![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3094416ha15bt24.jpg\"\/)
“Teraapia” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n“Teraapia”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Paavo Westerberg<\/p>\n
M\u00f5neti on P\u00d6FF-i vaates radari alt l\u00e4bi jooksnud see Eesti-Soome koost\u00f6\u00f6film “Teraapia”, mille lavastaja on seni peamiselt teatrit\u00f6\u00f6de poolest tuntud Paavo Westerberg. Paraku peab tunnistama, et ehk on sellel varjule j\u00e4\u00e4misel ka oma p\u00f5hjus, kuna film vajaks veel k\u00f5vasti k\u00fcpsemisaega, praegusel kujul on siin ilmselgelt liiga palju \u00f5hku ning pea olematu kogus sidusainet, mis erinevaid karaktereid \u00fchte p\u00f5imiks. Pendeldatakse korra huumori, siis kriipiva trag\u00f6\u00f6dia poole, kumbki ei nakku aga l\u00f5puni ning nii tempo kui ka meeleolu poolest j\u00e4\u00e4b film kuni l\u00f5puni v\u00e4lja otsivaks, paraku suurema tulemuseta.<\/p>\n
\u00c4kki igast l\u00fchifilmiideest ei pea ikkagi t\u00e4ispikka filmi v\u00e4lja voolima? Usun, et m\u00f5nek\u00fcmne minuti jagu v\u00e4\u00e4rt materjali oleks siit saanud v\u00e4lja destilleerida k\u00fcll, eriti arvestades, et peaosas on alati karikatuurselt ekspressiivne, aga samas k\u00f6itev Tommi Korpela ning j\u00f5ulise k\u00f5rvalosa teeb Alma P\u00f6ysti, ent ka nende m\u00e4ngust paistab hetkiti sihitust. Westerberg on justkui lasknud k\u00f5igil tegelastel selles lagunenud Eesti m\u00f5isas \u2013\u00a0jah, lisaks kaastootmisele toimub kogu tegevus Purekkari neemel \u2013 ise oma rada otsida, kuid selle keskkonna potentsiaal ammendub kiirelt ja j\u00e4\u00e4dakse mingitesse mustritesse kinni, kordustest ja rutiinist saab osalt stsenaarne motiiv, aga samas ei kanna see l\u00f5puks erilist v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n
“Teraapia” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
V\u00f5imalik, et Westerberg muutis ise \u00fclesande enda jaoks keerulisemaks. Ehk oleks \u00f5hulise paariteraapia-kammerkom\u00f6\u00f6diana tema kontseptsioon ka t\u00f6\u00f6le hakanud, kuid sellest talle ikkagi ei piisanud, tuli sinna veel m\u00f5ned kellad ja viled k\u00fclge keerata, alates \u00f5udusfilmilikust p\u00f6\u00f6rdest kuni absurdse finaalini. Taaskord, need on ju toredad m\u00f5tted, aga m\u00e4ngufilm ei ole lihtsalt juhuslike ideede kogum, vaid k\u00f5ik ekraanil toimuv v\u00f5iks liikuda mingi \u00fchte eesm\u00e4rgi suunas. K\u00f5ige kurvem on seejuures, et ka oma fookusteema ehk paarisuhete kohta ei suuda “Teraapia” kahe tunni jooksul \u00fchtki originaalset vastust ega isegi k\u00fcsimust formuleerida.<\/p>\n
\u00dcsna tuhm n\u00e4ide Soome kinost, aga p\u00f5hjanaabrite filmi austajad v\u00f5ivad v\u00f5imaluse anda.<\/p>\n
“Teraapia” linastub 19. novembril kell 21.45 kinos S\u00f5prus.<\/p>\n
“Christy”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Brendan Canty<\/p>\n
Millise tulemuse saab, kui segada kokku Ken Loachi empaatiline sotsiaalrealism ning Andrea Arnoldi liigutav ja pisut unistav k\u00f5rvalpilk \u00fchiskonna \u00e4\u00e4realadele? Ilmselt just midagi sellist, mida n\u00e4eme t\u00e4navu Just Filmil linastunud Brendan Canty “Christy’s”, mis on ka \u00fcks viiest t\u00e4navus LUX auhinnale nomineeritud linateostest. P\u00f5hjust, mis “Christy” sellesse viisikusse kuulub, ei pea kaugelt otsima, sest siin on publikus\u00f5bralikku soojust, aga samal ajal joonistada lahti ka valusalt aus portree noortest, kes peavad vankumatu sihikindlusega murdma l\u00e4bi oma keerulise lapsep\u00f5lve varjudest ja l\u00f5pututest takistustest, mis kisuvad neid parema tuleviku teekonnalt taas elu pahupoolele.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3094419hbb62t24.jpg\"\/)
