{"id":45133,"date":"2025-11-18T12:10:34","date_gmt":"2025-11-18T12:10:34","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45133\/"},"modified":"2025-11-18T12:10:34","modified_gmt":"2025-11-18T12:10:34","slug":"saksa-kaitseminister-see-vois-olla-meie-viimane-rahusuvi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45133\/","title":{"rendered":"Saksa kaitseminister: see v\u00f5is olla meie viimane rahusuvi"},"content":{"rendered":"

NATO ja Venemaa vaheline s\u00f5da v\u00f5ib alata juba enne 2029. aastat. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius v\u00e4itis seda intervjuus ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung<\/a>.<\/p>\n

\u201eOleme alati \u00f6elnud, et see v\u00f5ib juhtuda alates 2029. aastast. N\u00fc\u00fcd on aga neid, kes \u00fctlevad, et see on m\u00f5eldav juba 2028. aastal, ja m\u00f5ned s\u00f5jaajaloolased usuvad isegi, et meil oli viimane rahusuvi,\u201d \u00fctles poliitik.<\/p>\n

H\u00e4rra minister, Saksa relvaj\u00f5ud said just seitsmek\u00fcmneaastaseks, palju \u00f5nne! Kahjuks pole aastap\u00e4eva t\u00e4histaja hea tervise juures.<\/p>\n

T\u00e4nan \u00f5nnitluste eest. Ja ma pean kohe vastu vaidlema: Bundeswehr on oluliselt paremas seisus kui meedia vahel arvab. Ja ennek\u00f5ike on relvaj\u00f5ud palju paremas olukorras kui m\u00f5ned aastad tagasi. Oleme \u00f5igel teel, kogume hoogu. N\u00e4iteks oleme s\u00f5lminud palju rohkem relvas\u00fcsteemide lepinguid kui varasematel aastatel. Meil \u200b\u200bon selge plaan personali ja infrastruktuuri suurendamiseks. Ja isegi enne uue ajateenistuse s\u00fcsteemi j\u00f5ustumist kasvab avalduste ja v\u00e4rvatute arv. See avaldab juba m\u00e4rgatavat m\u00f5ju ridades. Ja jah, me pole veel seal, kus tahame olla, aga oleme juba teel. Ja meil on ambitsioonikad plaanid.<\/p>\n

Te ise olete peagi ametis olnud kolm aastat, mis on muutuste tempot arvestades terve igavik. Mis teile k\u00f5ige rohkem meeldib, mis teid k\u00f5ige rohkem frustreerib \u2013 r\u00f5\u00f5m s\u00f5durite \u00fcle, pettumus SPD (Sotsiaaldemokraatliku Partei) parlamendir\u00fchma \u00fcle?<\/p>\n

See, et SPD-s on julgeolekupoliitika ja kaitse osas erinevaid arvamusi ning et neid arutatakse elavalt ja produktiivselt, on minuga t\u00e4iesti okei. Lisaks ei saa ma kurta meie julgeolekupoliitika toetuse puudumise \u00fcle. Seda on n\u00e4ha uue ajateenistuse s\u00fcsteemi kompromissist. Mind motiveerivad eriti kohtumised s\u00f5duritega. S\u00f5durid on erakordselt h\u00e4sti v\u00e4lja\u00f5ppinud ja v\u00e4ga motiveeritud. Nad on v\u00e4ga teadlikud, et asjad muutuvad, et varustus saabub ja et nende enda ressursid on oluliselt paranenud. Samuti m\u00e4rkavad nad, et avalikkuse tunnustus nende vastu kasvab.<\/p>\n

Te ise \u00fctlete: Meie eluviis on ohus ja meil pole aega kaotada. Kas teile j\u00e4\u00e4b mulje, et partei ja parlament tegutsevad nende ohtudega tegelemiseks piisavalt kiiresti ja otsustavalt?<\/p>\n

