{"id":45226,"date":"2025-11-18T14:24:23","date_gmt":"2025-11-18T14:24:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45226\/"},"modified":"2025-11-18T14:24:23","modified_gmt":"2025-11-18T14:24:23","slug":"soja-ulevaade-1364-paev-vene-pool-sisenes-jarjekordsesse-rindelinna","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45226\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1364. p\u00e4ev – vene pool sisenes j\u00e4rjekordsesse rindelinna"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA <\/p>\n

L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n

Ukraina 18. november 2025: <\/p>\n

kaks k\u00fcla kaotati, \u00fcks vabastati ja Siverskisse vene pool sisse sai.<\/p>\n

1. K\u00f5ik sihtm\u00e4rgiks sobib.<\/p>\n

2. Kohati pole Donetski kandis voolu.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: \u00fcks k\u00fcla kaotati.<\/p>\n

6. Siversk: Siverskisse sisse saadi.<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: Novopavlika vabastati ja edu-uudised M\u00f5rnohradist ja Pokrovskist puuduvad.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: veel \u00fcks k\u00fcla kaotati.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. venemaa nafta hind langes USA sanktsioonide t\u00f5ttu 36 dollarini barreli kohta.<\/p>\n

12. \u201eTooted muutuvad k\u00f5hnemaks, aga hind j\u00e4\u00e4b samaks.\u201d venemaad on haaranud kokkut\u00f5mbumisinflatsioon.<\/p>\n

13. Hiina on alustanud tuumakatsetuste pol\u00fcgooni ettevalmistamist.<\/p>\n

14. venemaa kasutab juturoboteid, et luua illusioon ukrainlaste okupatsiooni tervitamisest.<\/p>\n

15. Ukraina rahvasaadik Kostenko l\u00f6\u00f6b massilise deserteerumise p\u00e4rast h\u00e4irekella.<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

venemaa on otsustanud, et 20 000\u201330 000 ohvrit kuus on hind, mida nad on n\u00f5us maksma iga 500 vallutatud ruutkilomeetri eest.<\/p>\n

151 vene poole r\u00fcnnakut. Eks samas proportsioonis langes ka enamuses sektorites r\u00fcnnakute arv ning kaotuste arv laseb arvata, et pisu reorgi v\u00f5is eile vene poolel olla. Kahjuks jagub nii pommitamist (lennukid ja kaudtuli) kui droone.<\/p>\n

Ukraina rindel v\u00f5itlevate juhtide arvamus v\u00f5itluseks udus: operatsiooni edu tugineb akustiliste andurite ja inimestest vaatlejate reaalajas saadud luurele, mis kompenseerib droonide piiranguid. Ukraina \u00fclemad m\u00e4rkisid, et sellised ilmastikun\u00e4htused paljastavad haavatavused inimj\u00f5uga venitatud liinides, mis ajendas \u00fcleskutseid traditsioonilisema suurt\u00fckiv\u00e4e j\u00e4rele, et tugevdada droonidel p\u00f5hinevat kaitset. Rahvusvahelisel tasandil v\u00f5ib see kiirendada \u00fcleskutseid t\u00e4iustatud uduvastase tehnoloogia (nt radariga varustatud droonide) j\u00e4rele l\u00e4\u00e4ne abipakettides.<\/p>\n

Kahjuks n\u00e4eb \u00fcha enam vene poole videosid, kus droonidega suudetakse edukalt t\u00f6\u00f6delda Ukraina kaitseliine ja meeste h\u00f5redus ning suutmatus droone maha suruda tekitab auke Ukraina kaitses, mida suudab \u00fcha paremini vene pool \u00e4ra kasutada. \u00d5nneks enamuses l\u00f5ikudes see veel nii pole. Kummagi poole droonimeeskonnad on sihtm\u00e4rkide olulisuse nimekirjas top kolmes.<\/p>\n

Lisaks teeb muret, et v\u00e4ga madalale on langenud nii kaudtule\u00fcksuste kui muu tagalatoetuse tabamine. Eks kummagi poole kaudtule\u00fcksused (ikka need, kes ellu on j\u00e4\u00e4nud) on muutunud \u00fcha kiiremaks, kiirelt paika, lasud ja kohe minema. Enamus rinde l\u00e4hedasest tagalatoetusest on \u00e4ra l\u00e4inud p\u00f5hiliselt mootorrataste ja s\u00f5iduautode peale ning endale teadaolevalt seni sinna numbrisse ei panna.<\/p>\n

Kahjuks n\u00e4eb enda maskeerimise puuduj\u00e4\u00e4ke ka Ukraina poolel. Eip oska arvata, mis l\u00f5iguti selle p\u00f5hjuseks on, v\u00f5imalusi mitmeid ja nende koosm\u00f5ju vaid halvendab olukorda. Kindlasti on see parem hea v\u00e4lja\u00f5ppe ja motiveeritusega \u00fcksustes.<\/p>\n

Arvata v\u00f5ib, et tulevik on enamuses AI droonide p\u00f5hine, sest siis signaalide mahasurumine eip t\u00f6\u00f6ta ning eraldi eip pea ka juhtima. Kes hetkel rindel selles suunas eespool on, ei teagi\u2026<\/p>\n

