{"id":45172,"date":"2025-11-18T13:05:12","date_gmt":"2025-11-18T13:05:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45172\/"},"modified":"2025-11-18T13:05:12","modified_gmt":"2025-11-18T13:05:12","slug":"harri-tiido-hiina-naeb-end-inimkonna-tulevikuna-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45172\/","title":{"rendered":"Harri Tiido: Hiina n\u00e4eb end inimkonna tulevikuna | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Vikerraadio saatesarjas <a href=\"https:\/\/vikerraadio.err.ee\/harri-tiido-taustajutud\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">&#8220;Harri Tiido taustajutud&#8221;<\/a> on seekord vaatluse all Hiina tsivilisatsioonide arengu teooria. Dokumendis on hulgaliselt kiitvaid viiteid marksismile, komparteile ja sotsialismile Hiina erip\u00e4raga ning see k\u00f5ik on suudetud \u00fchendada Hiina aastatuhandete pikkuse tsivilisatsiooni arenguga, m\u00e4rgib Tiido.<\/p>\n<p>Seekordne lugu on j\u00e4tk<a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609855032\/harri-tiido-hiina-globaalse-valitsemise-algatusest\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> eelmisele taustaloole<\/a>, milles r\u00e4\u00e4kisin Hiina globaalsetest algatustest. Septembris l\u00f5pul \u00fcllitasid Hiina teadlased tsivilisatsioonide arengu teooria, milles tehakse kaugeleulatuvaid j\u00e4reldusi Hiina tsivilisatsioonist kui inimkonna tulevikumudelist.<\/p>\n<p>Tegelikult tuleb kohe hoiatuseks \u00e4ra \u00f6elda, kes need teadlased olid ja kus see teooria esitati. Tegemist on Hiina riikliku infoagentuuri Xinhua juures toimiva Xinhua instituudi taiesega. Xinhua on aga Hiina kompartei k\u00e4epikendus ja see ei v\u00e4ljenda midagi, millel ei oleks k\u00f5rgema juhtkonna heakskiitu. Seda esiteks.<\/p>\n<p>Teiseks esitati teooria L\u00f5una-Hiina Guangdongi provintsi Guangzhou linnas rahvusvahelisel akadeemilisel s\u00fcmpoosionil, mille teema oli Xi Jinpingi m\u00f5tted kultuurist. Ehk siis \u00fcritus, mis olla kokku toonud sadakond filosoofi eri maadest, kuid mis on \u00fchtlasi ka n\u00e4ide Hiinas s\u00fcvenevast Xi Jinpingi isikukultusest.<\/p>\n<p>Dokumendis on hulgaliselt kiitvaid viiteid marksismile, komparteile ja sotsialismile Hiina erip\u00e4raga. See k\u00f5ik on suudetud \u00fchendada Hiina aastatuhandete pikkuse tsivilisatsiooni arenguga. Stiilin\u00e4itena m\u00e4rgitakse, et kontseptsioon sellest, kuidas Hiina moderniseerimine loob inim\u00fchiskonna tsivilisatsiooni uue vormi, on Hiina kompartei suur ettepanek partei p\u00fc\u00fcdlusteks Hiina rahva suurel uuendamisel.<\/p>\n<p>No tegelikult viitab kogu teooria pigem mitte Hiina rahva uuendamisele, vaid Hiina tsivilisatsiooni uuendatud vormi eeskujuks pakkumisele kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmale.<\/p>\n<p>Teooria kohaselt ukerdab inimtsivilisatsioonide laevuke praegu selliste karide vahel, nagu tsivilisatsiooniline \u00fcleolek, tsivilisatsioonide kokkup\u00f5rge ja institutsiooniline vastasseis. Sellises keerulises olukorras k\u00f6itvat aga t\u00e4helepanu Hiina valikud ja tegevus. Et Hiina arenguedu s\u00e4rab nagu t\u00e4ht, mis valgustab teed l\u00e4bi l\u00e4\u00e4nekesksuse udu, lubades inimkonnale p\u00fcsivat arengut ja heaolu tsivilisatsioonilise arengu kaudu.<\/p>\n<p>Esitatav tsivilisatsioonide arengu teooria on aga mitme aastatuhande pikkuse Hiina tsivilisatsiooni edu salakood ja Hiina tsivilisatsioon olla inimtsivilisatsiooni t\u00e4iesti uus vorm.<\/p>\n<p>Kuna arutelu oli p\u00fchendet seltsimees Xi m\u00f5tetele, peetakse vajalikuks meenutada, et just tema pakkus kaks aastat tagasi maailma poliitiliste parteide k\u00f5rgetasemelisel kohtumisel v\u00e4lja globaalse tsivilisatsiooni algatuse ning n\u00fc\u00fcdne teooria arendab seda algatust ja tugineb sellele.<\/p>\n<p>&#8220;Ma ei ole geneetik, kuid lisageen v\u00f5ib t\u00e4hendada ka geenimutatsiooni, mis v\u00f5ib \u00fcsna ebatervislik olla.&#8221;<\/p>\n<p>Siinkohal tuuakse sisse ka Hiina tsivilisatsiooni ja selle p\u00fcsiva eluj\u00f5u erilised geenid. See geenide v\u00e4rk n\u00e4ikse olevat krooniline. Meenub Hiina niinimetatud strateegilise partneri, et mitte \u00f6elda s\u00f5ltlase, Venemaa seisukohad. Ka neis m\u00e4rgitakse, et Venemaa on eraldi tsivilisatsioon ja venelastel olla \u00fcks lisageen, mis muudab nad sisuliselt maailma tuleviku tagajateks. Ma ei ole geneetik, kuid lisageen v\u00f5ib t\u00e4hendada ka geenimutatsiooni, mis v\u00f5ib \u00fcsna ebatervislik olla. Samal ajal ei ole vist DNA-s sisalduv geenide arv veel teada.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd siis on m\u00e4ngus ka hiinlaste eriline geneetiline areng, mis annabki neile aluse v\u00e4ita, et nende loodud uus tsivilisatsioon saab olema inim\u00fchiskonna tuleviku mudel. Kuigi k\u00f5ik rahvad on vist erineva geenifondiga, on raske hinnata, milline geenikogum on inimkonna tulevik.