{"id":45971,"date":"2025-11-19T11:57:13","date_gmt":"2025-11-19T11:57:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45971\/"},"modified":"2025-11-19T11:57:13","modified_gmt":"2025-11-19T11:57:13","slug":"sinefiil-poffi-viimane-nadalavahetus-baltimaad-on-arkvel-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/45971\/","title":{"rendered":"Sinefiil | P\u00d6FFi viimane n\u00e4dalavahetus. Baltimaad on \u00e4rkvel | Film"},"content":{"rendered":"

“Oh, mis r\u00f5\u00f5m!”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Homayoun Ghanizadeh<\/p>\n

Iraani film sattus ennek\u00f5ike vaatev\u00e4lja seet\u00f5ttu, et peaosas on v\u00f5rratu Golshifteh Farahani, kes ka Tallinnasse sattus ja pressikonverentsil v\u00e4ga s\u00fctitava esituse tegi \u2013 inimesel lihtsalt on sisemist p\u00f5lemist ja veenmisj\u00f5udu, mida on lummav vaadata. Farahani on teinud rolle nii farsi, prantsuse kui inglise keeles, isiklikult soovitaks v\u00e4lja otsida varastest afganistani vast k\u00f5igi aegade parima filmi “Kannatlikkuse kivi” (“The Patience Stone”, Atiq Rahimi, 2012) ja Asghar Farhadi meisterliku “Ellist” (“About Elly”, 2009) ning uuematest on muidugi ka Jim Jarmuschi “Paterson” suurep\u00e4rane. Farahani \u00fctles pressikal, et \u00fcritab farsikeelseid rolle viimasel ajal v\u00e4ltida, et mitte t\u00fc\u00fcprollidesse kinni j\u00e4\u00e4da (mainib ise “terroristi”, ilmselt selliseid asju talle siis pakutakse), aga v\u00f5imalusest m\u00e4ngida selles eksperimendis ta siiski ei suutnud keelduda.<\/p>\n

Film on t\u00f5esti vormieksperiment. Lavastaja Homayoun Ghanizadeh on taandanud miinimumini k\u00f5ik, mis v\u00f5imalik, ning lugu leiab sisuliselt aset videok\u00f5nena, kus n\u00e4eme ekraanil korraga \u00fcht v\u00f5i mitut tegelast eraldi aknakestes vestlust pidamas. Re\u017eiimimeelne ametnik soovib enda nimele kirjutada riigist lahkunud rikka pere kinnisvara vabandusega, et muidu rekvireerib riik kogu kinnistu, aga sel moel saaksid nad omandit jagada. Asjale lisab v\u00fcrtsi see, et ametniku pere on enne Iraani revolutsiooni olnud rikka pere teenijad.<\/p>\n

“Oh, mis r\u00f5\u00f5m!” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Minimaalses lahenduses kruvitakse pinged \u00fcles ainult dialoogi ja n\u00e4itlemise najal ning film meenutab ilmselt paljudele pigem kammerteatrit, aga minu meelest on selline taandamine v\u00e4ga stiilne. Ja milline seltskond… K\u00f5igi aegade esimeses filmirollis n\u00e4eme ka t\u00e4iesti legendaarset fotograafi Shirin Neshatit \u2013 palun vaadake tema lavastatud filmi “Naised ilma meesteta” (2009), mille t\u00f5ime kunagi ka DocPointile ja mis on lihtsalt puhas ilu. \u00dches meesrollis n\u00e4eme iraani \u00fcht tuntuimat meesn\u00e4itlejat Payman Maadit ja patriarhi osas astub \u00fcles vanameister Ali Nasirian.<\/p>\n

Muuseas, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Homayoun Ghanizadeh on ka Eestis mitu korda lavastanud teatris \u2013 “Antigone” (R.A.A.A.M., 2010), “Kuningas sureb” (R.A.A.A.M., 2012), samuti v\u00e4ga m\u00f5juva enesev\u00e4ljenduse ja selge s\u00f5naga mees.<\/p>\n

“Oh, mis r\u00f5\u00f5m” on puhas festivalifilm, millel on oma n\u00e4gu, ja neid olekski m\u00f5tet programmist esmaj\u00e4rjekorras v\u00e4lja otsida.<\/p>\n

“M\u00e4lestus”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Vladlena Sandu<\/p>\n

Krimmi p\u00e4ritolu dokumentalisti Vladlena Sandu “M\u00e4lestus” on natuke nagu meie oma “Disko ja tuumas\u00f5da” \u2013 autori minajutustus lapsep\u00f5lvest NSV Liidus, lisaks Venemaal p\u00e4rast kollapsi ja T\u0161et\u0161eenia s\u00f5ja ajal, kuhu Sandu oli oma vanaisa juurde elama kolinud.<\/p>\n