1. Vaenlane tegi Harkivi oblastis asuvale Berest\u00f5ni linnale raketir\u00fcnnaku. On ohvreid, sealhulgas sai surma 17-aastane t\u00fcdruk. Teada on \u00fcheksa ohvrit, kellest seitse on plahvatusvigastustega haiglasse viidud, sealhulgas 16-aastasest poisist.<\/p>\n

venemaa droonir\u00fcnnaku t\u00f5ttu Dnipros hilinesid mitmed rongid. L\u00f6\u00f6klaine l\u00f5i raudteejaamas mitu akent sisse, mis osaliselt katkestas piirkonnas elektrivarustuse. Hoone, kus asuvad Suspilne piirkondlik toimetus ja Ukraina Raadio Dnipro, sai kahjustada. Kokku anti teada 20-st plahvatusest ja p\u00f5hiliselt tabati kortermaju.<\/p>\n

Esmasp\u00e4eva \u00f5htul toimunud r\u00fcnnaku k\u00e4igus kahjustasid vene droonid T\u00fcrgi tankerit Orinda, mis vedas veeldatud maagaasi (LNG) ja oli saabunud Ukraina Izmaili sadamasse Doonau j\u00f5el. Laeval puhkes tulekahju. Kahjustatud aluse omanik oli \u00fcks T\u00fcrgi suurimaid ettev\u00f5tteid, mis teeb koost\u00f6\u00f6d Lukoiliga. T\u00fcrgi lipu all s\u00f5itev tanker Orinda sai kahjustada. Turkiye Today andmetel vedas see 4000 tonni LNG-d. Meeskonna seas vigastada ei saanud; k\u00f5ik 16 inimest evakueeriti, teatasid T\u00fcrgi v\u00f5imud. 125-meetrine tanker on alates 2023. aastast kuulunud T\u00fcrgi ettev\u00f5ttele Orinda Denizcilik A.\u015e., mis on suure valdusfirma Lokai Enerji t\u00fctarettev\u00f5te. Grupi veebisaidil on kirjas, et see on T\u00fcrgi juhtiv energiavarustusettev\u00f5te.<\/p>\n

2. venemaa Telegrami meediakanalite teatel r\u00fcndas Ukraina s\u00f5jav\u00e4gi v\u00e4idetavalt 18. novembri \u00f6\u00f6sel okupeeritud Donetski oblastis venemaa kontrolli all olevat soojuselektrijaama. Sotsiaalmeediasse postitatud v\u00e4idetavatel videotel n\u00e4ib olevat n\u00e4ha Donetski oblastis Zuhresi okupeeritud kogukonnas asuvast Zuivska soojuselektrijaamast l\u00e4htuvat suurt plahvatust ja sellele j\u00e4rgnenud tulekahju, mis j\u00e4rgnes tabamusele sihtm\u00e4rgi pihta. Lisaks sai kahjustada Starobeshevskaja soojuselektrijaam, j\u00e4ttes paljud okupeeritud k\u00fclad elektrita.<\/p>\n

Ukraina r\u00fcnnakud on okupeeritud Krimmis asuvat Sak\u00f5 termotuumaelektrijaama oluliselt kahjustanud. R\u00fcnnaku teateid toetavad n\u00fc\u00fcd DniproOsinti avaldatud satelliidipildid, mis kinnitavad rajatisele tekitatud m\u00f5ju.<\/p>\n

Belgorodi oblastis elav venelanna \u00fctles, et vene v\u00e4ed heitsid piirkonnas 11 p\u00e4eva jooksul kaheksa pommi, selgub Ukraina s\u00f5jav\u00e4eluure (HUR) 17. novembril avaldatud pealtkuulatud k\u00f5nest. Belgorodi oblast piirneb Ukrainaga ja satub sageli r\u00fcnnaku alla, kuna see on \u00fcks piirkondadest, kust vene v\u00e4ed alustavad Ukraina linnade vastu raketi- ja droonir\u00fcnnakuid. Ta lisas, et p\u00e4ev enne k\u00f5net sai haavata 12 inimest ning kahjustada sai kaks v\u00e4ikebussi, kaheksa autot ja terve parkla. \u201evenemaa lennundus j\u00e4tkab Ukraina tsiviilelanikkonna r\u00fcndamist juhtimis- ja korrektsioonimoodulitega varustatud \u00f5hupommidega. venemaal toodetud relvade tehniliste defektide t\u00f5ttu ei j\u00f5ua m\u00f5ned pommid oma sihtm\u00e4rgini ja langevad piirialal elavate venelaste p\u00e4he,\u201d teatas HUR.<\/p>\n

venemaal Omski \u00e4\u00e4relinnas asuvas gaasirajatises toimus v\u00f5imas plahvatus. P\u00f5hjus teadmata.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: \u00fcks k\u00fcla kaotati.<\/p>\n

Uuesti on hakanud laienema vene poole kontrollitav ala \u00fcle vene piiri Kupjanskist p\u00f5hjapool. Eilseks oli vallutatud Dvorizanske k\u00fcla ja tundub, et t\u00e4nu sellele tekib suurem v\u00f5imalus tagada Oskili j\u00f5e l\u00e4\u00e4nekaldal paiknevate \u00fcksuste varustamine, sest Ukraina omadel kasvas veelgi vahemaa j\u00f5ega paralleelselt mineva maanteega ning sellega kaasneb kahjuks nii droonide kui kaudtule m\u00f5ju kahanemine.<\/p>\n

