Riigikogu opositsioon ehk Keskerakond, EKRE, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa andsid teisip\u00e4eval riigikogus \u00fcle umbusaldusavalduse sotsiaalminister Karmen Jollerile (Reformierakond).<\/p>\n
Sotsiaalminister on opositsiooni hinnangul kaotanud usalduse mitmel p\u00f5hjusel, kusjuures \u00fche p\u00f5hjusena heidetakse talle ette, et ta ei ole n\u00e4idanud \u00fcles huvi ega initsiatiivi, et lahendada naiste tugikeskuste kroonilist alarahastatust.<\/p>\n
Nimelt on rahastus naiste tugikeskustele kasvanud alates 2019. aastast vaid seitse protsenti, samal ajal, kui hinnad on kasvanud ligi 50 protsenti. Alates 2023. aastast on rahastus p\u00fcsinud samal tasemel ehk natuke \u00fcle miljoni euro. See raha l\u00e4heb kokku 16 tugikeskusele igas Eesti maakonnas.<\/p>\n
“EKRE hinnangul on lubamatu, et minister laseb v\u00e4givalla all kannatavatel naistel j\u00e4\u00e4da abita ajal, mil n\u00f5udlus teenuse j\u00e4rele kasvab ning varjupaigad t\u00f6\u00f6tavad pideva \u00fclekoormatuse ja alarahastuse tingimustes,” m\u00e4rkis EKRE esimees Martin Helme pressiteates.<\/p>\n
Naiste tugikeskuste juhid toovad ka ise v\u00e4lja, et v\u00e4givalla eest pagevaid naisi on keerulisem abistada kui veel m\u00f5ned aastad tagasi.<\/p>\n
“Kujutage ise ette, kui l\u00e4hete 2019. aasta palgaga poodi s\u00fc\u00fca ostma v\u00f5i \u00fc\u00fcriturule,” \u00fctles ERR-ile P\u00e4rnu naiste tugikeskuse juhataja Margo Orup\u00f5ld.<\/p>\n
Kuigi tugikeskuste uksed on endiselt k\u00f5igile abivajajatele avatud ja esmane kriisiabi tagatud, on rahapuudus hakanud s\u00f6\u00f6ma teenuse sisu.<\/p>\n
Naiste varjupaikade liidu juhatuse liige Eha Reitelmann selgitas, et k\u00f5ige valusamalt on pihta saanud juriidiline n\u00f5ustamine, mis on \u00e4\u00e4rmiselt oluline just laste hooldus\u00f5iguse ja suhtluskorra vaidlustes.<\/p>\n
Kui veel viis aastat tagasi suutsid tugikeskused pakkuda kriitilisematel juhtudel naistele kohtus esindamist, siis t\u00e4na on see v\u00f5imalus kadunud.<\/p>\n
“N\u00fc\u00fcd saame paljudel juhtudel pakkuda juristiteenust vaid kaks-kolm tundi, et naisele tema v\u00f5imaluste spekter avada,” selgitas Reitelmann.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et keerulises ja emotsionaalselt kurnavas kohtuprotsessis peab v\u00e4givallaohver sageli ise hakkama saama, sest professionaalse juriidilise n\u00f5u pakkumiseks tugikeskusel raha ei jagu.<\/p>\n
Samuti on v\u00e4henenud tugikeskuste v\u00f5imekus hoida palgal oma ps\u00fchholooge ja ps\u00fchhoterapeute. Reitelmann t\u00f5i v\u00f5rdluseks riikliku ohvriabi spetsialistide palgat\u00f5usu: kui seal on brutopalk t\u00f5usnud 1450 eurolt 2150 euroni, siis tugikeskuste rahastus pole elukalliduse t\u00f5usuga sammu pidanud.<\/p>\n
Tugikeskused loodavad aina enam annetustele ja projektirahale<\/p>\n
Orup\u00f5ld r\u00e4\u00e4kis, et kuna riiklik rahastus ei kata tegelikke kulusid, s\u00f5ltub tugikeskuste teenuse kvaliteet \u00fcha enam projektip\u00f5hisest lisarahastusest ja annetustest. Ta k\u00fcsis kriitiliselt, kas inim\u00f5iguste ja l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla teemad peaksid riigis toimuma annetuste toel.<\/p>\n
