![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/ebc18b74-1eca-4eb1-9439-7a8566ebaae2.jpg\")
<\/p>\nK\u00fcsimus pole enam selles, kas muutus toimub, vaid kas meil on selleks piisavalt oskusi. \u201eMe ei saa enam kasutada loodusvarasid nii nagu eile \u2013 kaevandada, toota, tarbida ja seej\u00e4rel \u00e4ra visata,\u201c \u00fctleb TalTechi vanemlektor ja magistri\u00f5ppekava \u201eHooned ja rajatised\u201c programmijuht Simo Ilomets. Tema s\u00f5nul ei piisa enam hoonete energiat\u00f5hususe parandamisest. Vaja on s\u00fcsteemset muutust, mis arvestab ka hoonete materjalilist jalaj\u00e4lge, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemise v\u00f5imalusi ja kestlikku linnaruumilist kasutust. \u201eK\u00f5ige kestlikum hoone on see, mida ei pea ehitama. Ja kui ehitame, siis peame juba projekteerides teadma, mis saab materjalidest 40 aasta p\u00e4rast,\u201c selgitab ta.<\/p>\n
Ehitiste eluts\u00fckli kontseptsioon t\u00e4hendab uue m\u00f5tteviisi juurutamist kogu projekteerimise ja ehitamise ahelas, alates arendusotsusest kuni hoone l\u00f5ppkasutuse ja v\u00f5imaliku lammutamiseni. Materjal pole enam kuluartikkel, vaid teadlikult valitud ja tulevikus taaskasutatav ressurss.<\/p>\n
Selleks, et uusi oskusi omandada ja muutust ellu viia, toimuvad haridus- ja noorteameti (Harno) roheoskuste programmi raames j\u00e4rgmise aasta keskpaigani Eesti k\u00f5rg- ja kutsekoolides tasuta koolitused, mis aitavad inimestel arendada oskusi, kuidas tegutseda keskkonnas\u00e4\u00e4stlikult ja ressursitargalt. Programmi raames toimub enam kui 170 tasuta koolitust, mille teemad ulatuvad tehnika ja inseneeria erialadest kuni j\u00e4tkusuutliku toidu- ja tekstiilitehnoloogia, ehitamise ning keskkonnas\u00e4\u00e4stlike teenusteni.<\/p>\n
Tehnoloogia m\u00f5te ei peitu vaid t\u00e4psemas joonises<\/p>\n
<\/p>\n
Merko Ehituse projekteerimise grupi juht Alan V\u00e4li m\u00e4rgib, et BIM (ingl Building Information Modeling \u2013 tarkvarap\u00f5hine ehitise t\u00e4ielik modelleerimine) pole enam pelgalt valikuline abivahend, vaid standard, mis m\u00f5jutab otseselt ehituse kvaliteeti ja kestlikkust. Tema s\u00f5nul on BIM-i v\u00f5imalused sageli alakasutatud, kuna seda k\u00e4sitletakse vaid ruumilise visuaali, mitte otsustusmudelina. \u201eTegelik kasu s\u00fcnnib siis, kui andmetest tehakse otsuseid. Kui me juba projekteerimisel modelleerime hoone energiabilansi, sisekliima ja akustika, saame juba enne ehitamist hinnata, kas lahendus on m\u00f5istlik,\u201c selgitab ta.<\/p>\n
Merko projekteerimise grupi juht Alan V\u00e4li lisab, et BIM-i edukas kasutus eeldab tiimi\u00fclest oskustaset. \u201eRoheoskused ei saa olla ainult projektijuhi peas. Kui objektijuht ei m\u00f5ista, mida CO\u2082-jalaj\u00e4lg t\u00e4hendab v\u00f5i kuidas materjali eluts\u00fckkel m\u00f5jutab tellija otsust, siis me ei j\u00f5ua s\u00fcsteemselt kestliku ehituseni.\u201c<\/p>\n
Avalik tellija kui turukujundaja<\/p>\n
RKAS-i keskkonnas\u00e4\u00e4stliku arenduse projektijuht Kadri-Ann Kertsmik kinnitab, et riigi kui tellija roll rohep\u00f6\u00f6rdes on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega. Tema s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks, kui seadusandja kuulutaks vaid keskkonnaeesm\u00e4rke v\u00e4lja. Oluline on, et need seataks ka ehitushangetes konkreetseteks n\u00f5ueteks. \u201eKui meie avaliku sektori tellijana n\u00f5uame CO\u2082-jalaj\u00e4lje arvutust v\u00f5i LCA-anal\u00fc\u00fcsi, siis turul tekib sellele vastav kompetents. Me ei suuna turgu s\u00f5nade, vaid hanketingimustega.\u201c<\/p>\n
RKAS on viimasel ajal teinud mitmeid samme, et oma tellimustes materjalide kestlikkus, eluts\u00fcklikulu ja taaskasutusv\u00f5ime oleksid hinnatavad kriteeriumid. Rae g\u00fcmnaasiumi n\u00e4itel rakendati tehases toodetud puitkonstruktsioone, mis v\u00f5imaldasid vundamendi mahtu v\u00e4hendada ja ehitusprotsessi paremini juhtida. \u201ePuit ei ole roheline ainult sellep\u00e4rast, et on puit. K\u00fcsimus on, kas see sobib antud hoone funktsiooni, struktuuri ja eluts\u00fckli loogikasse,\u201c r\u00f5hutab Kertsmik.<\/p>\n
Haridus peab olema arengust ees, mitte l\u00f6ntima sabas<\/p>\n
TalTechi vanemlektor Simo Ilometsa s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks sellest, kui \u00f5ppeprogramm pakub \u00fcksikut \u201erohelise arhitektuuri\u201c loengut. \u201eSee, et kuskil programmis on roheline aine, ei t\u00e4henda veel, et me valmistame ette spetsialiste, kes suudavad kestlikult t\u00f6\u00f6tada. Rohep\u00f6\u00f6re peab muutma kogu \u00f5ppekava \u00fclesehitust.\u201c Ta toob esile, et TalTech arendab uusi mikrokraade ja spetsialiseerumisi \u2013 digiehitus, materjaliringlus, elukaarep\u00f5hine projekteerimine \u2013, mis on tulevikunormiks, mitte erandiks.<\/p>\n