Olukord Kupjanskis seni selguseta, kumbki pool oma edust linnas (ikka l\u00e4\u00e4nekaldal) teada annab. \u00dchtki kohta seni tuvastada edusammudest pole suutnud.<\/p>\n

L\u00f5mani suunal muutusteta.<\/p>\n

6. Siversk: eilseks sai vene pool kanna maha Siverski linna l\u00f5unakvartalites. Edenemise pikkus u 1,5 km. Kui palju sinnani j\u00f5udnud soldateid ellu j\u00e4i, on veel teadmata, aga arvata on, et linnalahingud v\u00f5ivad peatselt ees oodata, kui nii lihtsalt suudeti eile linna sisse saada. Polnud nagu udu ka\u2026 eks ilm l\u00e4heb seal soojaks, lubab seal isegi kuni 17 kraadi sooja ja m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast tuleb ka tihedamat sadu.<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: j\u00e4tkuvalt on selguseta t\u00e4psem seis nii M\u00f5rnohradist p\u00f5hjas asuva eenduva vene kombitsa p\u00f5hjaserval. \u00d5nneks pole palju ka vene poole kiitlemist sealsest edust.<\/p>\n

Nii M\u00f5rnohradis kui Pokrovskis ei suuda tuvastada Ukraina omade edusamme.<\/p>\n

Ukraina omad suutsid tagasi v\u00f5tta kontrolli Novopavilivka k\u00fcla \u00fcle. Jalav\u00e4gi koost\u00f6\u00f6s droonimeeskondadega t\u00f6\u00f6ga puhastas hooned. Saadi vange. vene pool on juba asunud v\u00e4hendama kaotuse tulemusi ning marginaliseerima r\u00fcnnaku mahtu ja t\u00e4htsust.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: k\u00fcla kaupa vene pool edeneb.<\/p>\n

Eilseks suudeti vallutada v\u00e4ike Hai k\u00fcla sektori idatiival.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. venemaa nafta hinnad j\u00e4tkavad langust India ja Hiina n\u00f5udluse v\u00e4henemise t\u00f5ttu, mida tabasid USA sanktsioonid Rosnefti ja Lukoili vastu. Bloomberg teatab Arguse andmetele viidates, et venemaa naftatootjate peamise ekspordiklassi Uurali hind langes eelmise n\u00e4dala l\u00f5pus Novorossiiski sadamast laadituna 36,61 dollarini barreli kohta.<\/p>\n

Uurali (Urals ing) allahindlus v\u00f5rreldes P\u00f5hjamere Brenti toornaftaga ulatus 23,51 dollarini barreli kohta, mis on rekordiline tase alates 2023. aasta m\u00e4rtsist. Enne USA sanktsioone m\u00fc\u00fcdi venemaa naftat venemaa sadamates 12\u201313 dollarit odavamalt kui Brent. Sellest ajast alates on allahindlus aga peaaegu kahekordistunud ja l\u00e4heneb 2023. aasta alguses p\u00fcstitatud rekordile 40 dollarit barreli kohta. vene toornafta hind langeb, kuna l\u00e4heneb 21. november \u2013 t\u00e4htaeg, milleks k\u00f5ik Rosnefti ja Lukoili vahelised tehingud tuleb l\u00f5pule viia.<\/p>\n

Viis India suurimat rafineerimistehast, mis varem ostsid venemaalt umbes miljon barrelit p\u00e4evas \u2013 Reliance Industries, Bharat Petroleum, Hindustan Petroleum, Mangalore Refinery and Petrochemicals ja HPCL-Mittal Energy \u2013 on juba keeldunud vastu v\u00f5tmast saadetisi, mis peaksid saabuma p\u00e4rast sanktsioonide t\u00e4ielikku rakendamist. Hiina riigile kuuluvad ettev\u00f5tted Sinopec ja PetroChina, aga ka v\u00e4iksemad eraomandis olevad rafineerimistehased on samuti teatanud Lukoili ja Rosnefti otseostude boikotist. Rystad Energy andmetel on ostjate streik m\u00f5jutanud peaaegu 45% venemaa naftaekspordist Hiinasse.<\/p>\n

Selle tulemusel kogunevad naftafirmadele m\u00fc\u00fcmata kogused, mis j\u00e4\u00e4vad ujuvmahutiteks \u00fcmber ehitatud tankeritele. JPMorgani hinnangul on umbes kolmandik venemaa naftaekspordist \u2013 ehk 1,4 miljonit barrelit p\u00e4evas \u2013 merre kinni j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

\u201evenemaa naftaeksport siseneb uude h\u00e4irete faasi, kuna Rosnefti ja Lukoili vastased sanktsioonid j\u00f5ustuvad (21. novembril), mis ajendab kahte suurimat ostjat Indiat ja Hiinat oma detsembrikuu oste j\u00e4rsult v\u00e4hendama,\u201d kirjutasid JPMorgani anal\u00fc\u00fctikud.<\/p>\n

venemaa v\u00f5imud eeldavad, et eelarve saab veelgi l\u00f6\u00f6gi nafta- ja gaasitulude osas, mis on sel aastal juba langenud enam kui 20%, \u00fctlesid kremlile l\u00e4hedased allikad Bloombergile.<\/p>\n

