuli aga ise v\u00e4lja osta.<\/p>\n

“5400 eurot on ravimikarp, iga kuu. Seal kabinetis visiidil olles ma teadsin kohe, et me leiame selle raha, kuigi ma ei teadnud, kust. Meil ei olnud mingeid s\u00e4\u00e4ste, mingit likviidset vara, mida m\u00fc\u00fca. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4hihaige m\u00fc\u00fcb oma vara, oleme kuulnud ka selliseid lugusid. Kirjutasin sellest artikli ja siis v\u00e4ga paljud inimesed hakkasid abi paluma. Tuttavad, l\u00e4hedased, ema suur s\u00f5prusringkond, kolleegid, aga ka t\u00e4iesti v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rad \u2013 kas ja kuidas me saame aidata,” meenutas T\u00e4navsuu.<\/p>\n

Ema saigi ravi k\u00e4tte ja \u00fche ilusa aasta juurde. “Paljud ta unistused t\u00e4itusid. Ta sai ilusti oma arhiivid korrastatud, laste ja lastelastega aega veeta ja kui ta kustuma hakkas, siis me veel koos tema ja Janek M\u00e4ggiga m\u00f5tlesime, et tegelikult on v\u00f5imalus aidata ka teisi. \u00dclej\u00e4\u00e4nud on ajalugu. 3500 inimest on abi saanud ja umbes 36 miljonit eurot on kokku kogutud,” \u00fctles T\u00e4navsuu.<\/p>\n

Tahtmine teisi aidata on T\u00e4navsuul olnud lapsest peale. Talle meeldib teha asju, mis on olulised ja l\u00e4hevad inimestele korda. “Ilmselge ni\u0161\u0161 oli selles valdkonnas katmata. Arstid \u00fctlesid meile, et tegelikult on palju neid patisente veel, m\u00f5ni tuleb kuskilt V\u00f5rust Tartusse onkoloogi juurde ja onkoloog vaatab, et ta ei saa isegi bussipileti raha kokku, et korralikult s\u00f5ita arsti juurde. Miks ta hakkab siis talle soovitama mingit uut ravimit, mis maksab 5000 eurot, mis see annab. Pigem see ju muserdab inimest, kui ta teab, et on ravim, aga k\u00e4tte ei saa. T\u00e4nap\u00e4eval seda ei juhtu. T\u00e4nap\u00e4eval onkoloogid r\u00e4\u00e4givad k\u00f5ikidest v\u00f5imalustest ja t\u00e4nu v\u00e4hiravifondile, t\u00e4nu meie annetajatele on parim hetkel saadaval olev v\u00e4hiravi k\u00f5ikidele olemas,” s\u00f5nas arst.<\/p>\n

Toivo T\u00e4navsuu Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

\u00dchelt poolt saavad k\u00f5ik inimesed aru, mida v\u00e4hihaigus endast kujutab \u2013 see on elu ja surma k\u00fcsimus, teisalt on v\u00e4hiravifond p\u00fc\u00fcdnud alati olla v\u00f5imalikult l\u00e4bipaistev ja abisaajate lugusid r\u00e4\u00e4kida. “Mulle tundub, et inimesed tahavad teha head, lihtsalt neile tuleb anda selleks hea v\u00f5imalus. V\u00e4hiravifond on andnud selleks v\u00e4ga hea v\u00f5imaluse. Lisaks tuleb tunnistada, milleni me j\u00f5udsime \u00fcsna varakult, me toetame, jah, haigeid, aga me toetame ju tegelikult ka terveid. Me toetame tervet Eesti \u00fchiskonda, me ravime tervet Eesti \u00fchiskonda,” m\u00e4rkis T\u00e4navsuu ja r\u00e4\u00e4kis loo sellest, kuidas 2016. aasta presidendivalimised t\u00f5i annetuskastide juurde kokku ka igip\u00f5lised rivaalid.<\/p>\n

“Valijamehed kogunesid Estonia kontserdisaali valima ja seal olid savisaarlased ja j\u00f5kslased ja repslased ja helmelased. Omavahel k\u00e4is hirmus andmine meedias, kaikaid kodaratesse, mustamist ja t\u00f5rvamist. Aga meie seisime seal oma annetuskastidega vabatahtlikega ukse ees ja k\u00f5ik tulevad t\u00e4iuslikus \u00fcksmeeles annetama. Sotsiaaldemokraat k\u00e4sik\u00e4es padukonservatiiviga, t\u00e4iuslikus rahus ja \u00fcksmeeles. Tulevad ka ajakirjanikud, tulevad turistid, kes m\u00f6\u00f6da jalutavad. Tulevad noored emad lapsevankritega ja l\u00f5puks tulevad Tammsaare pargist ka Odini s\u00f5dalased. Me sidusime terve Eesti \u00fchiskonna kokku. See oli ilus pilt ja mul ei l\u00e4he see meelest,” meenutas T\u00e4navsuu.<\/p>\n

