{"id":44941,"date":"2025-11-18T08:09:08","date_gmt":"2025-11-18T08:09:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44941\/"},"modified":"2025-11-18T08:09:08","modified_gmt":"2025-11-18T08:09:08","slug":"jaak-aab-energiakavas-on-sooja-ohku-aga-pole-teed-odavama-toasoojani-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/44941\/","title":{"rendered":"Jaak Aab: energiakavas on “sooja \u00f5hku”, aga pole teed odavama toasoojani | Arvamus"},"content":{"rendered":"

ENMAK toob v\u00e4lja, et k\u00fctte- ja jahutussektor vajab elektrifitseerimist ning v\u00e4ikese m\u00fc\u00fcgimahuga v\u00f5rgud vajavad investeeringutoetusi, aga mitte s\u00f5nagi ei ole sellest, kuidas teha piirkondlikke otsuseid, kirjutab Jaak Aab.<\/p>\n

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK<\/a>) lubab kliimaneutraalsust, energiat\u00f5husust ja taskukohast toasooja. Dokument on mahukas, t\u00e4is stsenaariume, graafikuid ja termineid, kuid \u00fcks oluline osa j\u00e4\u00e4b puudu: selged poliitikameetmed ning konkreetne tegevuskava, kuidas Eesti inimene p\u00e4riselt odavama soojuslahenduseni j\u00f5uab. Arengukavas on palju “sooja \u00f5hku”, aga pole lahendusteed k\u00e4ttesaadava ja taskukohase toasoojani.<\/p>\n

Kui vaadata tegelikku elu, siis Eesti v\u00e4iksemates kaugk\u00fcttev\u00f5rkudes osas ei ole probleemiks teadmine parimatest tehnoloogiatest. P\u00f5hik\u00fcsimus on see, kuidas ja millal muutused ellu viiakse ning kes need kinni maksab.<\/p>\n

Tarbja k\u00fcla v\u00f5i M\u00e4rja aleviku n\u00e4ited annavad sellest \u00fcsna valusa pildi. Kogukonnad renoveerivad maju enda kulul, taotlevad toetusi, liiguvad soojuspumpade juurde, samal ajal kui monopoolsetes v\u00f5rkudes p\u00fcsib hind visalt k\u00f5rge ja investeeringud venivad. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et tihti on nendes piirkondades elavate inimeste sissetulekud v\u00e4iksemad Eesti keskmisest ja pole v\u00f5imekust maksta kinni investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse.<\/p>\n

ENMAK kirjeldab, et v\u00e4ikestes kaugk\u00fcttev\u00f5rkudes k\u00f5iguvad hinnad k\u00f5ige rohkem ning s\u00f5ltuvad kitsast kliendibaasist. Sealsetel katlamajadel pole tihti majanduslikku m\u00f5tet ja soojus tuleb liiga kallis.<\/p>\n

Aga mis on lahendus? Dokumendis loetletakse tehnoloogiad: soojuspumbad, salvestid, madalatemperatuuriline kaugk\u00fcte, kuid pole vastust, milliste piirkondade puhul tuleks suunduda uuele lahendusele ja millistes on m\u00f5istlik hoopis kaugk\u00fcte l\u00f5petada. Ja veelgi olulisem, kuidas riik toetab neid muutusi, kogu koormuse j\u00e4tmine omavalitsuste ja elanike \u00f5lgadele ei ole j\u00e4tkusuutlik lahendus, kuna neis piirkondades niikuinii napib raha.<\/p>\n

M\u00e4rja aleviku n\u00e4ide<\/a> n\u00e4itab ilmekalt, et konkreetne lahendus ei tule riigi ja omavalitsuse tegevusest, vaid inimestelt endilt. Alles siis, kui korteri\u00fchistutel tekkis v\u00f5imalus v\u00f5tta kasutusele \u00f5hk-vesi soojuspumbad ja tulla v\u00f5rgust v\u00e4lja, langetas monopol hinda. Aga isegi siis j\u00e4i hind k\u00f5rgemaks kui lokaalse lahenduse korral. Kui aga v\u00f5rku j\u00e4\u00e4b v\u00e4hem tarbijaid, t\u00f5useb hind veelgi.<\/p>\n

Selline olukord kinnitab, et poliitikameetmeid on vaja rohkem kui anal\u00fc\u00fcse. Kui riik ja omavalitsused ei kujunda m\u00e4ngureegleid, kujundab turgu lihtsalt juhus ja tarbija maksab selle kinni.<\/p>\n

“Ka kohalike omavalitsuste rolli kajastatakse \u00fclds\u00f5naliselt, teoorias koost\u00f6\u00f6 riigiga, aga praktikas j\u00e4\u00e4vad vallad sageli \u00fcksi.”<\/p>\n

ENMAK toob v\u00e4lja, et k\u00fctte- ja jahutussektor vajab elektrifitseerimist ning v\u00e4ikese m\u00fc\u00fcgimahuga v\u00f5rgud vajavad investeeringutoetusi, aga mitte s\u00f5nagi ei ole sellest, kuidas teha piirkondlikke otsuseid: millal l\u00f5petatakse kaugk\u00fcte, millal investeeritakse torustikku ning millal toetatakse \u00fcleminekut soojuspumpadele. Ka kohalike omavalitsuste rolli kajastatakse \u00fclds\u00f5naliselt, teoorias koost\u00f6\u00f6 riigiga, aga praktikas j\u00e4\u00e4vad vallad sageli \u00fcksi.<\/p>\n

Ilma konkreetse poliitikaraamistikuta j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik otsused tarbija ja \u00fchistute kanda. Tarbja k\u00fcla haldur \u00fctleb ausalt, et renoveerimine aitab, aga kui v\u00f5rgu hind ei muutu, tuleb iga talv j\u00e4lle \u00fcle elada k\u00f5rgete arvetega. Nii pole energiakavadest kasu, kui need ei anna omavalitsustele ega tarbijatele selget teekaarti.<\/p>\n

Riiklik arengukava peab andma selged vastused:<\/p>\n