{"id":45143,"date":"2025-11-18T12:31:09","date_gmt":"2025-11-18T12:31:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45143\/"},"modified":"2025-11-18T12:31:09","modified_gmt":"2025-11-18T12:31:09","slug":"taevas-eesti-juhtide-jarelkasvu-pingi-kohal-ei-ole-pilvitu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45143\/","title":{"rendered":"Taevas Eesti juhtide j\u00e4relkasvu pingi kohal ei ole pilvitu"},"content":{"rendered":"<p class=\"MsoNormal\">Praegu on Eesti inimese mediaanvanus umbes 42,8 eluaastat. Kui l\u00e4htuda P\u00f5hjamaade statistilisest mustrist, j\u00e4\u00e4b tippjuhtide keskmine vanus 8\u201311 aastat k\u00f5rgemaks riigi rahvastiku mediaanvanusest. Seega v\u00f5iks Eesti tippjuhtide keskmiseks vanuseks hinnata 50\u201354 eluaastat. Seegi pole iseenesest halb \u2013 meie organisatsioone juhivad tegusad ja kogenud juhid, kes suudavad j\u00e4tkata veel aastaid.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Kuid k\u00fcsimus pole ainult f\u00fc\u00fcsilises v\u00f5imekuses. Kui kaua keegi tegelikult soovib tipptasemel juhtida, on iseasi. V\u00e4idetavalt ei jaksa \u00fckski luust ja lihast inimene s\u00f5ita \u201ekiirteel maksimumkiirusega\u201c l\u00f5putult, tavaliselt mitte \u00fcle 20\u201325 aasta. Sageli nad seda ei tahagi.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Samal ajal j\u00e4\u00e4b uue p\u00f5lvkonna pealekasv aasta-aastalt v\u00e4iksemaks ning sellega koos v\u00e4heneb ka loomup\u00e4raselt tugeva juhtimisgeeniga talentide hulk. Korn Ferry C-Suite\u2019i uuringu andmeil on tegevjuhi (CEO) keskmine ametiaeg \u00fchel kohal umbes 6\u20138 aastat, finantssektoris ligi 9,7 aastat. See seab piirid nii juhtide karj\u00e4\u00e4riliikumisele kui ka j\u00e4relkasvu kujundamisele ning annab perspektiivi, kui oluline on oma t\u00f6\u00f6teed planeerida ja j\u00e4relkasvu sirgumist toetada.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">J\u00e4relkasvu kujundatakse ettev\u00f5ttes teadlikult<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Kas demograafilisi muutusi arvestades peaks praegune tippjuht m\u00f5tlema oma j\u00e4relkasvu kujundamisele? Kindlasti. Kui r\u00e4\u00e4kida organisatsiooni j\u00e4tkusuutlikkusest, on v\u00f5imatu juhtimise j\u00e4relkasvu k\u00fcsimust k\u00f5rvale j\u00e4tta. Sageli r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4rske vere toomisest v\u00e4ljastpoolt, kuid sama oluline on arendada sisemisi talente, pakkuda neile karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi ja anda edasi ettev\u00f5tte tuumkompetentse.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">H\u00e4id n\u00e4iteid leidub nii pereettev\u00f5tetes kui ka rahvusvahelistes b\u00f6rsifirmades. Augusti l\u00f5pus toimunud \u00c4rip\u00e4eva pereettev\u00f5tjate konverentsil jagasid juhid Eestist, Prantsusmaalt ja Saksamaalt kogemusi, kuidas nad annavad j\u00e4rgmisele p\u00f5lvkonnale teadlikult edasi ettev\u00f5tte juhtimise kogemusi ja p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi, et \u00fchendada generatsioonide teadmised ja vaated tuleviku \u00e4risuundade kujundamisel.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Euroopa Komisjoni andmeil moodustavad pereettev\u00f5tted \u00fcle 60 protsendi k\u00f5igist ettev\u00f5tetest Euroopas, seega on neil kontinendi majanduses oluline roll. Pereettev\u00f5tted pole aga ainsad j\u00e4relkasvu vedajad. Rahvusvahelistes ettev\u00f5tetes on samuti levinud pikaajalised j\u00e4relkasvuprogrammid ja talentide kaardistamine, mis on strateegiline osa nii tippjuhtide arendamisest kui ka juhtide karj\u00e4\u00e4riplaneerimisest.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Juhtimises m\u00f5eldakse tuleviku vajadustele juba praegu<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Organisatsioonide konkurentsiv\u00f5ime s\u00f5ltub oskusest kasvatada ja hoida uusi juhte. P\u00f5lvkondade vahetus ja v\u00e4\u00e4rtuste muutumine eeldavad nii praeguste juhtimispraktikate uuendamist kui ka t\u00e4iesti uute l\u00e4henemiste kasutusele v\u00f5tmist, et vastata j\u00e4rgmiste p\u00f5lvkondade ootustele. Juhtimiskultuuri ei ole arukas kujundada vaid praeguse t\u00f6\u00f6tajaskonna mediaanvanuse j\u00e4rgi. M\u00f5istlik on integreerida uusi juhtimisstiile, mis toetavad tulevikut\u00f6\u00f6ks vajaliku organisatsioonikultuuri kujundamist.