“Christy” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Imestan seda alati nii Iiri kui ka UK noortedraamade puhul, et kuidas nad k\u00fcll oskavad r\u00e4\u00e4kida nii lootusetuid lugusid, aga see ei m\u00f5ju kordagi \u00e4ngistava ega tr\u00f6\u00f6stituna? Kui me v\u00f5taksime sama teema ette Eestis, siis oleks siin ainult muda ja sopp, pr\u00fcgikasti \u00e4\u00e4res kuseloigus rullivad kodutud ja narkomaanid ning s\u00fcdametud politseinikud, kes s\u00f5imavad t\u00e4navatel lonkivaid noori p\u00e4tte. Seal aga kuidagi osatakse ka suurimast pimedusest see v\u00e4iksemgi valguskiir \u00fcles leida, mille abil siis v\u00e4hehaaval lahenduse, v\u00f5i v\u00e4hemalt lootuse poole liikuda. Oma osa m\u00e4ngib kindlasti tugev filmivundament, kus sedalaadi k\u00fcsimusi on kinolinal aastaid ja aastaid k\u00e4sitletud, meil on see enamasti juhuslik ja ega naljalt Leida Laiuse “Naerata ometi” tasemele keegi j\u00f5udnud polegi.<\/p>\n
“Christy” v\u00f5tab pooleteise tunniga jooksul ette rohkem teemasid, kui p\u00e4riselt l\u00f5puni l\u00e4bi n\u00e4rida j\u00f5uab, kuid see pole antud juhul probleem: ka \u00f5rnalt kombates ei m\u00f5ju \u00fckski sisuliin kuidagi t\u00fchisena, vaid hoiab filmimootorit k\u00e4imas. T\u00f5eliselt paneb Brendan Canty teose elama ka t\u00e4pselt valitud n\u00e4itlejaansambel, kes k\u00f5ik on ka hingega asja juures, isegi niiv\u00f5rd, et iga kord, kui filmi nimitegelase kasuvend oma kurbade kutsikasilmadega ekraanile astus, tikkusid v\u00e4gisi pisarad silma. Pea k\u00f5igile tegelastele on lihtne kaasa tunda, isegi siis, kui nad on egoistlikud t\u00f5prad.<\/p>\n
Loodan v\u00e4ga, et meie levitajatel oleks ka julgust sedalaadi noortefilme kinodesse tuua, mis ei \u00fcrita moraali idioodi kombel tuhat korda \u00fcle n\u00e4mmutada, vaid lasevad vaatajal ise ivani j\u00f5uda. Arvestades, et Andrea Arnoldi “Bird” kogus siin l\u00fchikese levi jooksul olematu koguse vaatajaid, siis ilmselt pole meie publik veel harjunud neid filme kinodes vaatama, aga tasuks aeg-ajalt ikkagi v\u00f5imalus anda.<\/p>\n
“Christy” linastub 19. novembril kell 15.45 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n
“Pingul keel”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Isabel Hagen<\/p>\n
Ma ei oskagi \u00f6elda, kas USA v\u00e4ikestuudiod on nii palju professionaalsemaks muutunud v\u00f5i on meeldivalt toores k\u00e4ekiri, mis sealset indie-kino aastak\u00fcmneid defineeris, lihtsalt moest \u00e4ra l\u00e4inud, aga liiga harva n\u00e4eme praegusel ajal sellisel m\u00f5nusalt ambitsioonituid, isegi veidi suvalisi kom\u00f6\u00f6diaid nagu “Pingul keel”. Noh, teate k\u00fcll neid filme: \u00fcks keskne tegelaskuju lihtsalt satub \u00fchest jabur-totrast olukorrast teise, murrab nendest l\u00e4bi mingi tragikoomilise jonnakusega ning mis k\u00f5ige toredam, need elu vintsutused ei peagi teda otseselt katarsiseni juhatama, vaid see k\u00f5ik on lihtsalt v\u00e4ike j\u00e4\u00e4dvustus kellegi katsumusi t\u00e4is elust. Osalt tabab tegelikult sama m\u00e4rki ka t\u00e4navuse aasta \u00fcks tippe, samuti P\u00d6FF-il linastunud “Sorry, Baby”, aga tahaks veel rohkem!<\/p>\n