Heategevus tervistab<\/p>\n

Rahvas\u00fcndmustel annavad “Kingitud elu” vabatahtlikud inimestele spontaanse v\u00f5imaluse teha head, kuid ei k\u00f5neta neid nagu teatud telekomettev\u00f5tted. “Kui keegi tahab m\u00f6\u00f6da jalutada \u2013 loomulikult. V\u00f5ib-olla ei olegi raha, ka poes valid v\u00e4ga, mida osta ja siis ei saa ka annetada. Aga oleme n\u00e4inud ikkagi, et ka see tegevus on tervistava m\u00f5juga,” leidis T\u00e4navsuu.<\/p>\n

“Meenub \u00fcks noorte reivi\u00fcritus P\u00e4rnus, kus me seisime kastidega. Noored jalutavad m\u00f6\u00f6da, alguses isegi naeravad meie \u00fcle, et mis te siin kerjate, see \u00fcldse ei sobi. J\u00e4rgmisel korral m\u00f6\u00f6da jalutades on n\u00e4od juba t\u00f5sisemad ja kuidagi m\u00f5tlikud. Kolmandal korral poetavad oma punased veeringud meie annetuskasti. Ka see t\u00f6\u00f6 omamoodi ravib,” \u00fctles T\u00e4navsuu ja lisas, et v\u00e4hiravifond ei kogu mitte ainult raha, vaid ka inimeste emotsioone, lugusid, t\u00e4nus\u00f5nu, r\u00f5\u00f5mu- ja kurbusepisaraid. “Iga kord, kui meie vabatahtlikult sealt tulevad, on nad kuidagi emotsionaalselt nii laetud.”<\/p>\n

T\u00e4navsuu t\u00f5i v\u00e4lja, et t\u00e4nap\u00e4eval on inimesed \u00fcksteise peale kuidagi vihased ja ei anna nii lihtsalt andeks. “Siit tulevad v\u00f5ib-olla ka paljud haigused. Kuidagi kurjad oleme, m\u00f5istmatud teineteise suhtes ja v\u00e4he on sellist alandlikkust ja kooseksisteerimise harmooniat. Ju see on see, mida v\u00e4hiravifond p\u00fc\u00fcab teistpidi p\u00f6\u00f6rata,” arvab arst.<\/p>\n

V\u00e4hiravifond “Kingitud elu” on t\u00e4naseks t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle 10 aasta ja sellel on \u00fcle 15 000 igaikuise p\u00fcsiannetaja, kellel fondi j\u00e4tkusuutlikkus suurel m\u00e4\u00e4ral p\u00f5hineb. “Keskmine annetaja on k\u00fcpses eas naisterahvas. Naised ongi teatavasti empaatilisemad ja arusaavamad. N\u00e4eme ka n\u00e4iteks lapsi, lapsed on v\u00e4ga siirad, tulevad ja annetavad meile oma j\u00e4\u00e4tiseraha, \u00fctlevad, et mina tahan teha head. See on ilus,” s\u00f5nas T\u00e4navsuu, kelle hinnangul on mehed sageli skeptilisemad, kinnisemad ja said k\u00f5vasti vastu n\u00e4ppe siis, kui hakkasid Ukrainat toetama.<\/p>\n

Toivo T\u00e4navsuu Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“Me oleme n\u00e4inud seda, et v\u00e4hiravifondi 11 aasta jooksul on annetused Eestis kenasti kasvanud koos meiega. Fond on kiirelt kasvanud, aga ka annetused \u00fcle\u00fcldiselt. Midagi sarnast juhtus ka p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja algust, kus meil tekkisid mitmed fondid, kes hakkasid koguma ja tekkisid ka t\u00e4iesti uued annetajad, kes varem v\u00f5ib-olla \u00fcldse ei olnud kedagi toetanud, aga nad said k\u00f5va paugu. Numbriliselt ei \u00fctleks, et see meid m\u00f5jutas, aga ma arvan, et iga selline skandaal v\u00f5i arusaamatus m\u00f5jutab absoluutselt k\u00f5iki annetuste kogujaid kuidagi,” t\u00f5des T\u00e4navsuu.<\/p>\n