\u00dche agentuuri allika s\u00f5nul on riigikassa kahjud v\u00e4ltimatud, kuigi nende suurust on raske arvutada. venemaa kaks suurimat naftaettev\u00f5tet moodustavad poole ekspordist ehk 2,2 miljonit barrelit p\u00e4evas. Ja kui arvestada Surgutneftegazi ja Gazprom Nefti, mis on juba musta nimekirja kantud, on 70% v\u00e4lismaale eksporditavast naftast USA blokeerivate sanktsioonide all.<\/p>\n

12. venemaa toidutootjad ja jaem\u00fc\u00fcjad v\u00e4hendavad \u00fcha enam pakendite suurust, pakkudes tarbijatele sama hinnaga v\u00e4hem tooteid ja varjates riigi tegelikku inflatsioonim\u00e4\u00e4ra. See \u201ekahanemisinflatsioon\u201d maksab tarbijatele aastas 1 triljon rubla (10 miljardit eurot) ehk 3% k\u00f5igist toidukulutustest, v\u00e4idab venemaa Tarbijate Liit (RCCU). \u201eTooted \u201esalenevad\u201d, aga maksavad sama palju,\u201d kirjeldab RCCU n\u00e4htust, mis tekkis 2010. aastate alguses ja levib kiiresti supermarketite riiulitel. \u201eEnamik venelasi lihtsalt ei m\u00e4rka, et nad maksavad sama palju \u2013 aga v\u00e4hema toote eest,\u201d m\u00e4rgib liit.<\/p>\n

Kahanemisinflatsioon on m\u00f5jutanud k\u00f5iki tootekategooriaid \u2013 toidukaupu, piimatooteid ja kondiitritooteid, kinnitab jaem\u00fc\u00fcgiettev\u00f5tete \u00fchingu (AKORT) juht Stanislav Bogdanov. Tootjad v\u00e4hendavad pakendite suurust, et optimeerida inflatsioonikulusid ja pakkuda tarbijatele tuttavat toodet sama hinnaga.<\/p>\n

Kahanemisinflatsioon on jookide segmendis k\u00f5ige m\u00e4rgatavam, \u00fctleb Ilja Mosjagin, Rahvusvaheliste Majandussuhete Instituudi vanem\u00f5ppej\u00f5ud: standardpudeli suurus on v\u00e4henenud 0,5 liitrilt 0,45 liitrile. Tee, kohvi, taime\u00f5li ja pasta tootjad on v\u00e4hendanud kaalu 10\u201320% ilma hindu muutmata, m\u00e4rgib Mosjagin.<\/p>\n

NTechi hinnangul on toidupakendi keskmine suurus sel aastal v\u00e4henenud 3%, v\u00f5rreldes eelmise aasta 1%-ga. Kahanemisinflatsiooni t\u00f5usu p\u00f5hjustab tarbijaharjumuste muutumise trend, m\u00e4rgib AKORTi esindaja Bogdanov.<\/p>\n

2025. aastal hakkas esimest korda pikka aega toidukaupade m\u00fc\u00fck f\u00fc\u00fcsilises m\u00f5ttes (\u00fchikutes, kilogrammides ja liitrites) langema, kuna tarbijad hakkasid massiliselt s\u00e4\u00e4stma. Romiri uuringute kohaselt otsib 68% tarbijatest praegu allahindlusi ja kampaaniaid ning 58% v\u00e4ldib teadlikult teatud tooteid, mida nad varem ostsid. Gallupi andmetel kurdab 31% venemaa kodanikest, et neil pole toidu jaoks piisavalt raha.<\/p>\n

Mosjagini s\u00f5nul on hinnakahanemisest saamas s\u00fcsteemne n\u00e4htus ja see j\u00e4tkub ka 2026. aastal: tootjate kulud t\u00f5usevad ja nad otsivad v\u00f5imalusi hindade diskreetseks t\u00f5stmiseks. \u201eKahanemisest on saamas t\u00e4iendav sotsiaalse pinge tekitaja. See on eriti tundlik fikseeritud sissetulekuga venelaste ja madala sissetulekuga perede jaoks, kes on sunnitud kulutama rohkem p\u00f5hitoiduainetele,\u201d lisab Mosjagin.<\/p>\n

SPFR teeb ettepaneku piirata hinnakahanemist riiklikul tasandil, n\u00f5udes pakendatud kaupade hinnasiltide kuvamist standardiseeritud m\u00f5\u00f5t\u00fchikute kaupa kilogrammi v\u00f5i liitri kohta. Lisaks usub SPFR, et tuleks kehtestada n\u00f5ue k\u00f5igi \u00fche toote hindade, sealhulgas reklaamtoodete hindade \u00fchtseks esitamiseks. See kehtib hinnasildi fondi, suuruse ja v\u00e4rvi kohta. Ameti\u00fching usub, et need meetmed tagavad hinnakujunduse l\u00e4bipaistvuse ja tarbijakaitse varjatud manipuleerimise eest.<\/p>\n

13. Hiina laiendab ja uuendab kiiresti oma tuumakatsetuspol\u00fcgooni Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas (provints Loode-Hiinas), kus ta 1964. aastal esmakordselt aatomipommi katsetas, teatab Washington Post (WaPo) satelliidipiltidele ja ekspertide anal\u00fc\u00fcsile viidates. Eesm\u00e4rk pole mitte ainult j\u00f5uda j\u00e4rele Ameerika \u00dchendriikidele ja venemaale, vaid ka tagada tuumarelva m\u00f5ju iga USA katse vastu takistamaks Taiwani vallutamist.<\/p>\n