<\/p>\n<p> <img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/static.delfi.ee\/portal-configuration\/legacy_assets\/arileht_delfi_ee\/n_icon-pullout.svg\"\/> <\/p>\n<p>Tulevikus ei ole \u00fcle 90-aastane insener enam haruldus ning 16-aastane v\u00f5ib t\u00e4nu uutele \u00f5pikeskkondadele ja t\u00f6\u00f6vormidele olla juba oma huvialal arvestatav kaasar\u00e4\u00e4kija v\u00f5i arendaja.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Demograafiast tingitud t\u00f6\u00f6j\u00f5u nappuse t\u00f5ttu muutub t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna t\u00f6\u00f6ellu kaasamise vanuseskaala l\u00e4hik\u00fcmnendil veel laiemaks, ulatudes 16.\u201380. eluaastani. Tulevikus ei ole \u00fcle 90-aastane insener enam haruldus ning 16-aastane v\u00f5ib t\u00e4nu uutele \u00f5pikeskkondadele ja t\u00f6\u00f6vormidele olla juba oma huvialal arvestatav kaasar\u00e4\u00e4kija v\u00f5i arendaja. Selline vanuseline variatiivsus n\u00f5uab ka eri vanuses juhte ning domineerivad juhtimisstiilid ei tohi saada j\u00e4relkasvu pidurdajaks. Vaja on kaasavat ja vastutust jagavat juhtimist \u2013 ning juba n\u00fc\u00fcd.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">J\u00e4relkasvuprogrammide tegelik m\u00f5ju<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Uue juhi sisseelamine v\u00f5tab v\u00e4ljast tulijatel keskmiselt poolteist kuni kaks aastat. Tippjuhtidelt oodatakse aga tulemusi sageli esimese saja p\u00e4eva jooksul. V\u00e4listalente v\u00f5ib olla kasulik kaasata, kuid pidev \u201euuenduskuur\u201c v\u00f5tab majasisestelt talentidelt v\u00f5imalused ja liiga sagedased juhivahetused v\u00f5ivad muuta organisatsiooni sisuliselt tormiv\u00e4ljaks.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Tasakaal on v\u00f5tmes\u00f5na. M\u00f5istlik proportsioon tippjuhtimises v\u00f5iks olla umbes 20% v\u00e4listalentide ja 80% sisemise j\u00e4relkasvu kasuks. Sisemise j\u00e4relkasvu loomine ei ole mustkunstitrikk \u2013 see eeldab tulemuste ja potentsiaali hindamist, arenguv\u00f5imaluste pakkumist, kaasavat juhtimist ning vastutuse j\u00e4rkj\u00e4rgulist jagamist.<\/p>\n<p> <img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/static.delfi.ee\/portal-configuration\/legacy_assets\/arileht_delfi_ee\/n_icon-pullout.svg\"\/> <\/p>\n<p>J\u00e4relkasv ei astu mitte kandadele, vaid meie k\u00f5rvale.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Suure potentsiaaliga juhtide \u201ekasvatamine\u201c maja sees on rikastav k\u00f5igile \u2013 nii kogemusi edasi andvale juhtidele kui ka j\u00e4relkasvule. See on tunnustus, mille eest tasutakse sageli suurema p\u00fchendumuse ja lojaalsusega. Kandadele astumist ei tohiks karta, pigem v\u00f5iks m\u00f5elda julgemalt ja anda vabadust, et uued tegijad saaksid kasvada. Minu kogemusel m\u00f5juvad ettev\u00f5ttesisesed talendiprogrammid osalejatele v\u00e4ga motiveerivalt \u2013 nende ajal ei lahkuta, vaid pigem ollakse valmis piltlikult lagesid paigast nihutama.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Juhtide j\u00e4relkasv ei sirgu iseenesest \u2013 see vajab strateegiat ja julgust anda ruumi uutele tegijatele. Juhid, kes kasvatavad teisi, loovad tegelikult oma p\u00e4randit. Ent t\u00f5siasi on seegi, et neid praeguseid p\u00e4randi loojaid vajab Eesti juhtimiskeskkond veel ka kahek\u00fcmne aasta p\u00e4rast. J\u00e4relkasv ei astu mitte kandadele, vaid meie k\u00f5rvale.<\/p>\n<p>      Kuidas see lugu Sind end tundma pani?<br \/>\n        Saada<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Praegu on Eesti inimese mediaanvanus umbes 42,8 eluaastat. Kui l\u00e4htuda P\u00f5hjamaade statistilisest mustrist, j\u00e4\u00e4b tippjuhtide keskmine vanus 8\u201311&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":45144,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":{"0":"post-45143","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-investeerimine","16":"tag-kasulik","17":"tag-majandus","18":"tag-maksud","19":"tag-pension","20":"tag-seadused","21":"tag-turundus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115570716999354014","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45143","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45143"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45143\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45144"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45143"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45143"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45143"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}