Ehkki T\u00e4navsuu ei s\u00fcndinud usklikku perre, siis j\u00f5ulude ajal viis ema ta koos vennaga ikkagi Hageri teenistusele. T\u00e4navsuu \u00fctles, et tema kogemuse j\u00e4rgi on jumal reaalne ja ta vajab teda iga p\u00e4ev. “Ma palvetan iga p\u00e4ev. Ja kui on ikka v\u00e4ga raske, t\u00f5esti, on elus olukordi, kus sul on teelahe, sa ei tea, kuhu minna, siis p\u00f5lved maha, palve. Ja see rahu, mida sa ootad, see tuleb sinu sisse. Vaadates oma elule, vaadates kasv\u00f5i v\u00e4hiravifondi loole, minu ema haigusloole, minu lapsep\u00f5lvele, kus ma ei tea, kust saadud idee alusel \u00f5htuti tegin oma s\u00f5nadega voodis \u00f5htupalveid. Ma ei tea, kust ma selle idee sain, sest mul ei olnud kedagi usklikku k\u00f5rval. Sellele k\u00f5igele vaadates tahavaatepeeglist on minu elu olnud suure \u00f5nnistuse all. Mitte ainult see, et ma \u00fclikoolis olen hakkama saanud, see k\u00f5ik on olnud \u00fcks Jumala arm ja ime minu jaoks,” tunnistas T\u00e4navsuu.<\/p>\n

Mida rohkem T\u00e4navsuu kirikus hakkas k\u00e4ima, seda rohkem kutsus kaasa ka ema. “Ema oli tugev n\u00f5ukogude naine ja n\u00f5ukogude ajal oli see teatavasti teisej\u00e4rguline, et ei ole mingit Jumalat, me ehitame siin puhast materialismi. Ta k\u00fcll v\u00e4ga sageli ei k\u00e4inud, aga tal oli aukartus selle k\u00f5ige suhtes, eriti olukorras, kus ta j\u00e4i haigeks,” t\u00f5des ta.<\/p>\n

“Tol ajal, kui ema tervis oli juba t\u00e4ielikes varemeis, inimene on kolmandik sellest kaalust, mis ta tervena oli, k\u00f6hib verd ja morfiiniannused j\u00e4rjest suurenevad, hapnikku tuleb j\u00e4rjest rohkem peale anda, ta isegi ei saanud r\u00e4\u00e4kida seal hospiitsis enam, aga lugesime piiblit, palvetasime ja need on \u00fcleloomulikud asjad, kui sa n\u00e4ed, et inimene l\u00e4heb teele rahuga. Ma ei \u00fctle, et r\u00f5\u00f5muga, aga on ka neid lugusid kuuldud, kus eakad, kelle juures k\u00e4ivad meie Oleviste pastorid, r\u00f5\u00f5mustavad,” r\u00e4\u00e4kis T\u00e4navsuu.<\/p>\n

Toivo T\u00e4navsuu Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Haiglates on vana traditsioon teha aken lahti, kui inimene lahkub. T\u00e4navsuu jaoks oli see esmakordne kogemus. “Oma silme all n\u00e4gin, kuidas inimene heitis hinge ja eks noore arsti jaoks on huvitav kogemus. Sa vaatad, kuidas see asi t\u00e4pselt k\u00e4ib. Viimased hinget\u00f5mbed, m\u00f5ned korinad veel. Koolnulaigud, siis vaatad, et keha muutub kangeks, j\u00e4iseks. Siis \u00fchel hetkel tuleb kummivilina saatel \u00fcks BMW buss, sealt tulevad kaks tursket meest v\u00e4lja, r\u00f5\u00f5msad n\u00e4od peas, toovad oma raami peal suure kilekoti ja mees vinnatakse kilekotti ja kummivilinaga nad lahkuvad. Nende jaoks on see rutiin,” \u00fctles arst.<\/p>\n

\u00dclikoolis v\u00f5iks T\u00e4navsuu hinnangul olla m\u00f5ni aine, mis r\u00e4\u00e4gib ka inimhingest ja selle hoiust. Eriti EMO-s n\u00e4eb ta seda, et inimene on tervik. “\u00dcks on jah see ihu, aga vaimne pool kindlasti k\u00e4ib seal komplektis. See n\u00e4htub kasv\u00f5i sellest, kuidas inimeste ohjeldamatu elu, nende teadlikud halvad valikud m\u00f5jutavad nende tervist ja ka nende vaimset tervist. Sellest, kuidas paljud vaimse tervise probleemid avavad uksi ihulikele haigustele ja ka vastupidi. Kui me j\u00e4\u00e4me haigeks, kuidas see hakkab m\u00f5jutama meie vaimset tervist,” m\u00e4rkis T\u00e4navsuu.\u00a0<\/p>\n

