Saamaks aimu, kui palju Eestis pr\u00fcgi sorteeritakse ja kuidas sellest v\u00e4\u00e4rtuslik materjal saab, tuleb alustada algusest ehk sealt, kuhu k\u00f5ik inimesed enda v\u00e4hem v\u00f5i rohkem sorteeritud pakendid j\u00e4tavad: aia taha pr\u00fcgikasti v\u00f5i -kotti. ETV saade “Impulss” tegi kaasa \u00fche ringi pr\u00fcgiautoga.<\/p>\n
Videot rings\u00f5idust n\u00e4eb selle loo p\u00e4ises oleval pildil kl\u00f5psates.<\/p>\n
Pr\u00fcgitiir koos Ragn-Sellsiga tehti keskmisest j\u00f5ukamas eramajade piirkonnas ja kiiresti selgus, et seal sorteeritakse korralikult. Sellele li ettev\u00f5tte tehnikajuhil Priit Paulusel ka selgitus.<\/p>\n
“Siin seda anon\u00fc\u00fcmsust nii-\u00f6elda on v\u00e4he, sest me ikkagi teame, kes see klient oli, kelle k\u00e4est me selle materjali saime. Kortermajas on rahvast palju, seal ikka m\u00f5ni \u00fcritab pakendisse ka mingit muud asja \u00e4ra sokutada. Seal tuvastada, kes seda tegi, on nagu keerulisem,” selgitas Paulus.<\/p>\n
Et seda teooriat testida, korjas ajakirjanik koos pr\u00fcgifirmaga pr\u00fcgi ka kortermajade konteineritest ning kinnitust sai fakt, et kortermajades sorteeritakse pr\u00fcgi lohakamalt.<\/p>\n
\u00dche ringiga korjab pr\u00fcgivedaja peale v\u00f5imalikult palju r\u00e4mpsu, et auto ei peaks m\u00f5ttetult ringi s\u00f5itma. Kokku mahub veokisse kuni 10 tonni prahti. Kui tiir tehtud, l\u00e4heb lahti s\u00f5it Suur-S\u00f5jam\u00e4ele pakendite sorteerimiskeskusesse.<\/p>\n
Suur-S\u00f5jam\u00e4e keskusesse veetakse prahti kokku \u00fcle Eesti. Esmapilgul tundub see lihtsalt \u00fcks tavaline pr\u00fcgihunnik, aga professionaalid nimetavad neid hoopis j\u00e4\u00e4tmeteks.<\/p>\n
“J\u00e4\u00e4tmed on need j\u00e4\u00e4gid meie elutegevusest, millest me saame midagi v\u00e4lja sorteerida. Pr\u00fcgi on see, mis on juba sorteerimise j\u00e4\u00e4k,” selgitas vahet Ragn-Sellsi \u00e4rikliendi n\u00f5ustaja ja koolitaja Eve Nurk.<\/p>\n
Suurest hunnikust v\u00f5tab kopp ligi sajakilose ampsu ja viib selle liinile, mis erinevaid tehnoloogiaid kasutades sorteerib j\u00e4\u00e4tmed ise \u00e4ra.<\/p>\n
“Depaketeerija t\u00f5mbab lahti k\u00f5ik kilekotid, millesse on pakend pakendatud ja see suunatakse \u00fcles liini peale, aga alt liini pealt v\u00f5etakse v\u00e4lja klaas, p\u00f6\u00f6rdvoolu seadmega alumiiniumi sisaldavad materjali ja magnetiga metall,” r\u00e4\u00e4kis Nurk.<\/p>\n
Kokku sorteeritakse j\u00e4\u00e4tmekeskuses ligi 1700 tonni materjali kuus. \u00dche pr\u00fcgiautot\u00e4ie j\u00e4\u00e4tmete sorteerimine v\u00f5tab aega kaks, kolm tundi. Vanasti tegid kogu t\u00f6\u00f6 \u00e4ra inimesed ning neil kulus \u00fche autot\u00e4ie peale umbes neli korda kauem aega. Kuid praegugi pole inimesed liini \u00e4\u00e4rest t\u00e4iesti kadunud ja viimane s\u00f5na j\u00e4\u00e4b neile.<\/p>\n
Sorteeritud j\u00e4\u00e4tmed pressitakse kokku ning viiakse laoplatsile. V\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et \u00fcks plast k\u00f5ik, kuid tegelikult on materjalid t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi paigutatud ja kannavad eri nimesid, nagu n\u00e4iteks pol\u00fcpropeen ja pol\u00fceteen.<\/p>\n
Seej\u00e4rel helvestab \u00fcmbert\u00f6\u00f6tleja plasti \u00e4ra, peseb puhtaks, granuleerib ja m\u00fc\u00fcb edasi j\u00e4rgmise toote tootjale, r\u00e4\u00e4kis Nurk. “Kui me vaatame n\u00e4iteks pabermaterjalid, mis meil on seal teises laos, siis selle ostab kokku paberitootja, toodab paberi ja m\u00fc\u00fcb selle edasi n\u00e4iteks paberpakendi tootjale,” lisas ta.<\/p>\n
L\u00f5petuseks ei saa j\u00e4tta k\u00fcsima, miks ikkagi on nii, et inimesed n\u00e4evad, kuidas olmep\u00fcrgi ja pakendid kallutatakse samasse autosse.<\/p>\n
“Meil on kahe kambriga autod. \u00dchte kambrisse saame me koguda \u00fchte j\u00e4\u00e4det ja teise kambrisse teist. Ja n\u00fc\u00fcd need inimesed, kes tegelikult sellest tehnilisest v\u00f5imekusest ei ole teadlikud, nad arvavadki, et k\u00f5ik l\u00e4heb kokku,” \u00fctles Nurk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saamaks aimu, kui palju Eestis pr\u00fcgi sorteeritakse ja kuidas sellest v\u00e4\u00e4rtuslik materjal saab, tuleb alustada algusest ehk sealt,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":45691,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,15706,9897,22809,4156,22708],"class_list":{"0":"post-45690","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-impulss","16":"tag-jaatmejaam","17":"tag-pakendiprugi","18":"tag-prugi","19":"tag-ragn-sells"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115574912082741702","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45690","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45690"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45690\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45691"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45690"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45690"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45690"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}