“M\u00e4lestus” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Perekondlikud draamad ja traumad jutustatuna lihtsustatult, l\u00e4bi lapse silmade, v\u00e4ga m\u00f5juval moel, juttude taustaks kunstiliselt p\u00f5nevalt taaslavastatud stseenid, kus segunevad m\u00e4lu, m\u00e4lestus, unen\u00e4gu, popkultuur ja maailma l\u00e4hiajalugu.<\/p>\n

Tugeva kunstnikuk\u00e4ega juhitud autorifilm. Vladlena on muideks talle nimeks pandud l\u00fchendina Vladimir Leninist. Selle filmi kontekstis k\u00f5nekas taustateadmine.<\/p>\n

“Jumala koer”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Raitis ja Lauris \u0100bele<\/p>\n

Tundub, et l\u00e4tlastel oli kassi peadp\u00f6\u00f6ritavast eduloost veel v\u00e4he, sest n\u00fc\u00fcd vallutavad nad maailma koeraga. “Jumala koer” on samuti t\u00e4ispikk l\u00e4ti animafilm nagu “Vooluga kaasa”, aga samas sellele t\u00e4iesti vastupidine. Koomiksilik balti gootika, justkui oleks Frank Miller v\u00f5tnud vaevaks adapteerida Kivir\u00e4ha “Rehepapi”.<\/p>\n

“Jumala koer” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

“Jumala koer” on, khm, t\u00e4iesti jumalavallatu, juurtega k\u00f5ikv\u00f5imalikes paganlikes t\u00f5ekspidamistes, kehamahladest tilkuv, t\u00fchisuse mudast t\u00f5usev \u00f5\u00f5valugu, mis tuletab meile edukalt meelde, et meile v\u00f5idi ju proovida tule ja m\u00f5\u00f5gaga risti tuua, aga rist ilma t\u00e4henduseta j\u00e4\u00e4b lihtsalt ristiks. “Jumala koeras” on fantaasiat ja julgust rohkem kui m\u00f5ne riigi aasta animatoodangus kokku. See film meeldib mulle kaugelt enam kui peaks, sest miski lihtsalt klikib. Tuleval n\u00e4dalal on Sirbis ka pikk intervjuud autorite, vendade Raitis ja Lauris \u0100beletega.<\/p>\n

Sel n\u00e4dal t\u00f5i neile ka romu-uudise: “Jumala koer” kandideerib t\u00e4navu ainsa balti filmina ka Euroopa filmiauhindadele lausa kahes kategoorias \u2013 parim film ja parim animatsioon.<\/p>\n

“K\u00fclaline”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Vytautas Katkus<\/p>\n

Ei saa l\u00e4ti l\u00e4bi Leeduta ja j\u00e4lle j\u00e4\u00e4b vaid imestada, mida nad seal s\u00f6\u00f6vad (kas t\u00f5esti tsepeliine!), et j\u00e4rjekindlalt on igal aastal mu maailma parimate filmide hulgas ka m\u00f5ni leedu oma.<\/p>\n

“K\u00fclaline” selle koha t\u00e4navu kahtlemata ka k\u00e4tte saab. V\u00f5ib-olla on meie hulgas veel neid, kes on n\u00e4inud Vytautas Katkuse kaht suurep\u00e4rast l\u00fchifilmi “Kogukonnaaiad” ja “Kirsid”, mille m\u00f5lemaga ta ka Cannes’i v\u00e4lja t\u00fc\u00fcris. Kes on n\u00e4inud, see oskab Katkuse stiili hinnata. Kui mul oleks vaja illustreerida segast terminit seisundifilm, siis paneksin selgituseks k\u00f5rvale just Katkuse teosed, kus p\u00f5hiline on \u00f5hustik, tegevust on pidevalt, aga see pole s\u00fc\u017eeep\u00f6\u00f6rete ahelates, vaid uitab omasoodu.<\/p>\n

“K\u00fclalises” tuleb sisuliselt juba perega Norrasse kolinud Leedu mees tagasi Palangasse, et maha m\u00fc\u00fca oma korter ning j\u00e4tta h\u00fcvasti kodulinnaga. Tema kulg ja tegemine on lihtsalt niiv\u00f5rd liigutav, kuidas ta p\u00fc\u00fcab \u00fcmbrusega veel korra kontakti saada. “K\u00fclalises” on v\u00e4rskendavalt k\u00f5ik inimesed head, salakavalate pervertide kvoot on t\u00e4itmata, inimlikku v\u00e4iklust otsi tikutulega taga. \u00d5igemini, filmis suudetakse k\u00f5ik potentsiaalselt dramaatilised kli\u0161eed maandada v\u00e4ga humanistlikul moel, mis tuletab meelde, et kui meie korruptiivne m\u00f5istus ka ootab millegi halva juhtumist, siis elus ei pruugigi k\u00f5ik nii halvasti olla. Piisab vaid veidikesest usaldusest ja asjad l\u00e4hevad soodsas suunas. Vastastikuse m\u00f5istmise t\u00e4he all.<\/p>\n

