T\u00e4nasel Riigikogu istungil v\u00f5eti vastu j\u00e4\u00e4tmeseaduse muutmise seadus, kemikaaliseaduse muutmise seadus ja \u00dclemaailmse Postiliidu Ar-Riy\u0101\u1e11i erakorralise kongressi l\u00f5ppaktide ratifitseerimise seadus. Samuti kuulati \u00e4ra \u00fclevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetusest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.<\/p>\n
Vastu v\u00f5eti kolm seadust<\/p>\n
Valitsuse algatatud j\u00e4\u00e4tmeseaduse muutmise seadusega (676 SE<\/a>) viiakse j\u00e4\u00e4tmeseadus vastavusse ELi vastava m\u00e4\u00e4rusega, mis k\u00e4sitleb patareisid ja akusid ning nende j\u00e4\u00e4tmeid. Seadus aitab v\u00e4hendada patareide ja akude CO\u2082e jalaj\u00e4lge, toetab ringmajandust ning soodustab kestlikke ja uuenduslikke lahendusi energia salvestamisel.<\/p>\n Patarei- ja akutootjad peavad t\u00f5hustama oma patareide ja j\u00e4\u00e4tmete kogumiss\u00fcsteeme ja panustama rohkem teavitust\u00f6\u00f6sse ehk propageerima vanade akude ja patareide kogumispunktidesse tagastamist. Elektris\u00f5iduki-, t\u00f6\u00f6stuslike ja kergtranspordivahendite akude tootjad on kohustatud liituma tootjate \u00fchendusega.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmist toetas 56 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 12 Riigikogu liiget, \u00fcks Riigikogu liige j\u00e4i erapooletuks.<\/p>\n Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seadusega (701 SE<\/a>) t\u00e4psustatakse ELi direktiivist tulenevaid n\u00f5udeid ohtlikele ja suur\u00f5nnetuse ohuga ettev\u00f5tetele, et k\u00f5rvaldada Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses viidatud puuduj\u00e4\u00e4gid direktiivi \u00fclev\u00f5tmisel.<\/p>\n Seadus puudutab avalikkuse, sealhulgas naaberettev\u00f5tete teavitamise kohustust ning ametiasutuste \u00fclesandeid ja koost\u00f6\u00f6d suur\u00f5nnetuste uurimisel.<\/p>\n Lisaks v\u00e4hendab seadus ohtlike ja suur\u00f5nnetuse ohuga ettev\u00f5tete halduskoormust, kuna k\u00f5ik kemikaaliseaduse alusel n\u00f5utavad dokumendid esitatakse edaspidi elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti infos\u00fcsteemis.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmist toetas 64 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas kaheksa Riigikogu liiget.<\/p>\n Valitsuse algatatud \u00dclemaailmse Postiliidu Ar-Riy\u0101\u1e11i erakorralise kongressi l\u00f5ppaktide ratifitseerimise seadusega (689 SE<\/a>) ratifitseeritakse \u00dclemaailmse Postiliidu (UPU) 2023. aastal Ar-Riy\u0101\u1e11is vastu v\u00f5etud kaks v\u00e4lislepingut: \u00fcldeeskirjade neljas lisaprotokoll ja postikonventsiooni esimene lisaprotokoll. Muudatustega t\u00e4psustatakse UPU juhtorgani rolli, t\u00f5stetakse eelarve piirm\u00e4\u00e4ra ning kohandatakse postiteenuseid paremini e-kaubanduse vajadustega, eelk\u00f5ige j\u00e4lgitavuse osas. Tegu on peamiselt tehniliste ja organisatsioonisiseste muudatustega, mille m\u00f5ju l\u00f5ppkasutajale on v\u00e4ike.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmist toetas 63 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n \u00dclevaade Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis<\/p>\n Rahandusminister J\u00fcrgen Ligi andis Riigikogu liikmetele \u00fclevaate Eesti osalusest Euroopa stabiilsusmehhanismis (ESM).