S\u00f5jav\u00e4gi on ehitanud uusi tunneleid ja teid, puurinud k\u00f5rbesse kaks suurt puurauku, mis v\u00f5iksid saada aluseks spetsiaalsetele vertikaalsetele \u0161ahtidele suurema v\u00f5imsusega tuumaplahvatuste l\u00e4biviimiseks, ehitanud tugirajatisi ja loonud elektrivarustuse, teatab WaPo. \u201e\u00dcldiselt n\u00e4itab see m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset infrastruktuuri arengut viimase viie aasta jooksul ja testimisv\u00f5imaluste dramaatilist suurenemist,\u201d \u00fctles ajalehele Rennie Babiarz, AllSource Analysis asepresident, mis regulaarselt viib l\u00e4bi nende objektide georuumilist anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n

Esimesed t\u00f6\u00f6d algasid 2021. aastal ja sel aastal j\u00e4tkuvad need Babyarzi andmete kohaselt. Hiina j\u00e4\u00e4b oma tuumaprogrammis Ameerika \u00dchendriikidest ja venemaast maha; See v\u00f5ib olla katserajatise ettevalmistuse p\u00f5hjus. \u201eKuna Hiina on l\u00e4bi viinud k\u00f5ige v\u00e4hem tuumakatsetusi, on tal palju v\u00e4hem empiirilisi andmeid. Tal v\u00f5ib vaja minna t\u00e4iendavaid katseid\u2026 et tuumarelvade kohta rohkem teada saada,\u201d \u00fctleb Carnegie rahvusvahelise rahufondi vanemteadur Tong Zhao.<\/p>\n

Hiina v\u00f5imalikud ettevalmistused tuumakatsetusteks toimuvad venemaa ja Ameerika \u00dchendriikide vaheliste pingete eskaleerumise keskel. putin kiitles taas imerelvadega \u2013 tuumaj\u00f5ul t\u00f6\u00f6tava Burevestnik-raketi ja Poseidon-tuumatorpeedoga. Vastuseks k\u00e4skis Donald Trump Pentagonil viivitamatult alustada tuumarelvade katsetamist. USA demonstreeris diskreetselt ka salajast AGM-181 pikamaa-tuumaraketti, mida kandis B-52 pommitaja ametliku katselennu ajal.<\/p>\n

Ameerika Teadlaste F\u00f6deratsiooni andmetel on USA-l, mis pole alates 1992. aastast tuumakatsetust l\u00e4bi viinud, praegu 5117 tuumal\u00f5hkepead (millest 3700 on demonteeritud ja hoiustatud), venemaal on 5459 ja Hiinal 600. P\u00f5hja-Koreal on umbes 50 l\u00f5hkepead.<\/p>\n

Stockholmi Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituut hindab, et Hiina arsenal kasvab 2030. aastaks umbes 1000 l\u00f5hkepeani.<\/p>\n

Samal ajal on Hiina oma tuumaprogrammi arendamisel piiranguteta, samas kui USA-d ja venemaad seob uus strateegiliste r\u00fcnderelvade piiramise leping START. See aegub aga 2026. aasta veebruaris ja putin peatas selle 2023. aasta veebruaris. Peking keeldub mis tahes lepingute arutamisest, kuna j\u00e4\u00e4b USA-st ja venemaast kaugele maha.<\/p>\n

Wall Street Journali andmetel tekitab Hiina tegevus juba Washingtonis \u00e4revust ja mitte ainult tuumavaldkonnas endas. \u201eKogu meie tuumarelva moderniseerimise programm p\u00f5hines eeldusel, et meie ja venemaa j\u00e4tkame oma relvade v\u00e4hendamist ning et Hiina ja P\u00f5hja-Korea ei kujuta endast ohtu USA-le. Need eeldused on osutunud valeks,\u201d \u00fctles ajalehele MIT tuumajulgeoleku keskuse direktor Vipin Narang, kes juhtis Joe Bideni ajal USA strateegilist relvastust Pentagonis. \u201eKui Euroopas puhkeb piirkondlik konflikt ja Hiina [samal ajal] otsustab Taiwani vallutada v\u00f5i vastupidi, satume v\u00e4ga raskesse olukorda.\u201d<\/p>\n

Xi Jinping on andnud oma s\u00f5jav\u00e4ele k\u00e4su olla valmis Taiwani vallutamiseks 2027. aastaks, teatas USA luureteenistus, kuigi see ei t\u00e4henda tingimata, et ta annab sellise k\u00e4su nii pea. USA ja NATO s\u00f5jav\u00e4eametnike s\u00f5nul on aga k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem stsenaarium samaaegne operatsioon: Hiina r\u00fcnnakuga kaasneks venemaa r\u00fcnnak \u00fchele v\u00f5i mitmele NATO riigile ja v\u00f5imalik, et P\u00f5hja-Korea sissetung L\u00f5una-Koreasse.<\/p>\n

