{"id":45220,"date":"2025-11-18T14:21:07","date_gmt":"2025-11-18T14:21:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45220\/"},"modified":"2025-11-18T14:21:07","modified_gmt":"2025-11-18T14:21:07","slug":"eestlased-puuavad-keenias-tekstiiljaatmete-teket-vahendada-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45220\/","title":{"rendered":"Eestlased p\u00fc\u00fcavad Keenias tekstiilj\u00e4\u00e4tmete teket v\u00e4hendada | Keskkond"},"content":{"rendered":"<p>Maailmas tekib igal aastal hinnanguliselt 92 miljonit tonni tekstiilij\u00e4\u00e4tmeid, millest umbes pool on kasutatud r\u00f5ivad ning umbes kolmandik p\u00e4rineb erinevatest tootmisprotsessidest. Kuiv\u00f5rd v\u00f5imalused tekstiili \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemiseks on ahtad, on oluline v\u00e4hendada tekstiilij\u00e4\u00e4tmete teket k\u00f5ikjal maailmas.<\/p>\n<p>Eesti Kunstiakadeemia alustas koost\u00f6\u00f6s Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ja Keenia kohalike partneritega projekti, mille eesm\u00e4rk on luua Nairobisse ringdisaini keskus. Loodav keskus aitab kaasa j\u00e4tkusuutliku moet\u00f6\u00f6stuse arendamisele Keenias, kaardistades ja v\u00e4\u00e4rindades t\u00f6\u00f6stuslikke tekstiilij\u00e4\u00e4ke ning rakendades neid materjale koolitusprogrammide kaudu kohalike disainerite ja \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5ppet\u00f6\u00f6sse.<\/p>\n<p>EKA vanemteadur ja disainer Reet Aus selgitas ETV saates &#8220;Osoon&#8221;, et eesm\u00e4rk on viia EKA J\u00e4tkusuutliku disaini ja materjalide labori disainiteadmised ka Keeniasse.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Esialgne idee oligi s\u00fcnnitada sinna meie labori v\u00e4ike t\u00fctreke. See harjutus, mida oleme nendega teinud, on see, kuidas v\u00f5tta nende tingimustes need j\u00e4\u00e4kmaterjalid ringlusesse, kuidas l\u00e4bi disaini uusi tooteid teha,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n<p>Aus \u00fctles, et see ei saa olla lahendus v\u00e4ga suures mahus. &#8220;Me oleme n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud sinnamaale, et hakkame disainereid treenima ja see l\u00e4heb ka \u00f5ppeprogrammi. See on suuresti ka disainerioskuse oluline osa, et sa oskad ka selles materjalis n\u00e4ha sisendmaterjali, millest saad asju disainida. See on teistsugune protsess,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n<p>&#8220;Osooni&#8221; saates k\u00fclastati ka projekti partnerit Keenias, Kenyatta \u00dclikooli. Sealse moedisaini ja turunduse eriala tudeng Margaret Nashipae Manele kinnitas, et \u00f5ppet\u00f6\u00f6s p\u00f6\u00f6ratakse j\u00e4tkusuutlikkusele palju t\u00e4helepanu.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;\u00d5ppej\u00f5ud k\u00fcsivad alati, mis on meie ideede juures kestlik. Loomeprotsessi jooksul peame alati m\u00f5tlema j\u00e4tkusuutlikkusele. Seda istutatakse meile lausa kuklasse, et k\u00f5ige juures, mida teeme, on p\u00f5hiline kestlikkus,&#8221; s\u00f5nas ta.<\/p>\n<p>Kenyatta \u00dclikooli moedisaini ja turunduse osakonna juhataja ning \u00f5ppej\u00f5ud Jacqueline Kisato r\u00e4\u00e4kis, et kestlikkusest on saanud v\u00f5tmes\u00f5na kogu moet\u00f6\u00f6stuses, sest j\u00e4\u00e4ke l\u00e4heb raisku v\u00e4ga palju.<\/p>\n<p>&#8220;\u00d5pilased arvestavad n\u00fc\u00fcd hoolikamalt materjali hulka, kuidas teha l\u00f5ikeid, et kasutus oleks kestlikum. Samuti m\u00f5eldakse, kuidas materjale taaskasutada v\u00f5i teha j\u00e4\u00e4kidest uusi tooteid. \u00d5pilased tahavad v\u00e4ga hoolitseda selle eest, et nende tooted on keskkonnas\u00f5bralikud ja ka kliendile meelep\u00e4rased,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>\u00dchise uuringuprojekti p\u00f5hiidee seisnebki selles, et toode, mis j\u00f5uab turule, oleks valminud j\u00e4tkusuutlikul viisil. \u00a0<\/p>\n<p>Projekti rahastab Eesti Rahvusvahelise Arengukoost\u00f6\u00f6 Keskus e ESTDEV, mille laiem eesm\u00e4rk Keenias on kaasa aidata kestliku arengu eesm\u00e4rkide saavutamisele.<\/p>\n<p>ESTDEVi esindaja Aafrikas Olga Bogdanova r\u00e4\u00e4kis, et organisatsioon peab sellesse valdkonda panustamist oluliseks, kuna see on aktuaalne probleem nii meil kui mujal maailmas ning l\u00e4heb paljudele korda.<\/p>\n<p>&#8220;Me vaatame, kus on vajadus ja kus saab Eesti pakkuda k\u00f5ige paremaid teadmisi, kogemusi ja oskuseid. Meil on strateegiliselt v\u00e4lja valitud valdkonnad ja riigid, kellega teeme koost\u00f6\u00f6d ja selgitame v\u00e4lja, millised on nende probleemid,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n<p>Reet Aus \u00a0r\u00e4\u00e4kis, et tekstiilij\u00e4\u00e4tmete probleemiga tuleb tegeleda ka kaugel Aafrikas, sest planeet Maa on \u00fcks ja ainuke ning ei ole kohta, kuhu siit asju \u00e4ra saata.<\/p>\n<p>&#8220;Sellest aastast me kogume ka Eestis kokku oma tekstiilj\u00e4\u00e4tmed ja kasutatud r\u00f5ivad. Nii piinlik, kui see ka ei ole, meil ei ole nendega hetkel midagi peale hakata. See on ka \u00fcks koht, kus riik ei ole piisavalt panustanud innovatsiooni. Ei ole tehtud piisavalt teadust, ei ole arendatud v\u00e4lja erinevaid tehnoloogiaid ja Eestil on null v\u00f5imekust need asjad ringlusse v\u00f5tta. Aga see ei ole ainult Eesti probleem, vaid see probleem on k\u00f5ikjal maailmas,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailmas tekib igal aastal hinnanguliselt 92 miljonit tonni tekstiilij\u00e4\u00e4tmeid, millest umbes pool on kasutatud r\u00f5ivad ning umbes kolmandik&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":45221,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,14111,34,36,5027,22612,22611,10158],"class_list":{"0":"post-45220","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-kunstiakadeemia","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-keenia","17":"tag-kenyatta-ulikool","18":"tag-reet-aus","19":"tag-stockholmi-keskkonnainstituudi-tallinna-keskus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115571148919808676","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45220","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45220"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45220\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45221"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45220"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45220"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45220"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}