Rahvusvahelise energiaagentuuri ja maailmapanga statistika n\u00e4itab \u00fcheselt, et mida rohkem riigis energiat tarbitakse, seda j\u00f5ukamalt seal elatakse ning vastupidi. Ehk et sellist kohta pole terves maailmas, kus elataks j\u00f5ukalt, aga v\u00e4hese energiakuluga.<\/p>\n
See elementaarne teadmine annab ka l\u00e4htekoha Eesti riigi ja rahva j\u00f5ukuse kasvatamiseks, kuna meil on vaja suurt energiatarbimist ning j\u00e4relikult ka vastavat suutlikkust energiat toota. \u00dchiskondlik-poliitiline aastate pikkune v\u00f5imetus leida lahendusi uute energiaarenduste k\u00e4ima panemiseks k\u00f5neleb seega suutmatusest meid rahvana paremale j\u00e4rjele juhtida. Paremale majanduslikus m\u00f5ttes, aga see t\u00e4hendaks ka tugevamat pinnast meie kultuurile, suuremat julgeolekut jne.<\/p>\n
Eesti majandus januneb uute energia suurtarbijate j\u00e4rele. Nendest t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tetest, mis siin \u00fcldse on, tuleb k\u00fc\u00fcnte ja hammastega kinni hoida. Uusi tuleb juurde meelitada v\u00f5i nullist luua. Aga kui see \u00f5nnestub, siis v\u00e4ga ruttu j\u00f5uame selleni, et uute suurtarbijate vajaduste rahuldamiseks poleks meil enam piisavalt tootmist.<\/p>\n
Loomulikult vajab energias\u00fcsteem mitmekesist tootmisportfelli, kuid r\u00e4\u00e4kides juhitavatest v\u00f5i juhitamatutest v\u00f5imsustest, taastuvenergiast v\u00f5i fossiilenergiast, j\u00f5uavad k\u00f5ik need arendused varem v\u00f5i veel varem punkti, kus n-\u00f6 arendus k\u00e4ib, aga sisuliselt midagi ei toimu. Ainult aastad l\u00e4hevad. V\u00e4hemalt \u00fche k\u00fcmnendi on meie majandus juba sel viisil kaotanud. Praegu ei ole enam aega koosloomeseminarideks.<\/p>\n
Eesti majanduse j\u00e4rgmine arenguetapp seotud elektrifitseerumisega. T\u00f6\u00f6stus digitaliseerub, tehisaru kasutus kasvab ning elektriautode ja soojuspumpade levik ainult suurendavad n\u00f5udlust elektri j\u00e4rele. See kasv saab tuua meile investeeringuid ja toetada energiajulgeolekut.<\/p>\n
Arendused seisavad<\/p>\n
Baltikumis on arendamisel \u00fcle 10 000 MW taastuvenergia projekte, mille elluviimiseks on vaja pikaajalisi ja stabiilseid tarbijaid. Meil endal on mitu projekti ootamas suurtarbijat, et arendusega edasi liikuda. Jah, see on natukene muna-kana olukord, aga meil on juba pooled munad arendusprojektidena olemas, et kanad v\u00f5iksid tulla. Esialgu j\u00e4tkub ka olemasolevatest tootmis- ja \u00fclekandev\u00f5imsustest.<\/p>\n
“Riigil peab olema n\u00e4gemus, kuhu saab rajada uusi tuuleparke, et arendusi ei pidurdaks l\u00fchin\u00e4gelikud kemplused.”<\/p>\n
Sellest punktis edasi arenemiseks on aga vaja see meie “munade pool” kiirelt korda saada. Uute tootmisv\u00f5imsuste lisandumine vajab riiklikku selgust ja planeerimisraamistikku. Riigil peab olema n\u00e4gemus, kuhu saab rajada uusi tuuleparke, et arendusi ei pidurdaks l\u00fchin\u00e4gelikud kemplused. Nii nagu teed ja raudteed vajavad ka tuule- ja p\u00e4ikesepargid ruumilist planeerimist riiklikul v\u00f5i \u00e4\u00e4rmisel juhul maakondlikul tasandil koos m\u00f5jutatud kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaasamisega.<\/p>\n
Kohalikul tasandil on keeruline selliseid projekte ellu viia, kui puudub \u00fchine visioon ja kokkulepe, millised piirkonnad sobivad energiatootmiseks ja millistest parameetritest l\u00e4htuvalt suuremahulisi t\u00f6\u00f6stusarendusi ja infrastruktuuriobjekte kavandatakse. See k\u00f5ik on majanduse ja julgeoleku k\u00fcsimus, mitte ainult kohaliku omavalitsuse teema.<\/p>\n
Ilmselt ei ole uudiseks, et kohalikul tasandil on v\u00e4ga keeruline j\u00f5uda omavalitsusega punkti, kus arendustele keegi vastu ei seisaks. Eesti majanduse elektrifitseerumises ja uute suurtarbijate ja -elektritootjate, kuid eelk\u00f5ige k\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtust loovate ja k\u00f5rgelt tasustatud t\u00f6\u00f6andjate lisandumises peaks n\u00e4gema arenguv\u00f5imalust. Uue energia, sh taastuvenergia, tootmine on osa Eesti majanduse mitmekesistamisest. Riigil ja omavalitsustel on \u00fchine vastutus tagada, et vajalikud investeeringud majandusarenguks tekiksid.<\/p>\n