Teadust\u00f6\u00f6 kaudu on hakatud otsima ka uusi rakenduslikke lahendusi. TalTechi ringmajanduse tuumiklabor katsetab koost\u00f6\u00f6s ettev\u00f5tetega, kuidas lammutust\u00f6\u00f6del tekkivaid mineraalseid j\u00e4\u00e4tmeid kasutada uute konstruktsioonide osana. \u201eTahame liikuda laborist protot\u00fc\u00fcbini ja protot\u00fc\u00fcbist t\u00f6\u00f6stuseni. Selleks on vaja tellijaid, kes k\u00fcsivad \u00f5igel tasemel, ja insenere, kes oskavad vastata.\u201c<\/p>\n
Et muutus pole teoreetiline, vaid juba k\u00e4imas, n\u00e4itavad ka septembris ja oktoobris toimunud Roheoskuse programmi koolitused. Tallinna Ehituskoolis \u00f5petati, kuidas kasutada poorbetoonkergplokke energiat\u00f5husates seinakonstruktsioonides. Materjal, millel on v\u00e4iksem jalaj\u00e4lg ja lihtsam paigaldatavus. Samal ajal viis TalTech l\u00e4bi koolituse avaliku ruumi kavandamisest rahvastikutrendide j\u00e4rgi, \u00fchendades sotsiaalstatistika ja ruumilise planeerimise. Need ei olnud pelgalt loengud, vaid t\u00f6\u00f6toad, kus osalejad modelleerisid, projekteerisid ja anal\u00fc\u00fcsisid praktilisi lahendusi. Just see on roheoskuse tegelik sisu: oskus luua midagi, mis kestab, kohaneb ja m\u00f5jub laiemalt kui ainult ehitusplatsil.<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6 kui asja a ja o<\/p>\n
Rohep\u00f6\u00f6re ei toimu Exceli tabelis ega ainult laboris, vaid s\u00fcnnib osapoolte interaktsioonis. Avalik tellija, teadusasutus ja ehitusettev\u00f5te peavad mitte ainult r\u00e4\u00e4kima \u00fchte keelt, vaid t\u00f6\u00f6tama samas r\u00fctmis. Nagu \u00fctleb Riigi Kinnisvara AS-i keskkonnas\u00e4\u00e4stliku arenduse projektijuht Kadri-Ann Kertsmik: \u201eMe ei kujunda ainult hooneid, vaid ka m\u00f5tteviise, kuidas neid tellida, projekteerida ja kasutada. Kui tellija k\u00fcsib l\u00e4bim\u00f5eldud lahendusi, peab kogu ahel sellele reageerima \u2013 ja just sealt algabki tegelik muutus.\u201c<\/p>\n
Koolitusv\u00f5imalused, mis katavad selleks vajalikke teadmisi ja oskusi, on juba olemas. On meie otsustada, kas astume j\u00e4rgmise sammu teadmistega v\u00f5i p\u00fcsime samas ringis ootustega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00fcsimus pole enam selles, kas muutus toimub, vaid kas meil on selleks piisavalt oskusi. \u201eMe ei saa enam…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":45225,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[687,679,667,26,27,673,688,663,662,37,33,35,684,683,692,34,36,31,32,208,148,21,206,668,669,381,686,677,694,691,339,680,28,29,671,672,377,690,144,678,665,19,693,676,666,25,322,664,150,695,685,159,394,682,674,675,23,24,689,222,22,20,670,681,149,30],"class_list":{"0":"post-45224","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ajaviide","9":"tag-autoleht","10":"tag-blog","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-cv","14":"tag-date","15":"tag-defli","16":"tag-delfi","17":"tag-ee","18":"tag-eesti","19":"tag-eesti-keel","20":"tag-ekaart","21":"tag-email","22":"tag-erootika","23":"tag-estonia","24":"tag-estonian","25":"tag-featured-news","26":"tag-featurednews","27":"tag-film","28":"tag-foto","29":"tag-headlines","30":"tag-horoskoop","31":"tag-ilm","32":"tag-ilmaennustus","33":"tag-internet","34":"tag-kaart","35":"tag-kava","36":"tag-kindlustus","37":"tag-kinnisvara","38":"tag-kuulutused","39":"tag-lasteleht","40":"tag-latest-news","41":"tag-latestnews","42":"tag-loto","43":"tag-majandus","44":"tag-mangud","45":"tag-mobiil","46":"tag-muusika","47":"tag-naisteleht","48":"tag-naljad","49":"tag-news","50":"tag-otsing","51":"tag-pank","52":"tag-pilt","53":"tag-populaarseimad-lood","54":"tag-raadio","55":"tag-reklaam","56":"tag-seks","57":"tag-sms","58":"tag-solo","59":"tag-sport","60":"tag-tarkvara","61":"tag-tasuta","62":"tag-too","63":"tag-toopakkumised","64":"tag-top-stories","65":"tag-topstories","66":"tag-tutvus","67":"tag-tv","68":"tag-uldised-uudised","69":"tag-uudised","70":"tag-valimised","71":"tag-valuuta","72":"tag-video","73":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45224","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45224"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45224\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45225"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45224"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45224"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45224"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}