<\/p>\n Rahandusministri s\u00f5nul on ESM viimastel aastatel toiminud stabiilselt. \u201ePraegu v\u00f5ib \u00f6elda, et Euroopa stabiilsusmehhanismi 13 tegutsemisaastasse on mahtunud mitmeid kriise, kuid viimastel aastatel on \u00fclevaade ESMist olnud v\u00e4ga stabiilne, isegi igav: \u00fchtegi aktiivset abiprogrammi praegu ei ole,\u201d s\u00f5nas Ligi.<\/p>\n Ligi s\u00f5nul on ESMi kliendid asunud laene tagasi maksma ning stabiilsusmehhanism teenib kasumit \u2013 2024. aasta l\u00f5pu seisuga oli reservi kogunenud 5,3 miljardit eurot. Koos euroala laienemisega laieneb ka ESMi liikmeskond ning peagi liitub ESMiga ka Bulgaaria.<\/p>\n Rahandusminister r\u00f5hutas, et ESM on s\u00e4ilitanud k\u00f5rged krediidireitingud ja on valmis vajadusel euroala riike toetama, eriti panganduskriiside korral.<\/p>\n Kolm eeln\u00f5u l\u00e4bis esimese lugemise<\/p>\n Esimese lugemise l\u00e4bis majanduskomisjoni algatatud meres\u00f5iduohutuse seaduse t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (756 SE<\/a>), mille eesm\u00e4rk on veeteetasude langetamise abil toetada rahvusvahelise meretranspordi j\u00e4tkumist l\u00e4bi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogu l\u00e4bi Eesti sadamate. Eeln\u00f5uga s\u00e4testatakse, et 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini v\u00e4hendatakse Eesti sadamasse v\u00f5i sadama reidile sisenevate laevade eest makstavat veeteetasu 15 protsendi v\u00f5rra.<\/p>\n Esimese lugemise l\u00e4bis ka valitsuse algatatud asja\u00f5igusseaduse \u00a7 126 ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (691 SE<\/a>), mille eesm\u00e4rk on muuta kinnisomandist loobumise korda, et loovutatud kinnisasja omand l\u00e4heks riigi asemel \u00fcle kohaliku omavalitsuse \u00fcksusele, kes tunneb paremini kohalikke olusid ja vastutab elukeskkonna arendamise eest. Kehtestatakse ka v\u00e4listused, mille puhul kinnisasjast loobuda ei saa \u2013 n\u00e4iteks juhul, kui sellega kaasnevad keerukad kohustused. Notaritele lisandub kohustus neid asjaolusid t\u00f5estada, mist\u00f5ttu t\u00f5stetakse ka vastava tehingu notaritasu. Kohalikele omavalitsustele n\u00e4hakse kinnisvara haldamiseks ette rahaline toetus.<\/p>\n Esimese lugemise l\u00e4bis ka valitsuse algatatud keeleseaduse, riigil\u00f5ivuseaduse ning p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (740 SE<\/a>), millega koondatakse keele\u00f5ppe korraldus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse, et l\u00f5petada killustatus mitme ministeeriumi vahel ja tagada \u00fchiskonna ja t\u00f6\u00f6turu jaoks toimivamad lahendused.<\/p>\n Seaduse muutmise peamine eesm\u00e4rk on parandada eesti keele kasutamise n\u00f5uete t\u00e4itmist ja t\u00f5hustada j\u00e4relevalvet. Selleks muutub j\u00e4relevalve keelen\u00f5uete t\u00e4itmise \u00fcle rangemaks ning suurendatakse sunniraha ja trahve. Sunniraha \u00fclemm\u00e4\u00e4r f\u00fc\u00fcsilisele isikule t\u00f5useb eeln\u00f5u j\u00e4rgi 640-lt 1280-le ja juriidilisele isikule 9600 eurole. Samuti korrigeeritakse trahvim\u00e4\u00e4ri juriidilistele isikutele eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise eest. N\u00e4hakse ette trahvi \u00fclemm\u00e4\u00e4r 10 000 eurot ning teatud laiema m\u00f5juga juhtumite puhul, n\u00e4iteks audiovisuaalse teose vale esitamine, kuni 15 000 eurot. Praegu on sunnirahad ja trahvid v\u00e4ikesed, mis sageli t\u00e4hendab, et vajadusel sunniraha ja trahv tasutakse, ent tegevust ei parandata.