Ja samal ajal kui venemaa kasutab tuumav\u00e4ljapressimist, et kompenseerida oma tavaarmee eba\u00f5nnestumist, mis on Ukrainas v\u00f5idelnud peaaegu neli aastat, arvutavad Hiina strateegid vastupidist. \u201eKuna USA kardab tavap\u00e4rase s\u00f5ja kaotamist, soovitavad m\u00f5ned [neil] kasutada Hiina vastu Taiwani v\u00e4inas tuumarelvi,\u201d \u00fctles WSJ-le Hiina kaitseministeeriumi julgeolekukoost\u00f6\u00f6 keskuse endine direktor ja n\u00fc\u00fcd Pekingi Tsinghua \u00fclikooli vanemteadur, erukolonel Zhou Bo. \u201eHiina peaks oma tuumaarsenali suurendama \u2013 mitte v\u00f5rdsuse saavutamiseks, vaid punktini, kus USA ei julgeks isegi tuumarelvade kasutamist tema vastu kaaluda. Siis saab Hiina tavap\u00e4rase s\u00f5ja v\u00f5ita.\u201d<\/p>\n

14. 29-aastase Roman Ko\u0161elevi VK lehel on postitatud foto spordisaalist koos tsitaadiga \u201eSport on elu\u201d. Ta postitab iga p\u00e4ev uudiseid Ukraina erioperatsiooni ja natsismi edenemisest. Tema tellimuste hulka kuuluvad \u201eLepinguline teenistus venemaa kaitseministeeriumis\u201d ja k\u00fcmned uudistegrupid erinevatest piirkondadest.<\/p>\n

Ainult Romani pole kunagi olemas olnud. Tema foto on v\u00f5etud Telegrami kanalilt, mis k\u00e4sitleb spordi toitumist, ja see leht, nagu tuhanded teisedki, loodi venemaa propaganda levitamiseks sotsiaalmeedias. kremli bottide tegevust j\u00e4lgiva Botnadzori teenuse abil uuris Moscow Times, kuidas v\u00f5ltskontod imiteerivad venemaa toetust okupeeritud aladel.<\/p>\n

kremli veebibotid ilmusid juba enne t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust Ukrainas. 2013. aastal teatas Novaja Gazeta Peterburis asuvast kontorist, kus internetitrollid kiitsid sotsiaalmeedias putinit ja Moskva linnapead sergei sobjaninit. 2017. aastal, p\u00e4rast USA presidendivalimisi, uurisid RBC ajakirjanikud, kuidas sellised botid valimistulemusi m\u00f5jutasid. M\u00f5lemad uurimised seostasid roboteid Wagneri erakapitalikompanii asutaja jevgeni prigo\u017eini organisatsioonidega, kes suri 2023. aasta augustis.<\/p>\n

Kuid p\u00e4rast prigo\u017eini surma j\u00e4tkasid v\u00f5ltskontod tegutsemist. Fiktiivse Romani kommentaare v\u00f5ib leida nii Wagneri erakapitalikompanii grupis kui ka Luhanski, Zapori\u017eja ja teiste piirkondade okupatsiooniv\u00f5imude avalikel lehtedel. Oktoobri l\u00f5pus, kui Luhanskis toimus elektrikatkestus, kommenteeris robot: \u201eK\u00fc\u00fcnaldega majas ringi jalutamine on isegi romantiline. Ma arvan, et tuled tulevad varsti tagasi.\u201d P\u00e4ev varem t\u00e4histas ta puude langetamist okupeeritud Melitopolis.<\/p>\n

Botnadzori andmetel j\u00e4tsid v\u00f5ltskontod Berdjanski okupatsiooniv\u00f5imude postituste alla v\u00e4hemalt 1300 kommentaari. J\u00e4ljendades piirkonna p\u00e4ris elanikke, t\u00e4histasid nad \u00dchtse venemaa t\u00f6\u00f6d riikliku lipu p\u00e4eval ja 9. mail, kutsusid \u00fcles mitte paanikale vaenlase r\u00fcnnaku ajal ning imetlesid venemaa s\u00f5jav\u00e4ge, kes v\u00f5itleb Ukraina vastu. Sarnaseid kommentaare j\u00e4tsid robotid ka teiste okupatsiooniv\u00f5imude postituste alla.<\/p>\n

Inim\u00f5iguste organisatsiooni Piirideta Reporterid andmetel on kreml saavutanud t\u00e4ieliku kontrolli Ukraina okupeeritud aladel oleva meedia \u00fcle. Piirideta Reporterite digiosakonna juhi Vincent Berthieri s\u00f5nul on Ukraina okupeeritud aladest saanud \u201einfomustad augud, kus ainult kremli h\u00e4\u00e4lekandjatel on lubatud tegutseda\u201d. \u201eVeebirobotid ei loo uusi narratiive, vaid kasutavad \u00e4ra olemasolevaid konflikte ja vaidlusi n\u00e4htavuse ja legitiimsuse saavutamiseks. Nende m\u00f5ju s\u00f5ltub \u00fcldisest infokeskkonnast ja publiku vastuv\u00f5tlikkusest,\u201d \u00fctles Berthier v\u00e4ljaandele Moscow Times. \u201eOkupeeritud aladel levitatav narratiiv p\u00fc\u00fcab s\u00fcstemaatiliselt \u00f5igustada sissetungi ja venemaa poliitika edendamist, luues mulje, et k\u00f5ik toetavad venemaad ja tema esindajaid. See ei ole t\u00f5si,\u201d \u00fctles Berthier.<\/p>\n

Siiski on keeruline hinnata ainult robotite abil sotsiaalmeedias levitatava propaganda ulatust. \u201eDesinformatsioon tugineb harva \u00fchele t\u00f6\u00f6riistale. Robotid tegutsevad koordineeritud \u00f6kos\u00fcsteemides, mis h\u00f5lmavad ka inimeste hallatavaid kontosid ja v\u00f5ltsitud uudiste veebisaite,\u201d lisas anal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n

