Saksamaa arutab ajateenistuse taastamist. Mille \u00fcle arutelud k\u00e4ivad ja millise otsuseni see v\u00f5iks viia? (intervjuu on tehtud enne neljap\u00e4evaseid otsuseid – toim.)<\/p>\n
Saksamaa peab kiiresti suurendama oma relvaj\u00f5ude umbes 180 000 tegevv\u00e4elaselt 260 000-le ja me peame suurendama ka oma reservv\u00e4ge. P\u00fc\u00fcdes seda teha, m\u00f5tleb kaitseministeerium, kuidas inimesi v\u00e4rvata ja hoida Bundeswehris.<\/p>\n
Teatud kohustuslik hulk, mis sarnaneb ajateenistusele, v\u00f5ib olla taastatud, kuigi see tundub tulevat erinev sellest ajateenistusest, mis Saksamaal oli 2011. aastani. Reformidega p\u00fc\u00fctakse seda muuta atraktiivsemaks, saada inimesi juurde, aga ka hoida neid Bundeswehris.<\/p>\n
Nii et see ei saa olema kogu aastak\u00e4ik, vaid osa sellest?<\/p>\n
\u00dcks kohustuslik osa sellest uuest teenistuse mudelist, mille \u00fcle arutatakse, on kohustuslik arstlik \u00fclevaatus ja f\u00fc\u00fcsilise vormi \u00fclevaatus k\u00f5igile noortele meestele teatud aastak\u00e4igust. Seej\u00e4rel valitakse sealt osa v\u00e4lja kaitsev\u00e4eteenistuseks, ideaalis vabatahtlikult. Aga mis ei ole veel selge, on k\u00fcsimus, mil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5ib seal olla rakendatud kohustuslikke sunnimeetmeid, kui vajalikku hulka ei saada vabatahtlikkuse alusel kokku.<\/p>\n
Ja millist varustust soovitakse hankida? Pea igal n\u00e4dalal v\u00f5ib lugeda s\u00f5jav\u00e4e uue soovinimekirja kohta, mida kaitsev\u00e4gi soovib osta ja tugevdada?<\/p>\n
Bundeswehri laienemine peab k\u00e4ima koos varustusega. K\u00f5igepealt t\u00e4hendab see t\u00e4isvalmisoleku saavutamist justkui v\u00f5itluseks homme, nagu Bundeswehri juhtidele meeldib r\u00f5hutada, aga ka laienemist igas vallas. Selleks on vaja rohkem tanke, lennukeid, laevu, aga \u00fcha enam ka droone ja droonivastast kaitset, nagu me \u00f5pime Ukraina s\u00f5jast. See on midagi, mida Bundeswehr soovib \u00f5ppida ja teha selle nimel t\u00f6\u00f6d koos liitlastega Leedus, aga ka teistes idatiiva riikides. See t\u00e4hendab palju rohkem hankeid. Ja t\u00f5epoolest, pea iga p\u00e4ev ja n\u00e4dal tulevad uudised m\u00f5nest uuest hankest, mille kaitseministeerium on algatanud, mis puudutab taas tanke, lennukeid, laevu, droone, droonivastast kaitset ja muud. Palju raha pannakse sellesse, et Saksamaa oleks valmis potentsiaalseks laiaulatuslikuks konfliktiks Euroopas \u2013 Venemaa agressiooniks.<\/p>\n
Olen lugenud ka kriitikat selle kohta, et v\u00f5ib-olla keskendub Saksamaa liialt k\u00f5rgetasemelisele relvastusele, kui samal ajal on vaja v\u00f5ib-olla v\u00e4iksemaid, odavamaid ja lihtsamaid asju suurel hulgal.<\/p>\n
Tuleb leida hea tasakaal. Mis puudutab hankeid valmisolekuks, siis on vaja lihtsalt rohkem tanke. Tuleb varustada teatud \u00fcksused, et v\u00e4ltida sellist kurnamiss\u00f5da, mida me n\u00e4eme Ukrainas juba ligi kaks aastat p\u00e4rast seda, kui Ukraina suvine vastupealetung v\u00e4lja suri.<\/p>\n