Eva Victori “Sorry, Baby’ga” seob “Pingul keelt” ka nii-\u00f6elda autorifilmi hat-trick: sarnaselt Victorile on ka Isabel Hagen antud juhul nii peaosat\u00e4itja, re\u017eiss\u00f6\u00f6r kui ka stsenarist. V\u00f5ib isegi \u00f6elda, et siin minnakse kraadiv\u00f5rra kaugemale, sest ka filmi peategelane, keda kehastab re\u017eiss\u00f6\u00f6r ise, kannab nime Isabel, on sarnaselt autorile viiuldaja ning saanud hariduse Juilliardis. Autobiograafilisus l\u00e4bi stand-up koomiku vaatenurga paistab siit l\u00e4bi igal hetkel, sest ta ei karda h\u00e4bematult t\u00f6gada iseenda l\u00e4bikukkunud karj\u00e4\u00e4ri ega ka luhtaminevaid suhteid, kuid see ei m\u00f5ju kordagi punnitatuna, vaid on antud edasi kuidagi eluterve \u00fcksk\u00f5iksuse ja avatusega.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3094422he9f3t24.jpg\"\/)
“Pingul keel” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
T\u00e4navu Tribeca festivalil esilinastunud “Pingul keele” puhul v\u00f5ime k\u00fcll vaid unistada, kui palju j\u00e4i Isabel Hagenil tegelikult piiratud eelarve t\u00f5ttu teostamata, sest siit paistavad \u00fcsna tugevalt v\u00e4lja piiratud rahalised vahendid, mille tingimustes on tulnud oma n\u00e4gemust teostada. Tehniliselt j\u00e4tab film tihti soovida, rabedat kaamerat\u00f6\u00f6d ning logisevat montaa\u017ei \u00fcritatakse meile ilmselt visuaalse v\u00f5ttena p\u00e4he m\u00e4\u00e4rida, kuid p\u00e4ris l\u00f5puni ma seda ikkagi ei usu. Kuid hea indie-vaimu nimel olen valmis siiski \u00fcsna palju andeks andma, eriti arvestades, et Isabel Hagenist kiirgab siin k\u00f5vasti potentsiaali, usun ja loodan, et see ei j\u00e4\u00e4 tema esimeseks ja viimaseks filmiks \u00fcheaegselt.<\/p>\n
Kui see jutt teile veel filmi maha ei m\u00fc\u00fcnud, siis viskan m\u00f5ned nimed veel \u00f5hku: Isabel Hageni k\u00f5rval astuvad kesketes rollides \u00fcles n\u00e4iteks Todd Solondzi “Happinessist” tuntud Dylan Baker ja Oliver Stone’i “Talk Radio” peaosat\u00e4itja Eric Bogosian. Ehk “Pingul keel” pole ikka p\u00e4ris nurgatagune projekt, kuigi mu eelnevast jutust v\u00f5is selline ekslik mulje esialgu j\u00e4\u00e4da…<\/p>\n
“Pingul keel” linastub 19. novembril kell 21.30 Apollo Kino Plazas, 22. novembril kell 18.30 Apollo Kino Taskus ja 23. novembril kell 16.00 kinos S\u00f5prus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Teraapia”Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Paavo Westerberg M\u00f5neti on P\u00d6FF-i vaates radari alt l\u00e4bi jooksnud see Eesti-Soome koost\u00f6\u00f6film “Teraapia”, mille lavastaja on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":45949,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[22920,22919,37,33,35,173,34,36,208,22922,140,15538,6619,22921,2870,15537],"class_list":{"0":"post-45948","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-brendan-canty","9":"tag-christy","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-film","17":"tag-isabel-hagen","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-paavo-westerberg","20":"tag-pimedate-oode-filmifestival","21":"tag-pingul-keel","22":"tag-poff","23":"tag-teraapia"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115576158643718244","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45948","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45948"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45948\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45949"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45948"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45948"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45948"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}