30. septembril, Ukraina territooriumide annekteerimise aastap\u00e4eval, hakkasid robotid sagedamini postitama s\u00f5numeid kremli poliitika toetuseks, m\u00e4rkis Moscow Times. Kommentaaride hulgas oli soov, et rohkem Ukraina piirkondi satuks venemaa kontrolli alla. \u201eSamuti oleks hea annekteerida Harkiv. Aga see juhtuks ainult siis, kui korraldataks referendum. Me ei annekteeri seda muidugi j\u00f5uga,\u201d kirjutas robot nimega Vasilisa. \u201eMa loodan n\u00e4iteks referendumile Odessas,\u201d kuulutas teine v\u00f5ltskonto kommentaarides uudisloo all, mis k\u00e4sitles fraasi \u201eebas\u00f5bralikud riigid\u201d kasutamist.<\/p>\n

M\u00f5nikord hakkavad robotid vaidlema p\u00e4ris kasutajatega, kes seavad kahtluse alla s\u00f5ja ja militarismi tarkuse. \u00dcks selline arutelu algas p\u00e4rast seda, kui venemaa lasi NATO piiri l\u00e4hedale v\u00e4lja Zircon h\u00fcperhelikiirusega raketi. \u201eMiks \u00dcRO ei \u00f6elnud midagi, kui Ukraina v\u00f5imud hakkasid LPR-i ja DPR-i vastu tulistama, kui need piirkonnad keeldusid russofoobiat toetamast? Kas sa pole segaduses, tarkpea?\u201d kirjutas sarkastiliselt v\u00f5ltskasutaja Dmitri, s\u00fc\u00fcdistades oma vestluskaaslast \u201eSVO\u201d p\u00f5hjuste mittetundmises.<\/p>\n

M\u00f5ni tund hiljem liitus aruteluga veel \u00fcks \u201ekasutaja\u201d \u2013 bot nimega Nade\u017eda, kes v\u00e4idetavalt on \u201ekoduperenaine ja armastav naine\u201d. \u201e[Raketi start on] lihtsalt \u00f5ppus, see on k\u00f5ik. See ei ole tingimata j\u00f5udemonstratsioon,\u201d p\u00fc\u00fcdis bot veenda. Kuid vaidlus vaibus kiiresti, kui \u00fcks osalejatest, kasutades spetsiaalset brauserilaiendust v\u00f5ltsitud VK kontode j\u00e4lgimiseks, juhtis t\u00e4helepanu sellele, et \u201eDmitri\u201d ja \u201eNade\u017eda\u201d on botid.<\/p>\n

15. Ukrainas on ajateenistusest k\u00f5rvalehoidumise olukord kriitiline ning 80% ajateenijatest p\u00f5geneb v\u00e4lja\u00f5ppekeskustest ja aja jooksul v\u00f5ib k\u00f5rvalehoidujate arv v\u00f5rduda praeguse armee suurusega. Sellest teatas rahvasaadik Roman Kostenko YouTube\u2019i kanalil \u201eSuur Lviv r\u00e4\u00e4gib\u201d. \u201eMeil on peagi sama palju deserteerunud ajateenijaid kui meie armees. Ja need inimesed esitavad siis oma n\u00f5uded neile, kes praegu v\u00f5itlevad,\u201d \u00fctles rahvasaadik.<\/p>\n

Kostenko r\u00f5hutas, et riik ei v\u00f5ta piisavalt meetmeid nende inimeste tagasisaatmiseks ega tingimuste loomiseks, mis takistaksid nende p\u00f5genemist ja julgustaksid neid oma kohust t\u00e4itma. Probleemi ulatus: Kostenko s\u00f5nul p\u00f5geneb 80% ajateenijatest v\u00e4lja\u00f5ppekeskustest ja k\u00f5rvalehoidjate arv v\u00f5ib ulatuda miljoniteni.<\/p>\n

\u201e80% p\u00f5geneb n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja\u00f5ppekeskustest ja riik ei tee midagi nende tagastamiseks ega tingimuste loomiseks, et nad kardaksid p\u00f5geneda ja oma kohust t\u00e4ita. Meil on miljoneid k\u00f5rvalehoidjaid, kes k\u00f5nnivad, peidavad end ja lihtsalt j\u00e4lgivad,\u201d \u00fctles ta.<\/p>\n

Tuletame meelde, et hiljuti avalikustas peaprokuratuur muljetavaldava statistika SZCH kohta. Selle andmetel deserteerus ajavahemikul 2022\u20132024 kokku armeest v\u00e4hem inimesi kui 2025. aasta esimeses pooles.<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

Ameerika nafta- ja gaasifirma Chevron uurib Lukoili rahvusvaheliste varade omandamise v\u00f5imalusi, \u00fctlesid viis asjaga tuttavat inimest Reutersile. vene ettev\u00f5tte vastased sanktsioonid pidid t\u00e4ielikult j\u00f5ustuma 21. novembril, kuid reedel v\u00e4ljastas USA rahandusministeerium mitu litsentsi, millest \u00fcks lubab ettev\u00f5tetel pidada Lukoiliga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi tema rahvusvaheliste varade ostmiseks kuni 13. detsembrini. Reutersi allikate s\u00f5nul kaalub Chevron Lukoili varade omandamist valdkondades, kus nende huvid kattuvad, mitte kogu oma rahvusvahelise portfelli ulatuses. Ameerika ettev\u00f5te \u00fctles Reutersile, et j\u00e4rgib k\u00f5iki oma tegevusele kohaldatavaid seadusi ja m\u00e4\u00e4rusi ega kommenteeri \u00e4rik\u00fcsimusi.<\/p>\n