“K\u00fclaline” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Mullegi on ette heidetud liigset naiivsust maailma suhtes, sest tahan alati ennek\u00f5ike uskuda head, aga selline suhtumine on end \u00e4ra tasunud ja soovitan seda teistelegi. “K\u00fclalise” maailmas pole konflikti, \u00f5igemini on film v\u00e4rskendavalt konfliktivaba. Tegelasel lastakse iseendas selgusele j\u00f5uda ilma stsenaristi \u00fclesoorituseta. Stsenaariumi autoriks muuseas geniaalse “Aeglaselt” (“Slow”) re\u017eiss\u00f6\u00f6r Marija Kavtaradze.<\/p>\n

“K\u00fclaline” ei suru kuidagi ei ennast peale, meid sisse, ega teemasid esile. Tasahilju tekivad loosse s\u00fcrrealistlikumad noodid, aga need meenutavad pigem seenetrippi kui luupainajat. \u00d5ige suhtumise ja kannatlikkusega “K\u00fclalise” maailma sisse minnes saab v\u00e4ga tugeva elamuse.<\/p>\n

“Sirat”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Oliver Laxe<\/p>\n

Ei saa l\u00f5puks soovitamata j\u00e4tta ka t\u00e4navuse Cannes’i \u00fcht suuremat elamust, Oliver Laxe’i “Sirati”, millest kirjutasin esika j\u00e4rel kevadel nii:<\/p>\n

Kes n\u00e4gid Olivier Laxe’i fantastilist filmi “Mimoosid”, see teab, mida oodata. Ajast lahti liigendatud kulgemist, mis ei hoia tingimata kindlast narratiivist kinni. Meid viiakse taas \u00fcle laiuvate k\u00f5rbev\u00e4ljade P\u00f5hja-Aafrikas koos Kambali crustie’de, reivarite v\u00f5i burner’itega, kuidas neid kaasaegseid muusikanomaade eri k\u00fcmnenditel kutsutud on. Filmi t\u00f5ukepunkt lasta isal lapsega otsida kaduma l\u00e4inud t\u00fctart, hajub vaikselt tahaplaanile, kuskilt kerkib korra \u00fcles relvastatud konflikt Marokos, on uinutavat h\u00fcpnootilist argip\u00e4eva, kuni hakkab v\u00e4lku l\u00f6\u00f6ma, nii otseselt kui kaudselt.<\/p>\n

“Sirat” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Kuna peale Sergi Lopeze on k\u00f5ik mitteprofessionaalsed n\u00e4itlejad, siis on neil minu meelest dramaatiliselt n\u00f5ulikumate stseenidega kohati raskusi, aga filmi s\u00fcda ja hing on \u00f5ige koha peal.<\/p>\n

“Sirat” on kujuteldav sild elu ja surma vahel. Peenike kui juuksekarv ja terav nagu nuga. Selliste s\u00f5nadega film hakkab ja nende juurde tullakse ka tagasi.<\/p>\n

Uhke ja h\u00e4benematu avangard, kinematograafia.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Oh, mis r\u00f5\u00f5m!”Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Homayoun Ghanizadeh Iraani film sattus ennek\u00f5ike vaatev\u00e4lja seet\u00f5ttu, et peaosas on v\u00f5rratu Golshifteh Farahani, kes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":45972,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,208,22929,22022,12917,22025,15477,140,21152,21151,22928,6619,2870,22024,2688,22927,22930,22931],"class_list":{"0":"post-45971","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-film","15":"tag-homayoun-ghanizadeh","16":"tag-jumala-koer","17":"tag-kulaline","18":"tag-lauris-abele","19":"tag-malestus","20":"tag-meelelahutus","21":"tag-mis-room","22":"tag-oh","23":"tag-oliver-laxe","24":"tag-pimedate-oode-filmifestival","25":"tag-poff","26":"tag-raitis-abele","27":"tag-sinefiil","28":"tag-sirat","29":"tag-vladlena-sandu","30":"tag-vytautas-katkus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115576245235037594","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45971","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45971"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45971\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45972"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45971"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45971"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45971"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}