Putin ei varja oma imperiaalseid fantaasiaid, milles meie vabadusel ja korral, nagu me neid tunneme, pole mingit t\u00e4hendust. Me peame sellele ohule kiiresti ja otsustavalt reageerima, tugevdades oma kaitsev\u00f5imet. Palju on veel teha. Meie relvaj\u00f5ud on aastak\u00fcmneid hooletusse j\u00e4etud, infrastruktuur on osaliselt lagunenud ja isikkoosseisu on drastiliselt v\u00e4hendatud. Minu arvates on demokraatliku keskme parteid omaks v\u00f5tnud vajaduse otsustava tegutsemise j\u00e4rele. Me k\u00f5ik pingutame selle nimel koos. Oleme viimastel aastatel \u00fchiselt kurssi muutnud. Kuid t\u00f5de on ka see: me peame k\u00f5iges, mida teeme, veelgi kiiremaks muutuma.<\/p>\n

Uue s\u00f5jav\u00e4eteenistuse seaduse osas on n\u00fc\u00fcd kompromiss olemas. Kas selle \u00fcle t\u00fclitsemine oli v\u00e4ltimatu? L\u00f5ppude l\u00f5puks esitasite te eeln\u00f5u poolteist aastat tagasi.<\/p>\n

Oleme graafikus. Uus s\u00f5jav\u00e4eteenistus v\u00f5ib j\u00f5ustuda uue aasta alguses \u2013 nagu koalitsioonis arutati \u2013 p\u00e4rast parlamendi heakskiitu detsembri alguses. See on t\u00f5esti hea uudis. Me taastame s\u00f5jav\u00e4e registreerimiss\u00fcsteemi, mis ajateenistuse peatamisel lihtsalt lammutati. See on meie kaitsev\u00f5ime p\u00f5hiline eeldus, seega vajame seda kiiresti. Alates 2027. aasta keskpaigast viime l\u00e4bi p\u00f5hjalikud tervisekontrollid, et teada saada, keda saaksime riikliku h\u00e4daolukorra korral ajateenistusse kutsuda. Me hakkame j\u00e4rk-j\u00e4rgult reservi endiste ajateenijatega t\u00e4iendama \u2013 ja tugevdame seel\u00e4bi oma \u00fcldist kaitsev\u00f5imet. Jah, see on t\u00f5si, kriitikat oli juba enne parlamendis arutamist. Aga see pole nii olulise projekti puhul sugugi ebatavaline. Me tulime kiiresti kokku ja saavutasime v\u00e4ga hea kompromissi. See on minu jaoks oluline. K\u00f5ik muu on n\u00fc\u00fcd ebaoluline.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4b siiski mulje, et avalikkuse m\u00f5tteviis on poliitikute omast arenenum. V\u00e4hemalt k\u00fcsitlustes on ajateenistusel \u00fclekaal.<\/p>\n

Kus peaksid olema need 350 000 noormeest igal aastal? Kes peaks neid v\u00e4lja \u00f5petama? Ajateenistuse taaskehtestamine endisel kujul on praegu v\u00e4listatud. Keskendume teadlikult vabatahtlikele. Tahame neid, kes on motiveeritud ja sobivad. Pikas perspektiivis saame sellest \u2013 isegi reservteenistusest r\u00e4\u00e4kides \u2013 palju rohkem kasu kui noorte teenistusse sundimisest. Vestlustes noorte meeste ja naistega tunnen, et nad on Saksamaa julgeolekule v\u00e4ga p\u00fchendunud. Nad on \u00fcsna valmis kaitsma vabadust, just nagu sellistes riikides nagu Rootsi v\u00f5i Taani. Ja kui meil pole piisavalt vabatahtlikke, on k\u00f5ik n\u00f5us, siis peab olema kohustuslik ajateenistus. Parlament otsustab selle \u00fcle, kui see juhtub. Ja see on \u00f5ige viis seda teha.<\/p>\n

Te just \u00fctlesite, et kursi muutmine v\u00f5tab aega. Aga kas meil on seda? Me n\u00e4eme, et Putin ehitab Ukraina s\u00f5jast hoolimata kiiresti \u00fcles arsenale. Seega, kas on v\u00f5imalik, et Venemaa r\u00fcndab palju varem?<\/p>\n