<\/p>\n Seadusesse tuuakse asjaajamiskeele laiem m\u00f5iste. Eestikeelset asjaajamist n\u00f5utakse k\u00f5igis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes ning avalik-\u00f5iguslikes asutustes ja kohalikes omavalitsustes. Seega eeldatakse eeln\u00f5u j\u00e4rgi eestikeelset asjaajamist n\u00e4iteks \u00fclikoolides ning kohalike omavalitsuste volikogudes ja komisjonides, kus arutelu peab toimuma eesti keeles. Keelen\u00f5uete erandid j\u00e4\u00e4vad kehtima tippspetsialistidele ja v\u00e4lismaalt ajutiselt saabuvatele \u00f5petajatele rahvusvahelistes v\u00f5i v\u00f5\u00f5rkeelsetes \u00f5ppekavades.<\/p>\n Eeln\u00f5uga kehtestatakse 50-eurone riigil\u00f5iv keeleeksami kolmanda ja j\u00e4rgnevate sama taseme soorituste eest, et eksamit ei kasutataks \u00f5ppimisvahendina. Praegu esitatakse ka palju vaideid, lootuses, et eksamitulemus paraneb. Eeln\u00f5uga lisatakse v\u00f5imalus, et tulemus v\u00f5ib ka langeda.<\/p>\n Samuti koondatakse \u00fchtsesse s\u00fcsteemi toetuste ja stipendiumide jagamine, et v\u00e4hendada halduskoormust ja parandada rahastuse sihitatust.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, T\u00f5nis Lukas Isamaa, Ando Kiviberg Eesti200, Margit Sutrop Reformierakonna ja Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.<\/p>\n \u00dche eeln\u00f5u arutelu j\u00e4i pooleli<\/p>\n Riigikogu t\u00e4iskogu istungi t\u00f6\u00f6aja l\u00f5ppemise t\u00f5ttu j\u00e4i pooleli Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja \u00fchistranspordiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (723 SE<\/a>) esimene lugemine.<\/p>\n Eeln\u00f5uga soovitakse teha muudatused, et ajakohastada keelevaldkonna \u00f5igusraamistikku. Eeln\u00f5u eesm\u00e4rk on tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja n\u00e4htavust teeninduses. Muudatustega soovitakse tagada, et eesti keel oleks \u00fchiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel. Olulisemad muudatused puudutavad keelen\u00f5uete kehtestamist platvormit\u00f6\u00f6 tegijatele. Samuti soovitakse s\u00e4testada taksojuhile n\u00f5utaval tasemel riigikeele oskuse n\u00f5ue teenindajakaardi saamise eeldusena.<\/p>\n Istung l\u00f5ppes kell 13.58.<\/p>\n Istungi stenogramm<\/a><\/p>\n Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube\u2019i kanalil<\/a>.<\/p>\n Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email\u00a0protected]<\/a>
p\u00e4ringud: [email\u00a0protected]<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4nasel Riigikogu istungil v\u00f5eti vastu j\u00e4\u00e4tmeseaduse muutmise seadus, kemikaaliseaduse muutmise seadus ja \u00dclemaailmse Postiliidu Ar-Riy\u0101\u1e11i erakorralise kongressi l\u00f5ppaktide…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":25351,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-45477","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115572257765693924","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45477","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45477"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45477\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/25351"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45477"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45477"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45477"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}