Praegu on otsustusmaastik killustunud. \u00dchiskondlik arusaam peab liikuma kohati isiklikeks minevatest vaidlustest suure pildi suunas: kuidas luua riiklikult toimiv energias\u00fcsteem, mis toetab majandust, tagab varustuskindluse ja v\u00f5imaluse tarbijate tulekuks.<\/p>\n
Ka n\u00e4iteks Rail Balticu trassikoridori ei valinud omavalitsused omap\u00e4i, kuid olid protsessi tihedalt kaasatud. Meie majandusedu eelduseks olev energeetika ja uute t\u00f6\u00f6stusinvesteeringute tulek ei ole raudteest v\u00e4iksema t\u00e4htsusega, k\u00f5ik on omavahel seotud ning \u00fcks ei saa tulla teiseta, kuid \u00fche \u00e4raj\u00e4tmine v\u00e4listab teise.<\/p>\n
Praegu liiguvad suured arendusprojektid tupikteel. Riigiaparaadil on k\u00e4ed rippu. Veeretatakse lootust, et kuskilt ja kuidagi ja millalgi tuleb tuumaenergia, selle saab \u00fchte kohta j\u00f5uga \u00e4ra menetletud ja mure nagu murtud.<\/p>\n
Tuumaenergia on aga Eestis jaoks kauge tulevikumuusika, vahepeal on vaja elada ja tagada majanduskasv, mitte kokkut\u00f5mbumine, ja \u00fchiskonna areng ning sellep\u00e4rast ei saa me \u00fcle ega \u00fcmber uutest mitmek\u00fclgsetest energiatootmis- ja salvestusv\u00f5imsusest, mille juurde saab rajada uusi k\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtusega ja t\u00f6\u00f6kohti loovaid tarbimisi.<\/p>\n
Suurtarbijad teevad elu odavamaks<\/p>\n
Ekslik on eeldus, et suurem tarbimine t\u00e4hendab k\u00f5rgemat elektri hinda. Rahvusvaheline kogemus n\u00e4itab, et suurte energiatarbijate lisandumine toob turule uusi tootmisv\u00f5imsusi ja l\u00e4bi konkurentsi hoopis v\u00e4ldib hinnat\u00f5usu.<\/p>\n
N\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriikide osariikides, kus andmekeskused ja TI-t\u00f6\u00f6stus on kiiresti kasvanud, on elektrihinnad viimastel aastatel stabiliseerunud v\u00f5i isegi langenud. Stabiilne n\u00f5udlus on andnud elektritootjatele ja v\u00f5rguettev\u00f5tetele kindluse investeerida, mis omakorda on hoidnud hindu kontrolli all.<\/p>\n
Veelgi lihtsam ja selgem on asi v\u00f5rgutasudega. Kui v\u00f5rku lisandub uusi tarbijaid, jaotuvad v\u00f5rgutasud suurema hulga kasutajate vahel ning v\u00f5rgutasu selgelt alaneb. Seet\u00f5ttu aitab suurtarbijate lisandumine v\u00f5rguteenuse \u00fchiku hinda k\u00f5igi jaoks madalamaks muuta. Ja nii see \u00fchiskondlikku j\u00f5ukust kasvatav hooratas k\u00e4ima l\u00e4heb.<\/p>\n
Mida rohkem on odavat energiat, seda rohkem seda tarbitakse, seda konkurentsiv\u00f5imelisemad on meie tooted, madalamad kodukulud ja seda suurem on rahvuslik rikkus. Tuleb lihtsalt tahta ja tegutsema asuda ning v\u00e4hem karta uute lahenduste tulekut. Hakkame arengus n\u00e4gema hirmude asemel v\u00f5imalusi, haarame nendest kinni ja paneme need meie \u00fchiskonna heaks maksimaalselt t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusvahelise energiaagentuuri ja maailmapanga statistika n\u00e4itab \u00fcheselt, et mida rohkem riigis energiat tarbitakse, seda j\u00f5ukamalt seal elatakse ning…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":45752,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,848,7275,1849,34,36,4080,22827,2596,1453,3659,8320,22826],"class_list":{"0":"post-45751","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elekter","14":"tag-elektri-hind","15":"tag-energeetika","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-kohalikud-omavalitsused","19":"tag-mihkel-loorits","20":"tag-taastuvenergia","21":"tag-tuulepargid","22":"tag-tuumaenergia","23":"tag-tuumajaam","24":"tag-vorgutasud"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115575257996937636","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45751","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45751"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45751\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45752"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45751"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45751"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45751"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}