Te just r\u00e4\u00e4kisite siin publikule, et te olete nii palju koos reisinud ja saate suurep\u00e4raselt l\u00e4bi. Aga oma esimesi reise koos meenutades \u2013 kas siis oli mingeid ka mingit nurkade maha jooksmist natukene?<\/p>\n
Mallukas: Kristina magab alati kauem kui mina. Mul on lihtsalt s\u00fcda paha. Meil on ikka kuidagi vedanud \u2013 et kui meil saab k\u00f5ht t\u00fchjaks, siis samal ajal. Meil tuleb joogiisu samal ajal… Aga ma tegelikult v\u00f5iks \u00f6elda, et meie s\u00f5prus l\u00e4kski ju tugevamaks siis, kui me l\u00e4ksime esimest korda reisile. Sest me olime s\u00f5brad ka enne, aga siis ootamatult mul j\u00e4i \u00fcks pilet \u00fcle reisile ja ma kutsusin Kristina kaasa, ja ta sai tulla. Ja peale seda ma tunnen, et me olimegi rohkem s\u00f5brad.<\/p>\n
Kristina: Sest kui sa ikkagi oled kellegagi nagu n\u00e4dal aega j\u00e4rjest \u00fches toas, et siis tegelikult… see on make or break. Mina \u00fctlen alati, et reisides sa tegelt saad aru, kas keegi on rohkem sinu inimene v\u00f5i mitte. Ma olen ka k\u00e4inud ka inimesega reisil ja sain selgeks, et ma ei taha selle inimesega suhelda. Mitte halvaga, aga lihtsalt saan aru, et \u00fcldse ei sobi. \u00dcks asi on see, kui n\u00e4ed teda kuskil linnas tund aega, aga hoopis teine, kui oled kellegagi n\u00e4dal aega ninapidi koos.<\/p>\n
Teil tuleb raamat, teil tulevad kevadel j\u00e4lle Alexelas suured showd. Kuidas te ise tunnete – kas tipp on k\u00e4es ja ka oht, et v\u00f5ib tekkida k\u00fcllastumus ja langus?<\/p>\n
Mallukas: Eks see loomulikult v\u00f5ib teoreetiliselt tekkida, aga ma arvan, et meie see podcast, see ei ole ju ainult meie. Inimesed v\u00f5ivad kuulata seda sellep\u00e4rast, et me meeldime neile, aga nad kuulavad seda ka kirjade p\u00e4rast. Ja ma ei n\u00e4e olukorda, kus eestlasi ei huvitaks enam teiste inimeste salajutud, olgu meiega, kuidas on. Ja lisaks, ma ei n\u00e4e ka seda, et v\u00e4hemalt 2000 inimest ei tahaks meid vaatama tulla. 2000 ikka leiab ju!<\/p>\n
Kristina: Kahe peale on meil \u00fcle 100 000 j\u00e4lgija.\u00a02000 ikka leiab! Ma tunnen, et me oleme kasvatanud nii tugeva baasi…<\/p>\n
Mallukas: Kui me just midagi v\u00e4ga haiget ei tee.\u00a0Et me v\u00f5iksime vist k\u00f5ik mida teha ja nad oleks mingi “ah, tead, omad inimesed”.<\/p>\n
Kristina:\u00a0Mina \u00fctlen alati, et never say never! Et me ei saa \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd siit ei ole enam k\u00fcll kuskile minna, sesr ma usun, et alati on kuskile nagu areneda ja lahedamaid asju teha.<\/p>\n
Kas te seda ei taju, et “Salajuttude” lood, v\u00e4ikeste n\u00fcansierinevustega k\u00fcll, hakkavad end kordama?\u00a0<\/p>\n
Mallukas: Seda, seda on kindlasti, et inimesed kuulavad m\u00f5nd teemat ja siis neil sellega seoses meenub mingi oma lugu, mida nad jagavad ka. Aga ma ausalt \u00f6eldes ei ole isegi m\u00f5elnud selle peale, sest et kuigi me oleme nii kaua seda teinud, siis m\u00f5tle, kui palju on tegelikult inimesi. Igal inimesel on tegelikult nii individuaalselt erinevad kogemused, nad elavad \u00fcle maailma laiali ja nad kogevad nii palju erinevaid asju, et… Praegu ma ei n\u00e4e seda (liigset kordumist) juhtumas, aga kui see juhtub, siis k\u00fcll me midagi v\u00e4lja m\u00f5tleme.<\/p>\n
Kristina: Sellep\u00e4rast me ka ju raamatu tegime, et meil on nii palju kirju, mis on tegelikult ju erinevad. Ja aina uusi tuleb peale. Alles \u00fcksp\u00e4ev, polnud isegi podcastip\u00e4ev, j\u00e4rsku tuli mingi k\u00fcmme kirja…<\/p>\n
Mallukas Ma just j\u00e4lle ka sorteerisin neid ja m\u00f5tlesin ka, et p\u00fcha jeesus \u2013 need salajutud ei saa ega saa otsa!<\/p>\n
Kristina Aga see on muusika mu k\u00f5rvadele! Ma olen Mallule ka \u00f6elnud, et tegelikult on meil parim t\u00f6\u00f6 maailmas. Saad oma s\u00f5brannaga h\u00e4ngida, r\u00e4\u00e4kida juttu ja siis teenid raha sellega.<\/p>\n
Kui palju teil podcastis v\u00f5i ka telesaates n\u00fc\u00fcd, on olnud neid hetki, kus olete tagantj\u00e4rgi \u00f6elnud tiimile, et kuulge, l\u00f5ikame ikka selle osa v\u00e4lja?<\/p>\n
Mallukas:\u00a0Kui me seal koha peal olime, siis mingi hetk oli k\u00fcll, kus juba k\u00e4pp oli p\u00e4ris maas, sest l\u00e4ksime vestlus\u00f5htu publikuga veel peole edasi\u00a0 ja olime juba p\u00e4ris l\u00f5busas meeleolus.. Siis l\u00f5puks juba mingi hetk \u00fctlesime kaameramehele, et pane see kaamera n\u00fc\u00fcd heaga \u00e4ra. Aga Margus muudkui naeras ja filmis. Ma arvan, et midagi sellist seal ei ole, mis piinlik oleks. Eks iga\u00fcks on ju teinekord pidu pannud ja midagi piinlikku v\u00f5i h\u00e4biv\u00e4\u00e4rset me seal kindlasti ei teinud. Ma loodan, t\u00e4hendab, sest ma ju ei ole n\u00e4inud rohkem kui kaht episoodi!<\/p>\n
Kristina: Pigem ma usun, et inimestel ongi see selline l\u00f5bus vaatamine. Eks esimesed episoodid minu arust saadetel ka alati veidi venivad, kus alles kerib asi \u2013 alles ju pakime ja l\u00e4hme. Aga siis, kui juba seal koha peal oleme, et siis hakkab \u00f5ige asi pihta, hakkab toimuma ja olema!
\u00a0<\/p>\n