{"id":45230,"date":"2025-11-18T14:32:08","date_gmt":"2025-11-18T14:32:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45230\/"},"modified":"2025-11-18T14:32:08","modified_gmt":"2025-11-18T14:32:08","slug":"eesti-poeriiulitel-toimub-pakenditega-varjatud-hinnatous-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45230\/","title":{"rendered":"Eesti poeriiulitel toimub pakenditega varjatud hinnat\u00f5us | Majandus"},"content":{"rendered":"

T\u00e4helepanelikud ostjad m\u00e4rkavad aeg-ajalt, kuidas m\u00f5ne toote pakend on muutunud v\u00e4iksemaks, aga hind seejuures kahanenud ei ole. Tartu \u00dclikooli turundusprofessori Andres Kuusiku s\u00f5nul on sellist hinnat\u00f5usu varjatud vormi Eesti poeriiulitel palju n\u00e4ha.<\/p>\n

N\u00e4iteks on praegu poeriiulitel enamjaolt sama hinnaga Aura Supersmuuti joogid \u2013 nii 330 ml kui ka 300 ml tetrapakk maksis t\u00e4na hommikul Torupilli Selveris 1.85.<\/p>\n

Miks see nii on, seda polnud smuutide tootjal A Le Coqil t\u00e4na aega kommenteerida. Majandusvaldkonnas \u00a0tuntakse seesugust v\u00f5tet aga sellise m\u00f5iste nagu shrinkflation\u00a0nime all. Eesti Panga \u00f6konomisti Rasmus Kattai s\u00f5nul t\u00e4hendabki shrinkflation olukorda, kus toote\u00fchiku hind ei muutu, aga pakendi sisu v\u00e4heneb.<\/p>\n

“Praktikas saab ostja siis sama raha eest v\u00e4hem toodet. Sisuliselt on tegemist hinnat\u00f5usu varjatud vormiga, kus tarbijatele \u00fcritatakse n\u00e4idata, et toote hind ei ole muutunud, aga praktikas kaalu v\u00f5i mahu\u00fchiku kohta hinnat\u00f5us on m\u00e4rgatav,” \u00fctles Kattai.<\/p>\n

Seesugust hinnat\u00f5usu varjatud vormi on Eesti poeriiulitel palju n\u00e4ha, r\u00e4\u00e4gib Tartu \u00dclikooli turundusprofessor Andres Kuusik. Kuusiku s\u00f5nul ulatub triki tagamaa tarbija ps\u00fchholoogiasse, kuna m\u00e4ngitakse muutusega, mida klient ei m\u00e4rka.<\/p>\n

“N\u00e4iteks v\u00f5ipakid. L\u00e4bi aegade on nad olnud 200 grammised ja siis mingil hetkel tekkisid j\u00e4rsku 195 grammised. Inimesed ei pane seda t\u00e4hele, hind on sama. Viis grammi paki suurust v\u00e4ga palju ei m\u00f5juta ja siis sa ostadki seda,” \u00fctles Kuusik.<\/p>\n

Kuusik lisab, et sellist v\u00f5tet kasutatakse v\u00e4ga paljudes tootekategooriates, enim aga kiire k\u00e4ibega kaupade puhul, kus on ka suur hinnaelastsus. N\u00e4iteks \u0161okolaaditahvlid, mahlapakid, aga ka kohukesed, saiap\u00e4ts, hakklihapakendid ja puhastusvahendidki.<\/p>\n

“Kui me seda pidevalt ostame, siis on kaks asja, et see hind m\u00f5jutab meid palju, et kui ikkagi mingi eluks vajalik asi l\u00e4heb kallimaks, siis see m\u00f5jub pere rahakotile k\u00f5vasti. Ja teine asi on see, et me ka ju teame selliseid hindasid, mida me tihti ostame nende toodete puhul, et seal on siis see surve suurem, et me ei m\u00e4ngi mitte hinnaga, vaid kogusega,” r\u00e4\u00e4kis Kuusik.<\/p>\n

Hiljuti on n\u00e4iteks suuremate \u0161okolaaditahvlite kaalu v\u00e4hendanud ka Orkla \u2013 300-grammiste tahvlite kaalu v\u00e4hendati 10 protsendi v\u00f5rra (270 grammile) ning 200-grammiste kaalu viie protsendi v\u00f5rra (190 grammile). Orkla Eesti m\u00fc\u00fcgidirektor Andrei Holm s\u00f5nab kirjalikus kommentaaris ERR-ile, et kaalu v\u00e4hendamine on tingitud kakao erakordselt k\u00f5rgest hinnast.<\/p>\n