Meil on v\u00e4ga staatiline rindejoon ja droonis\u00f5da v\u00f5i kurnamiss\u00f5da. NATO soovib sellist situatsiooni v\u00e4ltida ja soovib mobiilset kaitset r\u00fcnnakutegevusega idatiival. See eeldab soomus\u00fcksusi \u2013 tanke, lahingumasinaid, suurt\u00fckiv\u00e4e toetust, aga see eeldab ka odavat laskemoona, millest k\u00f5ik praegu r\u00e4\u00e4givad. Seal hulgas on droonid, aga ka varitsev moon, odavad tiibraketid ja nii edasi. Nii et tuleb leida hea segu k\u00f5rgtehnoloogilistest ja v\u00f5imsatest s\u00fcsteemidest ning s\u00fcsteemidest, mida saab kasutada massides, ja vastane nendega \u00fcle ujutada. Ja seda k\u00f5ike tuleb \u00f5ppustel l\u00e4bi teha, et see vastastele muljet avaldaks, mida Saksamaa suudab ja mida ta suudab koos oma partneritega NATO-s ja Euroopa Liidus.<\/p>\n
Sellele on erinevaid vaateid. Paljud inimesed, eriti Ida-Euroopas, on r\u00f5\u00f5msad, et Saksamaa p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu kaitsele. Samal ajal m\u00f5ned inimesed Prantsusmaal muretsevad, et v\u00f5ib-olla Saksamaa investeerib liiga palju ja muutub liiga v\u00f5imsaks. Kas te n\u00e4ete neil k\u00f5hklustel mingit alust?<\/p>\n
Saksa poliitikategijad peavad kindlasti olema teadlikud v\u00e4ga paljudest eri vaadetest naabruskonnas Saksamaa taasrelvastumisele. Kunagine ja praegune Poola v\u00e4lisminister Radoslaw Sikorski \u00fctles juba finantskriisi kontekstis rohkem kui k\u00fcmme aastat tagasi, et ta kardab Saksamaa tegevusetust rohkem kui Saksamaa tegutsemist. Nii et Saksamaa kulutab rohkem ja liigub ootuste t\u00e4itmise suunas, mis Saksamaa partneritel Berliini suhtes on, mis puudutab Euroopa kaitsmist ja euroatlantilise ala kaitsmist NATO raames. See on t\u00f5esti positiivne samm.<\/p>\n
Aga sellel on oma k\u00f5rvalm\u00f5jud, mis tekitavad m\u00f5nelpool Euroopas muret. Kui Saksamaa t\u00f5epoolest kulutab sadu miljardeid eurosid kaitsehangeteks ja paljud neist l\u00e4hevad Saksa ettev\u00f5tetele, siis see m\u00e4ngib \u00fcmber Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stuse. Kui Saksamaal on Euroopa suurim maav\u00e4gi, siis see muudab poliitilist s\u00f5na\u00f5igust operatsioonide k\u00fcsimustes v\u00f5i kuidas neid v\u00e4gesid Euroopas kasutatakse. Ma ei \u00fctle, et Saksamaast saab unipolaarne hegemoon Euroopas kaitse ja julgeoleku vallas, kaugel sellest. Ma arvan, et Saksamaa poliitikategijad on v\u00e4ga h\u00e4sti teadlikud, et sellised mured on olemas ja et k\u00f5ike, mida Saksamaa teeb, teeb ta ta koos Euroopa Liidu, NATO ja oma partneritega, mitte kunagi \u00fcksi. Aga ikkagi tuleb neile muredele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n
Kui h\u00e4sti on Saksamaa valmis vastama h\u00fcbriidohtudele, mitmeid vahejuhtumeid on ka olnud, ja kui h\u00e4sti on \u00fchiskond valmis neile vastu seisma?<\/p>\n
See on keeruline kasvuvaludega protsess, mida Saksamaa l\u00e4bi teeb ja m\u00f5istab, et me oleme Venemaa tegevuste sihtm\u00e4rk. H\u00fcbriidohud, sabotaa\u017e, tapmised, kaitset\u00f6\u00f6stuse juhtide tapmiskatsed, valeinfo, k\u00fcberr\u00fcnnakud kriitilise taristu vastu, droonide \u00fclelennud ja k\u00f5ik sellised asjad. Need k\u00e4isid juba enne 2022. aastat, aga need on kindlasti viimasel ajal hoogu juurde saanud.<\/p>\n