K\u00fcsimus j\u00e4\u00e4b spekulatiivseks. S\u00f5jav\u00e4eeksperdid ja luureteenistused saavad ligikaudselt hinnata, millal Venemaa on oma relvaj\u00f5ud \u00fcmber ehitanud punktini, kus ta oleks v\u00f5imeline r\u00fcnnakut alustama NATO liikmesriigi vastu idas. Me oleme alati \u00f6elnud, et see v\u00f5ib juhtuda alates 2029. aastast. N\u00fc\u00fcd on aga neid, kes \u00fctlevad, et see on m\u00f5eldav juba 2028. aastal, ja m\u00f5ned s\u00f5jaajaloolased usuvad isegi, et meil oli viimane rahusuvi. Me ei tohiks j\u00e4tta muljet, et NATO ei suuda ennast kaitsta. Ta suudab. Tal on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne heidutuspotentsiaal. Tavap\u00e4rane, aga muidugi ka tuumarelv. S\u00f5ltumata sellest on meil lahinguvalmis relvaj\u00f5ud, aga jah, me peame neid veelgi paremini varustama.<\/p>\n

Kas tankidel, lennukitel ja laevadel on \u00fcldse enam t\u00e4htsust? Ukrainas domineerivad lahinguv\u00e4ljal droonid ja Venemaa kogub praegu nende tohutuid varusid.<\/p>\n

Jah, Venemaa toodab rohkem Shahed\u2019e ja sarnaseid droone kui ta ise neid kasutab. Ukraina s\u00f5da n\u00e4itab droonide tohutut t\u00e4htsust t\u00e4nap\u00e4eva s\u00f5japidamises. Sellest hoolimata m\u00e4ngib rasketehnika j\u00e4tkuvalt olulist rolli. S\u00f5janduseksperdid \u00fctlevad meile, et tulevased s\u00f5jad on kombineeritud relvas\u00f5jad, mis h\u00f5lmavad haubitsaid, tanke ja lennukeid, aga ka k\u00fcberruumi ja loomulikult mehitamata s\u00fcsteeme.<\/p>\n

Praegu kogeme droonide arendamisel \u00fcha l\u00fchemaid innovatsioonits\u00fckleid. Tehnoloogia muutub kahe kuni kolme kuuga dramaatiliselt, sealhulgas droonikaitses. Seet\u00f5ttu oleks m\u00f5ttetu varuda t\u00e4na miljardeid eurosid v\u00e4\u00e4rtuses droone, mis \u00fclehomme vananevad. Selle asemel otsime uusi hankemeetodeid. Arendame neid ise, tuues kasutajad ja arendajad kohe algusest peale kokku. Koos ettev\u00f5tetega tagame, et neid tipptasemel variante saab kaitsestsenaariumis kiiresti masstootmiseks kasutada.<\/p>\n

Novembri alguses toimunud kindralstaabi ja admiraliteedi kohtumisel kuulutasite v\u00e4lja p\u00f5him\u00f5ttelised muudatused. Millised on neist k\u00f5ige olulisemad?<\/p>\n

\u00dcks on s\u00f5jaline strateegia, mille kindralinspektor peab esitama. Meie ohumaastik on dramaatiliselt muutunud. Seda tunnistati alles 2022. aastal ja seega hilinenult. N\u00fc\u00fcd on selge: Moskva on peamine vastane, kes tegutseb t\u00e4ieliku halastamatuse ja imperialismiga. Peame selleks veelgi paremini valmistuma. Peame suutma ette n\u00e4ha potentsiaalset tulevast s\u00f5da ja looma ennetavalt paindlikke ja vastupidavaid struktuure. Seej\u00e4rel vajame tegevv\u00e4gede, st nii karj\u00e4\u00e4ri- kui ka ajutiste s\u00f5durite kasvukava. Seda t\u00e4iendab reservide m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset tugevdamist. Seet\u00f5ttu olen tellinud reservstrateegia ja reservide tugevdamiseks \u00f5igusaktid.<\/p>\n

