V\u00e4ikeste riikide ja liberaalsete demokraatiatena tavatsevad NB8 riigid oma v\u00e4lispoliitikas r\u00f5hutada rahvusvahelist \u00f5igust ja demokraatlikke v\u00e4\u00e4rtusi. Kuna normidel p\u00f5hinev liberaalne kord on hakanud murenema ning demokraatia on r\u00fcnnaku all isegi USA-s, mis seni oli vaba maailma juhtriik, siis l\u00e4heb NB8 riikidel julgeolekumurede lahendamiseks tarvis realistlikumaid meetodeid.<\/p>\n
Sild realismi ja idealismi vahel<\/p>\n
Soome on oma v\u00e4lispoliitika defineerinud \u201ev\u00e4\u00e4rtustest l\u00e4htuvaks realismiks<\/a>\u201d, Taani on valinud samav\u00f5rd vastuk\u00e4iva juhtm\u00f5tte, \u201epragmaatilise idealismi<\/a>\u201d. M\u00f5lema nimetusega tahetakse v\u00e4\u00e4rtustest l\u00e4htuva v\u00e4lispoliitika idealismi lepitada vajadusega kohaneda maailmas, kus konkureerivad suurriigid eiravad rahvusvahelist \u00f5igust ja muid v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n Euroopa julgeolekukorralduse revideerimist taotleva Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu on NB8-le andnud tugeva stiimuli teha julgeolekukoost\u00f6\u00f6d, mida elavdas veelgi Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga. See, et NB8 riikidest on saanud Ukraina s\u00f5jategevuse juhtivad toetajad, t\u00e4hendab mitmele neist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kursivahetust: kui seni keskendus nende julgeolekupoliitika rahuvahendusele ja -valvele, siis n\u00fc\u00fcd on nad \u00fcheselt Ukraina poolel tema v\u00f5itluses Venemaa vastu. Ukraina sobib NB8 \u00fchise t\u00e4helepanu keskmesse v\u00e4ga h\u00e4sti, kuna siin kattuvad idealistlik p\u00fc\u00fcdlus meie v\u00e4\u00e4rtusi kaitsta ning realistlik vajadus ellu j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n Ukraina sobib NB8 \u00fchise t\u00e4helepanu keskmesse v\u00e4ga h\u00e4sti, kuna siin kattuvad idealistlik p\u00fc\u00fcdlus meie v\u00e4\u00e4rtusi kaitsta ning realistlik vajadus ellu j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n<\/blockquote>\n N\u00e4iteks Norra, kes esitab seda valikuna rahu ja vabaduse vahel, soovib Ukrainale s\u00f5jalise abi osutamisega kaitsta vabadust. Balti riikidele on valik veelgi lihtsam: neile on liigagi h\u00e4sti teada, et halb rahu, mida s\u00f5lmitakse vabaduse hinnaga, v\u00f5ib aastak\u00fcmneteks r\u00f5humist ja v\u00e4givalda kaasa tuua. P\u00f5hjala riikide harjumusp\u00e4rane kalduvus Moskvaga suhete korraldamiseks dialoogi pidada on asendunud pingutustega Venemaa agressiivset k\u00e4itumist t\u00f5rjuda. Sellist illusioonide kadumist ja k\u00e4iguvahetust on kaasakiskuvalt kirjeldanud endine Norra peaminister Jens Stoltenberg uhiuues raamatus, milles k\u00e4sitleb oma ametiaega NATO peasekret\u00e4rina.<\/p>\n K\u00fc\u00fcnilisus transatlantilistes suhetes<\/p>\n Kuna Donald Trumpi teisel ametiajal on Atlandi-\u00fclesesse l\u00e4bisaamisse tekkinud uut ebakindlust, on piirkondlikud j\u00f5upingutused julgeoleku ja kaitse tugevdamiseks muutunud veelgi pakilisemaks. \u00dcks esimesi president Trumpi uue ametiaja \u00fcllatusi, mis vapustas ise\u00e4ranis P\u00f5hjala riike, oli sooviavaldus Gr\u00f6\u00f6nimaa oma kontrolli alla v\u00f5tta. See iseloomustab ilmekalt USA v\u00e4lispoliitika \u00fcmberkujunemist: n\u00e4ib, et suver\u00e4\u00e4nsuse ja territoriaalse terviklikkuse p\u00f5him\u00f5tteid eiratakse isegi l\u00e4hedaste liitlaste puhul.