L\u00e4hisuhtev\u00e4givallale on keeruline annetusi koguda. “Loomadele ja lastele annetatakse v\u00e4ga kergek\u00e4eliselt. Meie teemat m\u00f5istavad t\u00f5elised missiooniinimesed \u2013 v\u00f5ib-olla on keegi suguv\u00f5sas seda kogenud ja nad teevad meile p\u00fcsiannetuse. Niimoodi me toimetame,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Tugikeskused tegutsevad Eestis riigihanke alusel. Kui 2018. aastal said tugikeskused 770\u00a0000 eurot aastas, siis aastal kerkis rahastus \u00fche miljoni euroni. Alates 2023. aastast on riigihanke maht olnud aga 1\u00a0074\u00a0000 eurot. Sama palju plaanib riik eraldada naiste tugikeskustele ka j\u00e4rgmisel aastal.<\/p>\n
Sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht \u00fctles ERR-ile, et tegu on samas valdkonnaga, kus pole eelnevatel aastatel midagi k\u00e4rbitud. “Naiste tugikeskuste rahastust ei ole kunagi v\u00e4hendatud, see on ikka tulnud t\u00f5usuteel, aga nagu teisteski sotsiaalvaldkonna teemades, oleks alati rohkem raha vaja,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Samas ei ole raha ka juurde tulnud.<\/p>\n
Luht ei n\u00f5ustunud siiski, et teenuse k\u00e4ttesaadavus on halvenenud.<\/p>\n
“Ma l\u00e4htun sellest, mida tugikeskused ise on \u00f6elnud. Rahaliselt on probleeme, aga nad ei ole \u00f6elnud, et nad ei v\u00f5taks inimesi vastu v\u00f5i et nad ei abistaks,” \u00fctles Luht. Ta selgitas, et ka abivajajate hulk on p\u00fcsinud stabiilne: iga aasta p\u00f6\u00f6rdub naiste varjupaiga poole veidi alla 2000 inimese.<\/p>\n
V\u00e4givalla eest pagevatel naistel on keerulisem saada juriidilist abi<\/p>\n
K\u00fcll aga tunnistas ohvriabi poliitika juht, et tugikeskused ei suuda juriidilist ja ps\u00fchholoogilist abi pakkuda nii palju kui vaja.<\/p>\n
“Juriidilise abi osas oleme arutanud, et see valdkond vajab muutusi, sest p\u00e4ris paljudel on juriidilised probleemid. M\u00f5tleme, kuidas seda lahendada \u2013 v\u00f5ib-olla koost\u00f6\u00f6s justiits- ja digiministeeriumiga,” m\u00e4rkis Luht.<\/p>\n
Eha Reitelmann r\u00e4\u00e4kis, et tugikeskused on seni saanud kliente juriidilistes k\u00fcsimustes suunata riigi toetatud esmasele \u00f5igusn\u00f5ustamisele.<\/p>\n
Esmast \u00f5igusn\u00f5ustamist on saanud seda Eesti elanikud, kelle brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus ning teenuse saamiseks on abivajajal tulnud maksta vaid viis eurot omaosalustasu. Erandiks on lapse \u00f5igusi puudutavad perekonnaasjad, mille puhul on sissetuleku piirm\u00e4\u00e4r kuni 2000 eurot.<\/p>\n
Selle raha eest saab kaks tundi \u00f5igusn\u00f5u, j\u00e4rgnevad kolm tundi on v\u00f5imalik saada \u00f5igusn\u00f5u aga soodushinnaga umbes 50 eurot tunnis. Lapse \u00f5igusi puudutavates perekonnaasjades on soodushinnaga tundide arv 10 ning nendes perekonnaasjades on seni saanud riigi toel taotleda ka kohtus esindamist.<\/p>\n
Naiste tugikeskused saavad varsti suunata hoopis juturoboti juurde<\/p>\n