![\"\"\/](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/1761084617_111_2533712h0332t72.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Harri Tiido Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR\t\t\t\t<\/p>\n
Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all Hiina globaalse valitsemise algatus. Arenguabi l\u00f5petamine globaalsele l\u00f5unale ja USA lahkumine erinevatest organisatsioonidest annab Hiinale hea v\u00f5imaluse tekkinud t\u00fchikut t\u00e4ita, m\u00e4rgib Tiido.<\/p>\n
Hiina on suur riik ja seal elab palju inimesi. Seega on ilmselt ka m\u00f5tteid palju ja neid on vaja v\u00e4ljendada. Tegelikult saab Hiinas k\u00fcll v\u00e4ljendada eelk\u00f5ige juhtkonna m\u00f5tteid v\u00f5i nende poolt heaks kiidetud algatusi. Ja neid algatusi jagub, kusjuures nende \u00fcllitamise sagedus on kasvanud. Selleks on ilmselt omad p\u00f5hjused, kuna Hiina juhtkonna meelelaad on muutunud.\u00a0<\/p>\n
Praeguse juhtkonnaga piirdudes \u00fcllitasid nad 2012. aastal peatselt p\u00e4rast v\u00f5imule tulekut v\u00f6\u00f6 ja tee algatuse. Selle k\u00f5rval esitati \u00fcleskutse n\u00e4ha maailma kui inimkonna jagatud tuleviku kogukonda. Siis oli v\u00e4ike vahe ja 2021. aastal kutsus Hiina liider Xi Jinping parandama globaalset valitsemist v\u00f5i ehk paremini k\u00f5laks maailmahaldust tuginedes \u00dcRO-le ja rahvusvahelisele \u00f5igusele. Samas esinemises pakkus ta v\u00e4lja ka globaalse arengualgatuse. Aasta hiljem pakkus Peking v\u00e4lja globaalse julgeoleku algatuse ja 2023. aastal globaalse tsivilisatsiooni algatuse. K\u00f5ik nimetused on ambitsioonikalt terminiga “globaalne”.\u00a0<\/p>\n
Selle aasta saak on Shanghai koost\u00f6\u00f6organisatsiooni tippkohtumiselt septembrikuust globaalse valitsemise algatus ehk maailmahalduse algatus. Selles t\u00f5detakse \u00f5igustatult, et rahvusvaheline maastik on l\u00e4bimas muudatusi ja vapustusi. Maailmahaldust on \u00fcha v\u00e4hem j\u00e4rele j\u00e4\u00e4mas. Puudustena on kirja pandud k\u00f5igepealt globaalse l\u00f5una alaesindatus rahvusvahelistes institutsioonides. Teiseks on autoriteet murenenud ja \u00dcRO hartast enam eriti kinni ei peeta. Ja kolmandaks oleks vaja rohkem efektiivsust maailmakorra haldamisel.<\/p>\n
Pakutakse siis asja parandamiseks omapoolsed ettepanekud. K\u00f5ige t\u00e4htsam olla riikide v\u00f5rdsus suver\u00e4\u00e4nsuse plaanis, s\u00f5ltumata riigi suurusest, j\u00f5ust ja j\u00f5ukusest. Kusagil mujal algatuses leidub k\u00fcll m\u00e4rge, et vaja on riike-liidreid ehk kipub juba jagamiseks minema.<\/p>\n
Teine postulaat on rahvusvahelise \u00f5iguse j\u00e4rgimine, mis kujutab maailma haldamise p\u00f5hitagatist. Siin tekib n\u00fc\u00fcd Hiina puhul k\u00fcll k\u00fcsimus, et kuidas j\u00e4\u00e4b toetusega Venemaa agressioonis\u00f5jale Ukrainas. V\u00f5i paark\u00fcmmend aastat sanktsioonide all olnud P\u00f5hja-Korea diktaatori enese k\u00f5rvale istuma panemisega s\u00f5jav\u00e4eparaadil Pekingis.\u00a0<\/p>\n
Kolmas postulaat on ustavus multilateralismile ja neljas ustavus inimkesksele l\u00e4henemisele maailmahalduses. Viies ning viimane tees teatab, et tuleb olla ustav t\u00f5eliste tulemuste saavutamisele.\u00a0<\/p>\n
Hiina algatuslik visioon ei jaga maailma liberaalseteks demokraatiateks ja illiberaalseteks autokraatiateks. Sellised liberaalsed m\u00f5isted, nagu inim\u00f5igused, vaba turg ja p\u00f5hiseaduslik valitsus m\u00e4rkimist ei leia. Selle asemel on jutt v\u00e4\u00e4rtustest nagu rahu, koost\u00f6\u00f6, harmoonia, areng, kaasavus ja vastastikune austus.\u00a0<\/p>\n
Pekingi siht n\u00e4ikse olevat iseenese paigutamine maailma keskpunkti. V\u00f5ib n\u00e4ha kahte paralleelset protsessi. Ameerika \u00dchendriigid eriti Donald Trumpi ajal, ennast \u00fcha rohkem isoleerinud. Arenguabi l\u00f5petamine globaalsele l\u00f5unale ja USA lahkumine erinevatest organisatsioonidest annab Hiinale hea v\u00f5imaluse tekkinud t\u00fchikut t\u00e4ita. Mitte et l\u00e4\u00e4neriigid Hiinat kohe automaatselt usaldama hakkaksid, kuid globaalne l\u00f5una on kindlasti asjaga rahul.<\/p>\n