Seej\u00e4rel on oluline meie hangete edasine kiirendamine. Koblenzi hankeb\u00fcroo on viimastel aastatel teinud muljetavaldavat t\u00f6\u00f6d. N\u00fc\u00fcd suuremate hangete mahtude t\u00f5ttu peame aga uurima, kuidas saaksime struktuure ja protsesse veelgi parandada. Samuti peame arutama t\u00e4iendavaid asukohti \u2013 eriti selleks, et meelitada t\u00f6\u00f6le veelgi rohkem spetsialiste. Tulevikus peaks olema v\u00f5imalik kasutada ka uusi, paindlikumaid hankeprotsesse projektide jaoks, mida peame prioriteetseks. Erdingi innovatsioonikeskusega rajame innovatsioonile t\u00e4iesti uue pinnase. See on eeskujuks teistele keskustele, n\u00e4iteks P\u00f5hja-Saksamaal.<\/p>\n

L\u00f5puks vaatleme l\u00e4hemalt ka kogu hankeprotsessi. Ja l\u00f5puks, ja see on oluline punkt, vajame julget juhtimiskultuuri ja kultuuri, mis aktsepteerib relvaj\u00f5ududes tehtud vigu. Igal tasandil tuleb langetada otsuseid selle kohta, mida on vaja teha, selle asemel, et v\u00e4ltida otsuseid valede otsuste kartuses.<\/p>\n

Konverentsil keskenduti suuresti Saksamaa operatsioonide plaanile, mis reguleerib s\u00f5jalist ja tsiviilvalmidust Saksamaal. Paljud osalejad kurtsid tsiviilpoole raskuste \u00fcle nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Nad viitasid kontaktisikute ja struktuuride puudumisele.<\/p>\n

Saksamaa operatsioonide plaan k\u00e4sitleb peamiselt riigi s\u00f5jalist kaitset. See h\u00f5lmab n\u00e4iteks sildade stabiliseerimist \u2013 n\u00e4iteks juhul, kui Saksamaast saab transiiditee. See on aga ainult \u00fcks aspekt \u00fcldisest kaitsest. Ka tsiviilsektor \u2013 eriti riigi ja kohalikul tasandil \u2013 peab olema kriisiks valmis. See peab suutma kindlaks teha, kas haiglate arv on piisav v\u00f5i on vaja seda suurendada. Operatsioonide plaaniga oleme vapustanud paljusid tsiviilsektori otsustajaid. N\u00fc\u00fcd tuleb v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada ja rakendada meetmeid.<\/p>\n

M\u00f5ned \u00fctlevad, et kaitset\u00f6\u00f6stuses on vaja ka konserveeritud v\u00f5imsusi. Kas teie n\u00f5ustute?<\/p>\n

Tegelikult mitte. Vajame selgeid kokkuleppeid kaitset\u00f6\u00f6stusega, et saaksime h\u00e4daolukorras kiiresti tootmisv\u00f5imsust suurendada ja seej\u00e4rel kiiresti moodsaid s\u00fcsteeme masstootma hakata.<\/p>\n

Paljud kaitseettev\u00f5tted t\u00f6\u00f6tavad ainult \u00fches vahetuses p\u00e4evas ja ainult viis p\u00e4eva n\u00e4dalas seitsme asemel.<\/p>\n

Jah. Ma k\u00e4sitlen tootmiskiirust regulaarselt oma kohtumistel t\u00f6\u00f6stuse esindajatega. M\u00f5ned ettev\u00f5tted on juba kaugemale j\u00f5udnud, aga isegi siis esineb alati viivitusi. Ja olenemata sellest, kui palju aega meil on, \u00fctlen ma: me ei saa asju sundida.<\/p>\n

Kui ukrainlased oleksid alati \u00f6elnud: \u201eMe ei saa,\u201d oleksid nad ammu kaotanud.<\/p>\n