<\/p>\n<p>Inimtsivilisatsiooni uue vormi olla aga s\u00fcnnitanud marksismi p\u00f5him\u00f5tete integreerimine Hiina konkreetsesse praktikasse ja parimatesse kultuuritavadesse. Tsivilisatsioonide arengu teooria t\u00e4hendavat Hiina tsivilisatsiooni geenide kaasaegset muutust. Teooria ei olevat pelgalt Hiina 5000-aastase p\u00e4randi kokkuv\u00f5te, vaid ka vastus globaliseerumise ajastul tsivilisatsiooni ees seisvatele dilemmadele.<\/p>\n<p>Hiina ise olevat hea n\u00e4ide, kuna seal on lahendatud muuhulgas ka \u00f5igusriigi edendamine tsivilisatsiooni arengu m\u00f5\u00f5dupuuna. Seda nimelt l\u00e4bi sotsialistliku seaduss\u00fcsteemi Hiina erip\u00e4raga. See Hiina \u00f5igusriik ilmselt k\u00fcll paljudele riikidele ei pruugi meeldida, kui Hiina n\u00fc\u00fcdisreaalsust arvestada. Ja mitte v\u00e4ga kaugest minevikust meenub kultuurirevolutsioon represseeritute, tapetute ja maale pagendatutega.<\/p>\n<p>Hiina \u00fchiskond saab m\u00f5istagi tublisti kiita, muuhulgas ka oma rahvuspoliitika eest, mis on alati taganud eri rahvusr\u00fchmade \u00fchte sulamise Hiina rahvaks. Selle peale meenuvad k\u00fcll tiibetlased ja uiguurid Xinjiangis, kellel oleks selle v\u00e4ite kohta ilmselt teine arvamus.<\/p>\n<p>L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskond ja areng saavad k\u00f5vasti rappida, kuna nende mudeli kasutusele v\u00f5tmine on l\u00f5ppenud halvasti nii Ladina-Ameerikas, L\u00e4his-Idas kui Aafrikas. N\u00fc\u00fcd siis pakub Hiina t\u00f5elise helge tuleviku mudeli, milles ei olevat aga kohta blokipoliitikale, kuna NATO ja Varssavi pakti olemasolu omal ajal juba olevat viinud mitmel korral tuumas\u00f5ja k\u00fcnnisele. Tsivilisatsioonide kokkup\u00f5rke teooria eeldas erinevusi kui lepitamatuid konfliktide allikaid, aga Hiina olla samal ajal n\u00e4ide eri kultuuride ja usundite \u00fchtesulatamisest.<\/p>\n<p>Probleemid sundivat inimkonda praegu otsima tsivilisatsioonilist arengut, mis ulatub kaugemale l\u00e4\u00e4ne paradigmast ja nullsumma m\u00f5tlemisest. Seda pakub Hiina ajalooliselt arenenud ja kompartei juhtimisel t\u00e4iustatud unikaalne Hiina tarkus.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5tlikult on inimkonna tulevik niisiis Hiina tsivilisatsioonimudelile \u00fcleminek. K\u00fcsimus on ilmselt selles, kui palju riike taolise mudeli omaks v\u00f5tab. Eriti selle taga seisvate arvukate k\u00fcsim\u00e4rkidega Hiina enese praktika teemal. V\u00f5imalik, et otse \u00fcle ei v\u00f5eta, kuid Hiina reaalsuse mudeli poole liikumist on m\u00e4rgata.<\/p>\n<p>Kunagi loodeti USA-s, et majanduse ja tehnoloogia areng muudab Hiina sarnasemaks Ameerikaga ja \u00fcldse l\u00e4\u00e4nega. Seda \u00fchiskonna tasandil ei juhtunud. Praegu n\u00e4ib, et siseriiklike arengutega, s\u00f5navabadusega, majandustegevusega on hoopis USA liikumas Hiina tegeliku mudeli poole. Samal teel v\u00f5ib olla veel \u00fcha enam riike, Ungari, Slovakkia, n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib-olla ka T\u0161ehhi, ja kui paremradikaalsed j\u00f5ud v\u00f5imust v\u00f5tavad, siis peagi veel mitmed l\u00e4\u00e4neriigid. Globaalsest l\u00f5unast r\u00e4\u00e4kimata. Nii et Hiina tegelikul, mitte parteilisel tsivilisatsioonimudelil v\u00f5ib tulevikku olla k\u00fcll.<\/p>\n<p>Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vikerraadio saatesarjas &#8220;Harri Tiido taustajutud&#8221; on seekord vaatluse all Hiina tsivilisatsioonide arengu teooria. Dokumendis on hulgaliselt kiitvaid viiteid&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5057,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,309,4271,4273,21,326,28,29,95,19,25,23,24,22,118,325,20,96,30,2511,92,93,94,327],"class_list":{"0":"post-45172","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-geneetika","18":"tag-harri-tiido","19":"tag-harri-tiido-taustajutud","20":"tag-headlines","21":"tag-hiina","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maailm","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-ungari","31":"tag-usa","32":"tag-uudised","33":"tag-venemaa","34":"tag-viimased-uudised","35":"tag-vikerraadio","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews","39":"tag-xi-jinping"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115570850175426595","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45172","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45172"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45172\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5057"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45172"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45172"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45172"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}