“Kui USA h\u00fclgab rahvusvahelise kaubandusre\u017eiimi ja l\u00f6\u00f6b laineid oma tollipoliitikaga, on raske Hiinat samas s\u00fc\u00fcdistada.”<\/p>\n
Kui veel m\u00f5ni aeg tagasi p\u00fc\u00fcdis Hiina \u00dcRO-s ja mujalgi suhteliselt madalat profiili hoida ja eelistas tihti h\u00e4\u00e4letustel pigem erapooletuks j\u00e4\u00e4da, siis viimasel ajal on olukord muutunud. Hiina tunnetab oma majanduslikku v\u00f5imsust ja ka kasvavat s\u00f5jalist j\u00f5udu. Kui USA h\u00fclgab rahvusvahelise kaubandusre\u017eiimi ja l\u00f6\u00f6b laineid oma tollipoliitikaga, on raske Hiinat samas s\u00fc\u00fcdistada. Kuigi nad teevad ka midagi, aga kuidagi viisakamalt.<\/p>\n
Kuna USA l\u00e4htub vist teesist MAGA, t\u00f5lgenduses k\u00fcll ehk make America go away, on Hiinal ruumi tegutseda. J\u00e4\u00e4b mulje, et kuigi algatustes toonitatakse \u00dcRO rolli, siis tegelikult on Pekingil teised plaanid.<\/p>\n
Samal Shanghai koost\u00f6\u00f6organisatsiooni tippkohtumisel kutsus Xi Jinping seda \u00fchendust v\u00f5tma suuremat rolli ja asuma maailma haldusalgatuse keskmesse. Ja Shanghai \u00fchenduses on Hiinal keskne roll. Kuidagi juhuslikult paigutab Hiina end maailma haldamise v\u00f5i valitsemise keskmesse. Selleks tehakse aktiivselt t\u00f6\u00f6d ka teistes organisatsioonides, kus t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja eri regulatsioone ja norme. Ikka selleks, et k\u00f5ik oma k\u00e4e j\u00e4rgi seada. Ja see pole tulevikumuusika, protsess juba k\u00e4ib.\u00a0<\/p>\n
M\u00f5nigi vaatleja on m\u00e4rkinud, et Hiina tegevuses on imperiaalne alge, kuid mitte s\u00f5jalises m\u00f5ttes, lihtsalt poliitika ajamine selliselt, et Hiina osutub taas Keskriigi rollis olema.\u00a0<\/p>\n
Ja huvitav on ka Hiina k\u00f5rvalehoidmine n\u00e4iteks Venemaa agressiooni hukkam\u00f5istmisest v\u00f5i P\u00f5hja-Korea s\u00f5durite Ukrainasse saatmisele hinnangu andmisest. Nimelt lisas Xi Jinping territoriaalsele terviklikkusele ja suver\u00e4\u00e4nsusele kui p\u00f5him\u00f5tetele veel \u00fche, iga riigi legitiimsete julgeolekuhuvide tunnistamise. Ehk siis v\u00f5ib ju \u00f6elda, et Venemaal olid legitiimsed julgeolekuhuvid.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tlikult peab t\u00f5dema, et USA osalusel rajatud ja tagatud rahvusvaheline kord on l\u00f5pusirgel. Hiina on aga asunud ambitsioonikamale kursile kui seni, muuhulgas ka tehnoloogiariikide seas esirinda t\u00f5ustes. Kui Ameerika j\u00e4rgib avalikult tehnoloogilise natsionalismi poliitikat, siis Hiina korraldas maailma tehisintellekti konverentsi “Globaalne solidaarsus tehisintellekti ajastul”. Seal lubas Peking jagada tehisaju saavutusi ja kuulutas v\u00e4lja veel \u00fche globaalse projekti, \u00fclemaailmse tehisaju haldamise.<\/p>\n
Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Harri Tiido Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all Hiina globaalse valitsemise algatus.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9946,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-45232","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115571196392641513","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45232","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45232"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45232\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9946"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45232"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45232"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45232"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}