Ukraina on s\u00f5jas ja vajab elluj\u00e4\u00e4miseks s\u00f5jamajandust. Kuid me oleme faasis, kus heidutus on olulisem kui kunagi varem. Sealhulgas majanduslik heidutus. Ja see ei toimi \u201eMe ei saa\u201d korral. N\u00fc\u00fcd on moto: \u201eMe peame.\u201d Kuid lihtsalt \u201eMe peame\u201d \u00fctlemine ei muuda reaalsust. Oluline on see, et oleme oma hangetes pikas perspektiivis usaldusv\u00e4\u00e4rsed. Oleme selleks loonud eelduse valdkondliku erandi ja selge p\u00fchendumusega oma kaitsekulutustele. Lisaks loome paremad tingimused julgeoleku- ja kaitset\u00f6\u00f6stuse laiendamiseks Saksamaal. Selles m\u00e4ngib olulist rolli ka planeerimise ja hangete kiirendamise seadus. Selle peaks parlament sel aastal samuti vastu v\u00f5tma. Kuid on ka selge: ettev\u00f5tted ise peavad tootmise loomisel ja laiendamisel veelgi kiiremaks muutuma.<\/p>\n

Seevastu m\u00f5elgem j\u00e4rgmisele: me lugesime, et Saksamaa hangib j\u00e4rgmisel aastal k\u00fcmme tuhat drooni. Palju v\u00e4hem kui Ukraina.<\/p>\n

Ukraina on s\u00f5jas ja peab ennast kaitsma. Meie jaoks ei ole oluline eriti suur arv, vaid nutikas v\u00f5imekuste, uuenduslike hangete ja varulepingute kombinatsioon. Oluline on see, et hangime droone luure- ja lahingoperatsioonideks erinevatel distantsidel ja k\u00f5rgustel. Ja meil on juba relvaj\u00f5ududes laialdaselt kasutusele v\u00f5etud droonid \u2013 luureks ja baasv\u00e4lja\u00f5ppeks. Lisaks hangime ka \u201euitavat laskemoona\u201d, st l\u00f5hkepeadega varustatud droone.<\/p>\n

\u00d6eldakse, et me ei taha toota tulevikustsenaariumi jaoks, mille n\u00f5udeid me ei tea. Kas pole siis absurdne tellida koos Prantsusmaaga lennukeid ja tanke 2040. aastate alguseks ning planeerida fregatte 2030. aastateks?<\/p>\n

Prantsuse-Saksa lennuki- ja tankiprojekte peeti eeskujulikuks, kui need seitse v\u00f5i kaheksa aastat tagasi k\u00e4ivitati. Tol ajal ei n\u00e4inud keegi ette, mis toob kaasa uus ajastu 2022. aasta veebruaris. Inimesed uskusid, et neil on aega. Kuid t\u00e4na peame tunnistama, et ajad on muutunud. N\u00fc\u00fcd peame v\u00e4ga hoolikalt kaaluma: kas v\u00e4ga pikaajalised projektid on endiselt m\u00f5ttekad? Kas need on endiselt sobivalt ajastatud \u2013 n\u00e4iteks 2040 ja edasi? Loomulikult arutame seda Prantsusmaaga. Me peame ja kohandame oma \u00fchisprojekte selles valguses.<\/p>\n

Milline n\u00e4eb Bundeswehr v\u00e4lja oma 75. aastap\u00e4eval?<\/p>\n

Meie plaan aastaks 2030 on enam kui 200 000 s\u00f5durist koosnev reserv. Meie tegevv\u00e4ed on kasvanud 210 000\u2013220 000-ni. Oleme oma hankeprotsesse veelgi kiirendanud. Lendavad uued h\u00e4vitajad F-35 ja helikopterid Chinook ning maav\u00e4gi kasutab tanke Leopard 2A8 ja Skyranger. NATO idatiival paikneb juba mitme aasta p\u00e4rast t\u00e4ielikult mehitatud Leedu brigaad. Olen veendunud, et see on eeskujulik projekt, mis on eeskujuks teistele \u00fcksustele. Samal ajal loodan, et s\u00e4ilitame NATO-s \u00fchtsuse, mida me t\u00e4na naudime. Ja need, kes on t\u00e4na kaheksateist, vaatavad uhkusega tagasi oma s\u00f5jav\u00e4eteenistusele meie riigi heaks.<\/p>\n

\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n

\tDiscover more from eestinen<\/p>\n

Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"NATO ja Venemaa vaheline s\u00f5da v\u00f5ib alata juba enne 2029. aastat. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius v\u00e4itis seda intervjuus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":45134,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-45133","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115570634146935640","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45133","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45133"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45133\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45134"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45133"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45133"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45133"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}