{"id":45127,"date":"2025-11-18T12:00:19","date_gmt":"2025-11-18T12:00:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45127\/"},"modified":"2025-11-18T12:00:19","modified_gmt":"2025-11-18T12:00:19","slug":"masinope-korjas-iidseist-kivimeist-ules-elu-peenkeemilise-jarelkaja-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45127\/","title":{"rendered":"Masin\u00f5pe korjas iidseist kivimeist \u00fcles elu peenkeemilise j\u00e4relkaja | Loodus"},"content":{"rendered":"<p>Elusolendeid elas Maal juba kaua enne meid, aga k\u00f5ige esimeste kohta neist on andmeid napilt, kui \u00fcldse.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd on rahvusvaheline teadlasr\u00fchm saanud iidvanade kivide keemilist koostist uurides ja masin\u00f5ppealgoritme appi v\u00f5ttes uut t\u00f5endust sellest, et ka juba enam kui 3,3 miljardit aastat tagasi kihas maakeral mikroobne elu ja et fotos\u00fcntees v\u00f5is k\u00e4ia isegi tervelt ligi miljard aastat varem kui seni arvatud.<\/p>\n<p>Robert Hazen Ameerika \u00dchendriikidest Washingtoni linnast Carnegie Teadusinstitutsioonist anal\u00fc\u00fcsis koos kolleegidega muu hulgas Austraaliast Pilbara piirkonnast leitud arhaikumi ehk \u00fcrgeooni aegseid kivimeid, aga ka mujalt p\u00e4rit natuke nooremat materjali.<\/p>\n<p>Proovid kuumutati \u00fcles, nende laguproduktid lahutati \u00fcksteisest gaaskromatograafiliselt ja nende molekulaarne identiteet m\u00e4\u00e4rati massispektromeetriliselt.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Siis s\u00f6\u00f6deti andmed sisse masin\u00f5ppinud algoritmile, millel oli varem lastud aru saada bioloogilist ja mittebioloogilist p\u00e4ritolu materjali vahest, isegi juhtudel, mil algsed biomolekulid on ammu lagunenud, kuid j\u00e4tnud endast keskkonda alles siiski vaevum\u00e4rgatavaid m\u00e4rke.<\/p>\n<p>Algoritmi usaldusv\u00e4\u00e4rsuseks hindavad teadlased enam kui 90 protsenti.<\/p>\n<p>Muu hulgas tuvastas masin\u00f5ppealgoritm fotos\u00fcnteesi m\u00e4rke ehk t\u00f5endust orgaaniliste ainete loomest valgusenergia j\u00f5ul kahe ja poole miljardi aasta vanustest kivimitest.<\/p>\n<p>P\u00e4ris kindlaid fotos\u00fcnteesi m\u00e4rke on seni saadud k\u00f5ige rohkem 1,7 miljardi aasta vanuseid, n\u00fc\u00fcd siis palju vanemaid ja ka enam-v\u00e4hem peaaegu kindlaid.<\/p>\n<p>Hazen ja kaasautorid kirjutavad \u00dchendriikide teadusakadeemia <a href=\"https:\/\/www.pnas.org\/doi\/10.1073\/pnas.2514534122\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">toimetistes<\/a>, et nende kasutatud meetod v\u00f5iks abiks olla elu j\u00e4lgede otsimisel muudeltki taevakehadelt peale Maa, miks mitte n\u00e4iteks Marsilt.<\/p>\n<p>Sest elusolendid ei j\u00e4ta endast maha ainult kivit\u00fckke ehk fossiile, vaid lasevad kivimeisse l\u00e4bi ajastute kaikuma ka \u00f5hk\u00f5rna peenkeemilise j\u00e4relkaja.<\/p>\n<p>Pildil on ligi miljardi aasta vanused merevetikad, mille uuringus osalenud Michigani Osariigi\u00fclikooli teadlane Katie Maloney leidis Kanadast Yukoni territooriumilt. Pildi laius vastab ligikaudu \u00fchele sentimeetrile.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Elusolendeid elas Maal juba kaua enne meid, aga k\u00f5ige esimeste kohta neist on andmeid napilt, kui \u00fcldse. N\u00fc\u00fcd&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":45128,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[22557,26,27,37,33,35,137,34,36,31,32,22555,21,28,29,18676,19,22556,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-45127","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-arhaikum","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elu","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-fotosuntees","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-masinope","24":"tag-news","25":"tag-peenkeemia","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115570594628081500","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45127","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45127"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45127\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45128"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45127"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45127"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45127"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}