<\/p>\n Usaldus USA vastu on k\u00fcll n\u00f5rgenenud, aga Venemaa on endiselt pikaajaline oht. L\u00e4\u00e4nemeremaadele on paraku p\u00e4evselge, et Venemaa heidutamiseks tuleb USA-d hoida Euroopast huvitatuna. \u00dchiseid v\u00e4\u00e4rtusi ja p\u00f5him\u00f5tteid, mis kaitseallianssi \u00fchte s\u00f5lmisid, t\u00f5rjub k\u00f5rvale k\u00fc\u00fcniliselt realistlik vajadus s\u00e4ilitada suhet tehinguliste vahenditega. T\u00e4nu president Alexander Stubbi golfidiplomaatiale on see eriti h\u00e4sti \u00f5nnestunud Soomel. See, et \u00fchel NB riigijuhtidest on president Trumpile vahetu ligip\u00e4\u00e4s, tuleb vaieldamatult kasuks kogu piirkonnale, sest \u00fchised julgeolekumured p\u00e4lvivad nii Washingtoni t\u00e4helepanu. Ka s\u00f5jaliste kulutuste kiire t\u00f5stmine aitab NB8 riikidel Atlandi-\u00fclest suhet s\u00e4ilitada, valmistades neid \u00fchtlasi aimatavaks tulevikuks, kus USA kahandab panust nende kaitsesse.<\/p>\n \u00dchiseid v\u00e4\u00e4rtusi ja p\u00f5him\u00f5tteid t\u00f5rjub k\u00f5rvale k\u00fc\u00fcniliselt realistlik vajadus s\u00e4ilitada suhet tehinguliste vahenditega.<\/p>\n<\/blockquote>\n Eestile kujutab NB8 platvormi pragmaatiliseks piirkondlikuks koost\u00f6\u00f6ks, toimides vahendina riigi m\u00f5ju ja n\u00e4htavuse suurendamiseks rahvusvahelistel foorumitel. Julgeolekukoost\u00f6\u00f6 edasine tihendamine on vajalik n\u00e4iteks Venemaa varilaevastiku ohjeldamiseks v\u00f5i droonit\u00f5rje arendamiseks. \u00dchiste seisukohtade esitamisega Euroopa Liidus, NATO-s ja mujal on NB8-l rohkem kaalu neis organisatsioonides tehtavate otsuste m\u00f5jutamiseks. K\u00f5igile NB8 riikidele on selge, et piirkondlik koost\u00f6\u00f6 on NATO-le ja Euroopa Liidule t\u00e4ienduseks ja mitte ei killusta, vaid tugevdab neid organisatsioone. Pinget on siiski tunda, kuna \u00fchelt poolt tehakse koost\u00f6\u00f6d kitsamas ringis (n\u00e4iteks NB8, Weimari r\u00fchma v\u00f5i Ukraina tahtekoalitsiooni kujul), aga teiselt poolt tahetakse Euroopa Liidu ja NATO \u00fchtsust ja solidaarsust alal hoida.<\/p>\n Luues P\u00f5hjala-Balti identiteeti<\/p>\n NB8 ei h\u00f5lma \u00fcksnes pragmaatilist koost\u00f6\u00f6d, vaid ka s\u00fcgavamat piirkondlikku identiteeti. L\u00e4\u00e4nemeri on rahvaid oma kallastel sajandite v\u00e4ltel kokku toonud, ent siinne \u00fclemv\u00f5im on \u00fchtlasi t\u00fcli\u00f5unaks olnud: kui keskajal rivaalitsesid sakslaste juhitav Hansa Liit ja skandinaavlaste loodud Kalmari Unioon, siis k\u00fclma s\u00f5ja ajal olid vaenujalal N\u00f5ukogude Liit ja Ameerika. Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel kuulus P\u00f5hjala koost\u00f6\u00f6le t\u00e4htis roll P\u00f5hjamaade \u00fchtesidumisel ja \u00fchiste v\u00e4\u00e4rtuste edendamisel, ehkki julgeolekupoliitikas j\u00f5uti erinevate lahendusteni ja k\u00fclma s\u00f5ja pingeid talus iga riik isemoodi.<\/p>\n\n
\n