Politico<\/a>.<\/p>\n\u201eOleme n\u00fc\u00fcd \u00fcle l\u00e4inud droonide s\u00f5jale,\u201d \u00fctles Ukraina presidendi kantselei juhi aset\u00e4itja ja endine lahinguv\u00e4lja\u00fclem kolonel Pavlo Palisa. \u201eDroonid suudavad n\u00fc\u00fcd varitsuses istuda, t\u00f5rjuda vaenlase logistikat ja h\u00e4irida varustamist. Samuti on need raskendanud positsioonide hoidmist: kui teid avastatakse, tormavad k\u00f5ik piirkonnas olevad relvad teid kohe h\u00e4vitama.\u201d<\/p>\n
Droonidel oli v\u00f5itluses v\u00f5tmeroll s\u00f5ja algusaegadest alates 2022. aastal, kui Ukraina t\u00e4histas T\u00fcrgi Bayraktari droonide edu Venemaa soomuskolonnide vastu. Vaatamata sellele valmistusid nii Ukraina kui ka Venemaa algselt pidama klassikalist s\u00f5da, mida iseloomustavad suurt\u00fckiv\u00e4e duellid, mehhaniseeritud kolonnid ja kaitsekraavid, \u00fctles Palisa.<\/p>\n
Aastatel 2023\u20132024 aga s\u00f5da muutus ja kaevikud hakkasid kaduma, \u00fctles Ukraina armee 110. mehhaniseeritud brigaadi pressiesindaja Ivan Sekat\u0161, kes v\u00f5itleb Dnipropetrovski oblasti idaosas.<\/p>\n
Pikkade kaevikute asemel rajas arvuliselt ja relvastuselt v\u00e4hemuses olev Ukraina armee tugipunkte ja vaatlusposte ning tugines 155-millimeetrise suurt\u00fckiv\u00e4e laskemoona puuduse kompenseerimiseks droonidele. Vastuseks hakkas Vene armee oma r\u00fcnnak\u00fcksuste suurust v\u00e4hendama, kuna Ukraina droonid osutusid v\u00f5imeliseks suuremaid v\u00e4gede kontsentratsioone t\u00e4pselt tuvastama ja h\u00e4vitama.<\/p>\n
Varasematele Venemaa r\u00fcnnakutele omaste laiaulatuslike \u201elihalaine\u201d r\u00fcnnakute asemel, kus Ukraina kaitsjate pihta paisati suur hulk mehi, r\u00fcndab Venemaa n\u00fc\u00fcd v\u00e4ikestes gruppides, \u00fctles Ukraina armee L\u00f5una v\u00e4ejuhatuse pressiesindaja kolonel Vlad\u00f5slav Volo\u0161\u00f5n.<\/p>\n
\u201eVenelastel v\u00f5tab aega r\u00fcnnakugrupi kokkupanek. Nad roomavad, peidavad end. Neil kulub kaks kuni kolm p\u00e4eva, et kokku panna grupp, mis on v\u00f5imeline meie positsioone r\u00fcndama,\u201d \u00fctles Volo\u0161\u00f5n.<\/p>\n
Tavaliselt sillutavad teed kaks Vene s\u00f5durit, kuid ainult \u00fcks j\u00e4\u00e4b ellu, selgitas ta. V\u00e4iksemaid gruppe on Ukraina droonioperaatoritel raskem m\u00e4rgata, eriti udu v\u00f5i vihma ajal.<\/p>\n
\u201eSelle tulemusena on meil s\u00fcgav hall tsoon, kus venelased imbuvad Ukraina positsioonide taha ja peidavad end seal, paljunedes juhuks, kui neid ei m\u00e4rgata ja h\u00e4vitata,\u201d \u00fctles Sekat\u0161. Halb ilm aitas Vene s\u00f5duritel p\u00e4rast aasta kestnud katseid selle kuu alguses l\u00e4bi murda Ukraina kaitseliinidest Donetski oblastis Pokrovskis, aga ka teistes rindepunktides, n\u00e4iteks Dnipropetrovski oblastis Novopavlivka k\u00fclas ja Zapori\u017eja oblasti keskosas.<\/p>\n
\u201eUdu v\u00f5i vihm takistab droonide lende, luues v\u00f5imaluse turvalisemaks logistikaks, rotatsiooniks v\u00f5i kohalikeks operatsioonideks. Seet\u00f5ttu kasutatakse ilmaaknaid infiltratsiooniks v\u00f5i v\u00e4gede \u00fcmberpaigutamiseks,\u201d \u00fctles Palisa.<\/p>\n
Venemaa t\u00f6\u00f6tab selle nimel, et muuta Ukraina kaitsmine veelgi raskemaks.<\/p>\n
\u201eVenemaa armee p\u00fc\u00fcab teha tapatsooni v\u00f5imalikult laiaks, h\u00e4vitades t\u00e4ppisl\u00f6\u00f6kidega k\u00f5ik hooned ja varjendid, et muuta see t\u00e4iesti paljaks t\u00fchermaaks, kus on v\u00f5imatu varjuda,\u201d \u00fctles Volo\u0161\u00f5n.<\/p>\n
Droonid sunnivad ka suurt\u00fckiv\u00e4ge rindelt kaugemale liikuma ja muudavad soomusmasinate kasutamise s\u00f5durite varustamiseks peaaegu v\u00f5imatuks.<\/p>\n
\u201eDroonidest on saanud k\u00e4ep\u00e4rased vahendid kohaletoimetamise ja evakueerimise, lahinguluure ja kaugmineerimise puhul \u2013 \u00fclesanded, mida varem tegid tavaliselt s\u00f5jas olnud inimesed,\u201d \u00fctles Palisa.<\/p>\n
Kuid droonide leviku t\u00f5ttu muutuvad isegi need kasutusviisid \u00fcha keerulisemaks, muutes rinde p\u00f5rgulikuks maastikuks.<\/p>\n
Droonid muudavad evakueerimise ja rotatsiooni, aga ka logistika surmavateks ettev\u00f5tmisteks. \u201eEnamik s\u00f5dureid sureb praegu rotatsiooni ajal,\u201d \u00fctles Volo\u0161\u00f5n. \u201eIgasugune kohaletoimetamine on t\u00f5siste riskidega. Seega kasutame droone sagedamini.\u201d<\/p>\n