P\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja l\u00f5ppu v\u00f5idakse Ukraina armee saata EL-i idapiirile, et kaitsta v\u00f5imaliku venemaa r\u00fcnnaku eest, \u00fctles Euroopa Komisjoni kaitsevolinik Andrius Kubilius. \u201eOleks hea, kui p\u00e4rast Ukrainas rahu saavutamist oleks lahingutes l\u00e4biproovitud Ukraina armee valmis kohal olema k\u00f5igis meie piiriala riikides, alustades Balti riikidest ja Leedust, koos Saksa brigaadi ja roteeruvate Ameerika pataljonidega,\u201d \u00fctles ta Politicole.<\/p>\n

NATO peasekret\u00e4ri n\u00f5unik Boris Ruge teatas, et allianss ei n\u00f5ustu venemaa droonide ja rakettide allatulistamisega Ukraina kohal, m\u00e4rkides, et liitlased kaitsevad end ja pakuvad Kiievile abi. Ametnik tegi selle avalduse intervjuus Leedu avalik-\u00f5iguslikule ringh\u00e4\u00e4lingule LRT.<\/p>\n

Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski ja Emmanuel Macron allkirjastasid kavatsuste protokolli, mis k\u00e4sitleb umbes 100 Prantsuse Rafale h\u00e4vituslennuki eelseisvat ostmist firmalt Dassault Aviation.<\/p>\n

FSB v\u00e4idab, et mitme vene v\u00f5tmeisiku suhtes plaanis Ukraina atendaati (\u00fcks olla \u0161oigu) ning seoses sellega olla arreteeritud paar narkomaani ja \u00fcks Aasiast p\u00e4rit migrant. Kas asi ka t\u00f5si on v\u00f5i plaanib hoopis vene pool miskit sarnast Ukraina suunal, j\u00e4\u00e4b hetkel vastuseta\u2026<\/p>\n

Valge Maja ametnik \u00fctles, et USA president Donald Trump on valmis allkirjastama seaduse, mis kehtestab venemaa vastu sanktsioonid, kui tal s\u00e4ilib \u00f5igus teha nende meetmete kohta l\u00f5plik otsus. Pikemalt ei kirjuta, sest sel mehel liialt palju t\u00fchje lubadusi\u2026<\/p>\n

Bloomberg teatab, et EL valmistab Ukrainale ette 90 miljardi euro suurust toetust, kui k\u00fclmutatud venemaa varade kasutamise plaan eba\u00f5nnestub. Euroopa Komisjon on v\u00e4lja toonud kolm v\u00f5imalust: otsetoetused liikmesriikidelt, EL-i \u00fchine laen v\u00f5i varade kasutamine laenutagatisena. Belgia blokeerib j\u00e4tkuvalt Euroclearis hoitava 200 miljardi euro t\u00e4ielikku kasutamist.<\/p>\n

Ungari peaminister Viktor Orb\u00e1n algatas j\u00e4rjekordse r\u00fcnnaku EL-i toetuse vastu Ukrainale, v\u00f5rreldes rahalist abi \u201ej\u00e4rjekordse viinakasti saatmisega alkohoolikule\u201d. Ta kritiseeris EL-i plaane rahastamise suurendamiseks, s\u00fc\u00fcdistades Br\u00fcsselit korrumpeerunud \u201es\u00f5jav\u00e4emaffia\u201d toetamises vastutuse n\u00f5udmise asemel. Orb\u00e1n v\u00e4itis, et Euroopa liigub s\u00f5jamajanduse suunas ja hoiatas, et EL on kokkuvarisemise teel, kui j\u00e4\u00e4b praegusele teele.<\/p>\n

venemaa kasutab juhitavate pommide ja raketiosade tootmiseks Hiina, Jaapani ja Taiwani t\u00f6\u00f6pinke, selgub Ukraina s\u00f5jav\u00e4eluure HUR-i uuest luureandmetest. OSINT-i uurijad tuvastasid venemaa pommide tootmisliinidel Okuma (Jaapan) ja Hisioni (Hiina) seadmeid ning stabilisaatorite ja raketis\u00fcsteemide, n\u00e4iteks Iskanderi, tootmisel Taiwani AKIRA SEIKI ja ECOM masinaid.<\/p>\n

venemaa on hakanud rindejoone l\u00e4hedal kasutama uut t\u00fc\u00fcpi Shahedi drooni, mudel 101. See kannab 8\u20139 kg kaaluvat l\u00f5hkepead ja selle tegevusraadius on mitusada kilomeetrit. Navigeerimiseks kasutab see neljaelemendilist CRPA-antenni ja see toodeti Iraanis 2024. aastal. venemaa valmistub t\u00f5en\u00e4oliselt selle mudeli kohapealseks tootmiseks.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 18. november 2025: kaks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":45227,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-45226","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115571160711010947","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45226","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45226"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45226\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45227"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45226"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45226"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45226"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}