Saksamaa poliitikud maadlevad sellega, kuidas inimestele selgeks teha, et Saksamaad r\u00fcnnatakse. Ja mitte ainult selle p\u00e4rast, mida ta teeb Ukraina jaoks, vaid ka tema rolli p\u00e4rast Euroopas, Euroopat ja meie partnereid Venemaa eest kaitstes. Aga teha seda nii, et see ei halvaks \u00fchiskonda, vaid aktiveeriks seda vastu panema. Siin on meil palju \u00f5ppida meie partneritelt p\u00f5hjas ja Balti riikides, kuidas \u00fcles ehitada \u00fchiskonna vastupidavust, harida ja anda inimestele vahendeid, et nad teaksid, mida teha kriisi korral. T\u00e4iemahuline s\u00f5da Euroopas ei ole ainus kriis, mis eeldab vastupidavust. Need v\u00f5ivad olla ka looduskatastroofid ja muud t\u00fc\u00fcpi ebastabiilsus, mille puhul on kasulik, kui inimesed teavad, kuidas tegutseda, kui neil ei ole elektrit v\u00f5i vett kolm, neli, viis p\u00e4eva.<\/p>\n
Kas saksa \u00fchiskond on muutumas selles suunas? Mulle tundub, et valmisolek v\u00f5idelda ja raha riigikaitsesse panna on kasvanud.<\/p>\n
Saksa \u00fchiskond on valmis rohkem m\u00f5tlema s\u00f5jalisest meetmest seoses teiste meetmetega, mida valitsus koos oma partneritega Euroopas ette v\u00f5tab, et kaitsta Euroopat ja Saksamaad. Sellel on s\u00f5jaline komponent ja tsiviilkomponent, kui m\u00f5elda tsiviilkaitsest, aga me ei ole veel j\u00f5udnud sellise totaalkaitse omaksv\u00f5tmiseni, nagu m\u00f5ned meie partnerid p\u00f5hjas ja idas on teinud, ja mitte \u00fcksnes intellektuaalselt, vaid mida on harjutatud \u00f5ppustel inimestega.<\/p>\n
Mida me saame rohkem teha Ukraina jaoks? Kui Friedrich Merz v\u00f5itis valimised, siis inimesed ootasid, et Taurus raketid j\u00f5uavad sinna, aga seda pole siiamaani juhtunud.<\/p>\n
Friedrich Merz on muutnud oma l\u00e4henemisi m\u00f5nes kaitsek\u00fcsimuses. Valimiskampaania ajal toetas ta tugevalt Tauruste saatmist Ukrainale, ta on selles k\u00fcsimuses positsiooni muutnud. Ta oli ka v\u00e4ga v\u00f5lapiduri s\u00e4ilitamise poolt. Ta loobus sellest p\u00e4rast valituks osutumist. Poliitiliselt ei ole need meelemuutused talle head toonud. Aga ma ei n\u00e4e, et Tauruste k\u00fcsimuses valitsus muudaks oma seisukohta.<\/p>\n
K\u00fcll aga pannakse raha Ukraina enda kaitset\u00f6\u00f6stuse edendamisse, sealhulgas kaugmaa droonidesse ja ballistilistesse rakettidesse ning tiibrakettidesse. Neil on olnud teatav efekt Venemaa naftat\u00f6\u00f6tlemistehastele, need on avaldanud survet Venemaa majandusele ja poliitilistele kalkulatsioonidele. Neil ei ole olnud strateegilist efekti, et nad oleksid muutnud Venemaa l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimispositsioone, aga nad on Venemaale survet avaldanud. Ja \u00fcldisemalt r\u00e4\u00e4kides ma arvan, et Saksamaa suurendab veelgi oma rahalist tuge Ukrainale. Kuigi seda hoitakse rohkem salajas, mida t\u00e4pselt saadetakse. Aga ma arvan, et Taurus ei ole nende asjade hulgas.<\/p>\n
Aga ikkagi, miks Friedrich Merz muutis oma positsiooni? Kas see on koalitsiooni p\u00e4rast v\u00f5i mingitel muudel p\u00f5hjustel?<\/p>\n
