Soome erametsaomanikud tunnevad \u00e4revust s\u00f5ja p\u00e4rast Ukrainas, aga avalikkuse surve metsade majandamise osas neid kuigiv\u00f5rd ei h\u00e4iri. Kliimamuutuste p\u00e4rast oma metsades muretsevad rohkem naised ja k\u00f5rgema haridustasemega metsaomanikud, selgus uuringust.<\/p>\n
Eestis on \u00fcle 100\u00a0000 erametsaomanikku, kellele kuulub umbes pool siinsetest metsadest. Soomes aga on erametsaomanikke ligikaudu 620\u00a0000 ja nemad omavad 60 protsenti oma riigi metsadest. \u00dchiskond ootab metsadelt samaaegselt mitme rolli t\u00e4itmist, millega metsaomanikud peavad toime tulema. Metsast on vaja nii puitu, elurikkuse hoidmist kui ka n\u00e4iteks s\u00fcsiniku sidumist. Samal ajal seavad kliimamuutused ohtu metsade eluj\u00f5ulisuse. Seni on v\u00e4he teada, kuidas sellised koormavad ootused m\u00f5jutavad metsaomanike vaimset heaolu.<\/p>\n
Soome teadlased Jaana Haloneni eestv\u00f5ttel uurisid Soome erametsaomanike \u00e4revuse taset ning kuidas seda m\u00f5jutab avalikkuse surve metsade majandamise osas. Teadlased anal\u00fc\u00fcsisid ka tegureid, mis m\u00f5jutavad metsaomanike muret kliimamuutuste m\u00f5ju p\u00e4rast nende metsadele.<\/p>\n
Haloneni ja tema kolleegide t\u00f6\u00f6 n\u00e4itas, et m\u00f5\u00f5dukat v\u00f5i rasket \u00e4revust koges neli protsenti vastajatest, suurem osa enda hinnangul \u00e4revust ei tundnud. Samas ei olnud metsaomanike \u00e4revuss\u00fcmptomid seotud avalikkuse ootusest metsamajandamisele tuleneva stressiga. K\u00fcll aga p\u00f5hjustas seda Venemaa sissetung Ukrainasse, mida tunnistas umbes pool vastanutest. K\u00fcsitlus toimus 2022 aasta kevadel, mil s\u00f5ja algusest oli m\u00f6\u00f6dunud vaid m\u00f5ni kuu.<\/p>\n
Kliimamuutuste p\u00f5hjustatud muudatused on selgelt n\u00e4htavad ja tuntavad. Haloneni ja tema kolleegide t\u00f6\u00f6 n\u00e4itas, et ligi pooled vastanutest tundsid m\u00f5ningast v\u00f5i suurt muret kliimamuutuste negatiivsete m\u00f5jude \u00fcle nende metsadele. Umbes 40 protsenti olid ses k\u00fcsimuses v\u00e4he murelikud ning 15 protsenti omanikest t\u00e4itsa muretud.<\/p>\n
Enam muretsesid kliimam\u00f5jude p\u00e4rast metsaomanikud, kel oli metsa kasutamise osas erinevad eesm\u00e4rgid. Samuti olid murelikumad naised ja k\u00f5rgema haridustasemega vastajad. Kuid n\u00e4iteks see, kas tegemist oli uue v\u00f5i oma metsaomandist kaugemal elava omanikuga, ei m\u00f5jutanud mure taset.<\/p>\n
Samas arutlevad t\u00f6\u00f6 autorid, et stressi v\u00f5i \u00e4revust v\u00f5ivad metsaomanike seas p\u00f5hjustada ka mitmed tegurid, mida k\u00e4esolev anal\u00fc\u00fcs ei sisaldanud. N\u00e4iteks Euroopa Liidu metsandust puudutavad regulatsioonid seavad ootused k\u00f5ikidele metsaomanikele, olenemata nende hoiakust kliimamuutuste suhtes. Lisaks eeldavad Euroopa Liidu regulatsioonid olulisi muudatusi senistes metsamajandamise viisides. See aga v\u00f5ib j\u00e4llegi oluliselt m\u00f5jutada metsamajandamisest saadavat majanduslikku tulu ja seel\u00e4bi ka omanike stressi ja \u00e4revust.<\/p>\n
Tulemuste saamiseks k\u00fcsitlesid Halonen ja tema kaaslased Soome erametsaomanikke. Vastajad pidid hindama nii oma \u00e4revuse taset ja muret kliimamuutuse m\u00f5jude p\u00e4rast metsale. Kokku laekus uurijate k\u00e4sutusse enam kui 1200 vastust. \u00c4revuse m\u00f5\u00f5tmiseks rakendasid teadlased rahvusvaheliselt kasutatavat GAD-7 k\u00fcsimustikku. Uuringus osalenutest \u00fcle kolmveerandi olid mehed, vastajate keskmine vanus j\u00e4i vahemikku 23-95 aastat, olles keskmisena 64 aastat.<\/p>\n