Kattai s\u00f5nul ongi shrinkflation omane pigem kiire hinnat\u00f5usu perioodile, millest ka Eesti on hiljaaegu just l\u00e4bi tulnud.<\/p>\n

“Kui ettev\u00f5tete jaoks sisendhinnad kiirelt kallinevad ja tootjad \u00fcritavad kogu hinnat\u00f5usu ps\u00fchholoogilist efekti tarbijatele v\u00e4hendada, siis minnakse sageli seda teed, et kahandatakse pakendi sisu, aga pakendi hind siis justkui n\u00e4ib sama suur nagu ta enne oli,” s\u00f5nas Kattai.\u00a0<\/p>\n

Ka Kuusiku s\u00f5nul survestavad tootjaid pakendit v\u00e4hendama, aga hinda samaks j\u00e4tma suurenevad kulud.<\/p>\n

“Kui ikkagi kulud suurenevad, mida sa siis teed? \u00dcks variant on, et t\u00f5stad hinda, teine variant on, et v\u00e4hendad kogust, kolmas variant, et teed ebakvaliteetsema toote, hoiad seal kuidagi tootmise pealt kokku. K\u00f5ik need valikud on ju tegelikult halvad ja v\u00f5ib-olla see koguse v\u00e4henemine ei olegi see k\u00f5ige valem valik sealt nende hulgast, sest et inimene j\u00e4tkuvalt suudab seda lubada, k\u00fcll v\u00e4iksemas koguses, aga hind ei t\u00f5usnud. Kuigi tal on jah natukene halb maik juures,” lausus Kuusik.<\/p>\n

Prisma sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru aga lisab tavaliselt tingib sellise tegevuse erakordne olukord.<\/p>\n

“Suuresti on tegemist ikkagi tootjapoolse uute toodete turule toomisega, kus kui eelnev pakend on olnud n\u00e4iteks 200 grammil, uus pakend on 180 grammine ja nende sisseostutingimused on samad, siis see v\u00e4ljam\u00fc\u00fcgihind on neil toodetel sama. Aga see on \u00fcldjuhul selline erandkordne olukord, kus veel vana j\u00e4\u00e4k on kaupluses ja uus toode on ka kauplusesse j\u00f5udnud juba,” r\u00e4\u00e4kis Niitaru.\u00a0<\/p>\n

Tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti (TTJA) tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi n\u00f5ustamise valdkonnajuht Margot Leen s\u00f5nab kirjalikus kommentaaris ERR-ile, et Eesti Vabariigis on ettev\u00f5tlusvabadus. “See t\u00e4hendab, et kauplejal on \u00f5igus pakkuda kaupa v\u00f5i teenust m\u00fc\u00fcgiks selliselt, nagu ta ise soovib, seni kuni see on seadusega koosk\u00f5las. Kindlasti ei tohi kaupleja tarbijat eksitada ning tarbijale peab andma vajalikku teavet (nt hinna osas). P\u00f6\u00f6rdumises nimetatu v\u00f5ib olla taunimisv\u00e4\u00e4rne, kuid ei pruugi olla seadusevastane,” kirjutas Leen.<\/p>\n

Leen lisab veel, et \u00fcksikud tarbijad on ameti t\u00e4helepanu juhtinud shrinkflationile, kuid tegemist ei ole olnud olukordadega, mis oleks kaasa toonud j\u00e4relevalvemenetluse. Iseenesest hinna muutmine, t\u00f5stmine, alandamine ning pakendi suuruse muutmine on lubatud kaubandustegevus.<\/p>\n

Mahlajoogid. Autor\/allikas: Janek Salme\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4helepanelikud ostjad m\u00e4rkavad aeg-ajalt, kuidas m\u00f5ne toote pakend on muutunud v\u00e4iksemaks, aga hind seejuures kahanenud ei ole. Tartu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":45231,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,43,10017,22614],"class_list":{"0":"post-45230","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-hinnatous","16":"tag-kauplused","17":"tag-shrinkflation"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115571192337220048","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45230","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45230"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45230\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45231"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45230"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45230"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45230"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}