Ma arvan, et on paar p\u00f5hjust, miks Friedrich Merz ei tunne end seotuna oma kampaanialubadustega. K\u00f5igepealt kindlasti koalitsiooni koosseis ja tugev vastuseis eelk\u00f5ige SPD poolt selles koalitsioonis. Ja Ukraina on praegu teistsuguses olukorras kui kaks aastat tagasi. Taurusest oleks siis rohkem kasu olnud, n\u00e4iteks Krimmi silla r\u00fcndamisel Vene logistika kahjustamiseks okupeeritud Ukrainas. Praegu on see logistika v\u00f5rgustik palju vastupidavam ja Krimmi silla r\u00fcndamine ei annaks enam sellist tulemust nagu kaks aastat tagasi.<\/p>\n
Saksamaa investeerib koos Euroopa partneritega Ukrainas ise toodetud kaugmaal\u00f6\u00f6gi v\u00f5imekusse ja seda palju odavama hinna eest. Nii et v\u00f5ib argumenteerida, et investeering on t\u00f5husam, kui saata Taurused Saksamaa t\u00f6\u00f6stusest v\u00f5i varudest Ukrainasse. Sellega ei eitata seda, et Ukrainal on vaja t\u00e4pseid kaugmaarelvi, aga Ukraina enda kaugmaarelvade tootmise v\u00f5imekus on Saksa valitsuse silmis produktiivsem tee.<\/p>\n
Kas Saksamaa kaitset\u00f6\u00f6stus t\u00f6\u00f6tab n\u00fc\u00fcd t\u00e4istuuridel v\u00f5i saaks teha midagi rohkem?<\/p>\n
Kaitset\u00f6\u00f6stus kaebab endiselt, et pole veel tellimusi, ja on endiselt kaebusi valitsuselt, et t\u00f6\u00f6stus peaks n\u00e4gema signaale ja suurendama oma v\u00f5imsusi juba ilma tellimusteta. Nii et me oleme ikka situatsioonis, kus \u00fcks s\u00fc\u00fcdistab teist. Aga n\u00e4ha on tootmise suurenemist ja tellimusi tankidele, lennukitele, laevadele, droonidele, droonivastastele s\u00fcsteemidele ja teistele v\u00f5imekustele, mis suurendavad kaitset\u00f6\u00f6stuse tootmist. Ja kus me n\u00e4eme m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset suurenemist on suurt\u00fckimoon ja \u00f5hukaitsemoon, sest need on kohe vajalikud Ukrainas, aga tootmise kasv v\u00f5imaldab Saksamaal \u00fchtlasi taasrelvastada Bundeswehri ja tagada neid v\u00f5imekusi ka meie partneritele Euroopa Liidus ja NATO-s.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saksamaa arutab ajateenistuse taastamist. Mille \u00fcle arutelud k\u00e4ivad ja millise otsuseni see v\u00f5iks viia? (intervjuu on tehtud enne…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":45140,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,51,22560,23,24,262,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-45139","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-saksamaa","24":"tag-taurus","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-ukraina","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-venemaa","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115570677207771024","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45139","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45139"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45139\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45140"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45139"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45139"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45139"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}