Tervishoid on odav ja seda ei v\u00e4\u00e4rtustata<\/p>\n

Eesti meditsiini tuleviku p\u00e4rast tunneb arst muret ja ei n\u00e4e v\u00e4hemalt hetkel tervishoiu rahastamisel mingit j\u00e4tkusuutlikkust. “Ma tulen nii m\u00f5nelgi hommikul valvesse ja kuulen, et meil on haigla t\u00e4is, kardioloogia on t\u00e4is, siseosakond on t\u00e4is, okei, meil on vaja saata eakaid inimesi \u00f5endushooldusesse, J\u00e4rve haigla on ka t\u00e4is. Kuni selleni v\u00e4lja, et ka omaksed ei taha sageli v\u00f5tta oma l\u00e4hedasi enam koju, sest inimene r\u00e4\u00e4gib segast juttu, n\u00f5uab m\u00e4hkmevahetust, hooldust, ravimeid. Kes see siis sellist t\u00fcli tahab. Siis \u00fctlebki see pereliige, et ei, ma ei tule oma emale j\u00e4rgi, sest mul ei ole sellist ema vaja. Ja kuna teda J\u00e4rvele ka ei saa panna, kuna tal hooldekodukohta pole, mis sa siis teed, vii v\u00f5i koju. Aga \u00f5nneks sotsiaalt\u00f6\u00f6taja mingi koha talle leiab,” nentis T\u00e4navsuu.<\/p>\n

Ta lisas, et inimesed elavad kaua ja meil on palju kroonilisi haigusi, nii et ravi j\u00e4rjest kallineb. “Me soovime imerohtusid, mis meid kohe terveks teevad ja see k\u00f5ik maksab tohutu raha. Samal ajal maksumaksjate arv j\u00e4rjest v\u00e4heneb. Kes selle k\u00f5ik l\u00f5puks kinni maksab, ma ei tea, aga igal juhul peab meie iga\u00fche vastutus meie oma tervise eest suurenema. Et p\u00fcsida v\u00f5imalikult kaua terve v\u00f5i siis hakata rohkem maksma,” \u00fctles arst.<\/p>\n

Toivo T\u00e4navsuu Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Onkoloogias on mitmed teada-tuntud riskifaktorid, n\u00e4iteks geenid, mida inimene muuta ei saa, aga ka sellised tegurid, mida on v\u00f5imalik m\u00f5jutada. “Toitumine, alkohol, tubakas, kiirgusfoon, v\u00e4hene liikumine, rasvumine. Aga mulle tundub, et me natuke oleme j\u00e4tnud t\u00e4helepanuta selle, et meil v\u00f5iks olla ka inimsuhted terved, et v\u00e4ltida haigeks j\u00e4\u00e4mist. Me v\u00f5iksime leida selle j\u00f5u, et andestada inimestele, kes on meile haiget teinud,” leiab T\u00e4navsuu.<\/p>\n

Nooremad inimesed m\u00f5tlevad juba oma tervisest teistmoodi ja saavad T\u00e4navsuu s\u00f5nul aru, et see on nende endi teha, kui tervelt nad elavad. “Kas ma j\u00e4\u00e4n juba 40-50aastaselt m\u00f5nda kroonilisse haigusse, diabeeti, h\u00fcpertooniasse v\u00f5i see l\u00f6\u00f6k tuleb kunagi hiljem. Sellist terviseteadlikkust nooremas generatsioonis on, aga vanem generatsioon on paljuski selle t\u00e4helepanuta j\u00e4tnud, ju siis sellep\u00e4rast, et arstiabi on olnud tasuta, tervishoid on odav ja kui midagi on odav, siis seda ei osata ka v\u00e4\u00e4rtustada,” t\u00f5des T\u00e4navsuu.<\/p>\n

Kultuurisoovitus. “Ma soovitaks k\u00f5igil vaadata Maria Avdju\u0161ko dokumentaalfilmi “Head inimesed”. Jah, sellep\u00e4rast soovitan, et see film r\u00e4\u00e4gib v\u00e4hiravifondi missioonist, aga tegemist on k\u00f5rgel tasemel kunstiliselt tehtud filmiga, mis toob v\u00e4ga h\u00e4sti esile selle, millest me siin oleme r\u00e4\u00e4kinud ehk v\u00e4hiravifond toetab haigeid, aga tegelikult ravib tervet \u00fchiskonda. Me oleme selle filmiga natuke kinodes juba k\u00e4inud, aga j\u00f5uame erinevatesse Eesti punktidesse ja oleme valmis tulema sinna, kuhu meid kutsutakse seda n\u00e4itama,” r\u00e4\u00e4kis Toivo T\u00e4navsuu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esmasp\u00e4ev Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna kollases saalis, kus on keskmisest haigemad patsiendid, oli Toivo T\u00e4navsuu s\u00f5nul rahulik.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":44940,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,20813,28,29,19,9873,25,15931,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-44939","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kingitud-elu","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-plekktrumm","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-toivo-tanavsuu","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115569682529597638","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44939","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44939"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44939\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44940"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44939"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44939"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44939"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}