Selle tulemusena sunnivad \u00fclemad s\u00f5dureid veetma n\u00e4dalaid rindel \u2013 mida nimetatakse ka nulljooneks \u2013 ilma rotatsioonita.<\/p>\n
\u201eTavaliselt j\u00f5uab auto rotatsiooni ajal positsioonidest kuni 5\u20136 kilomeetri kaugusele. S\u00f5durid peavad \u00fclej\u00e4\u00e4nud tee l\u00e4bima jalgsi, varjates end droonide eest maastikul,\u201d \u00fctles Sekat\u0161.<\/p>\n
See tekitab probleeme moraaliga.<\/p>\n
\u201eJalav\u00e4elane, kes on kunagi 60\u2013165 p\u00e4eva nulljoonel augus istunud, ei l\u00e4he enam sinna,\u201d \u00fctles Ukraina Riikliku Strateegiliste Uuringute Instituudi teadur ja Come Back Alive Initiatives Centeri vanemanal\u00fc\u00fctik M\u00f5kola Bielieskov.<\/p>\n
\u201eHaavatutel on k\u00f5ige raskem, kuna droonid \u00f5\u00f5nestavad kriitiliselt rindel meditsiini ja evakueerimist,\u201d \u00fctles Ukraina armee Da Vinci Huntide pataljoni anestesioloog Daryna, kes palus end identifitseerida ainult eesnimega.<\/p>\n
\u201eT\u00e4nap\u00e4eval peab vigastatud s\u00f5dur sageli k\u00f5ndima, laskma end kanda v\u00f5i isegi roomama kuni 5 kilomeetrit oma positsioonilt punktini, kus soomustatud evakuatsioonimasin saab ta peale v\u00f5tta,\u201d \u00fctles Dar\u00f5na.<\/p>\n
\u201eSeej\u00e4rel peab evakuatsioonimasin l\u00e4bima Vene droonide parved, mis v\u00f5ivad ulatuda rindel olevatest positsioonidest 20\u201340 kilomeetri kaugusele,\u201d s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Droonid sunnivad Ukraina lahingmeedikuid ka oma meditsiinipunkte rindest kaugemale viima, mis pikendab haavatu stabiliseerimiseks kuluvat aega. Vigastatud s\u00f5durid peavad oma positsioonidel viibima p\u00e4evi v\u00f5i isegi n\u00e4dalaid, oodates evakueerimist, mida m\u00f5nikord teevad n\u00fc\u00fcd maismaarobotid.<\/p>\n
Suutmatus haavatuteni j\u00f5uda on sundinud Ukraina lahingmeedikuid p\u00f6\u00f6rduma telemeditsiini poole, kasutades Mavici drooni, et r\u00e4\u00e4kida h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud s\u00f5duritega. \u201eVideol n\u00e4eme, kuidas \u017egutti pandi. Seej\u00e4rel saame \u00fchendust v\u00f5tta haavatud [s\u00f5duri] kaasv\u00f5itlejatega ja juhendada neid, kuidas teda \u00f5igesti aidata,\u201d \u00fctles Dar\u00f5na. \u201eDroonid on kasulikud ka vajaliku ravimi positsioonidele toimetamiseks.\u201d<\/p>\n
Avatud allikate andmetel on ilmunud ka teateid selle kohta, kuidas Venemaa h\u00fclgab haavatud s\u00f5durid, selle asemel et neid evakueerida.<\/p>\n
Vaenlase droonid muudavad elu palju ohtlikumaks ka droonipilootide jaoks, kes neid rinde tagalast lennutavad.<\/p>\n
\u201eM\u00e4letan aegu, kui kontaktjoonest 10 kilomeetri raadiuses tsoonis v\u00f5is ohutult suitsetama minna. N\u00fc\u00fcd me tsooni ilma p\u00fcssita ei sisene. Kiudoptilise kaabli droonid ulatuvad juba kuni 15 kilomeetri kaugusele, seega tuleb olla eriti ettevaatlik,\u201d \u00fctles Sekat\u0161.<\/p>\n
Praegu ei paista droonide loodud tapatsoonile kiiret lahendust olevat.<\/p>\n
\u201ePraegu puudub doktriin selle kohta, kuidas ehitada s\u00fcgavkaitset olukorras, kus rindel on v\u00e4ga v\u00e4he jalav\u00e4elasi ja vaenlane tegeleb infiltratsiooniga, ning samal ajal, kui vaenlane l\u00f5ikab l\u00e4bi \u00fchenduse rindejoone ja tagala vahel ning teeb aktiivselt teie droonioperaatoritele eesliinil l\u00f5pu,\u201d \u00fctles Bielieskov.<\/p>\n
\u201eSee on Venemaa aeglase edasiliikumise retsept \u2013 surve-efekt,\u201d lisas ta.<\/p>\n
\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n
\tDiscover more from eestinen<\/p>\n
Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ukraina lahingud ei meenuta enam Esimese maailmas\u00f5ja kaevikus\u00f5da \u2013 selle asemel on droonid h\u00e4vitanud kindla rindejoone, luues tapatsooni.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":45383,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-45382","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115571825482327379","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45382","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45382"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45382\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45383"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45382"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45382"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45382"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}