Kaasakiskuvate meloodiate, iroonia ning kahem\u00f5ttelisusega flirtivast r\u00e4pparist Kermo Murelist, kodanikunimega Max \u00d5ispuust, on kujunenud kohalike muusikaedetabelite suver\u00e4\u00e4nne liider, kriitikute lemmik ja Eesti noorte iidol.\u00a0Kui lisada loetellu Triibupasta, Valge T\u00fcdruk, FMMB ja paljud teised praeguse aja populaarsed artistid, hakkab asjatundjatele k\u00f5rva murettekitav trend. Eestikeelne popmuusika pole kunagi olnud nii ropp ja vulgaarne kui praegu, v\u00f5i v\u00e4hemasti pole \u00fcle v\u00f5lli helilooming olnud iial nii k\u00e4ttesaadav ja levinud.<\/p>\n
“T\u00f6\u00f6tabki selline h\u00e4sti lihtne ja brutaalne. Mida rohkem vindi peale keerad, seda rohkem kuulamisi v\u00f5i populaarsust sul tuleb. See on praegu see, mis nagu t\u00f6\u00f6tab,” kirjeldas Raadio 2 peatoimetaja Margus Kamlat.<\/p>\n
“Ma pakun, et see, mida needsamad inimesed soovivad meile \u00f6elda, on tihti see, et kui te p\u00f6\u00f6rate t\u00e4helepanu sellistele k\u00f5rvalistele asjadele nagu roppused v\u00f5i mis riides see inimene on, siis te ei saa \u00fcldse aru, mis maailmas toimub, t\u00e4iskasvanud. Nad \u00fctlevad t\u00e4iskasvanutele, et vaadake, mis maailmas on, vaadake, mis nende samade noortega, kellega te norite, valesti on. Ja kui t\u00f5esti ainus, mida te suudate tuvastada, on see, et keegi \u00fctleb neid s\u00f5nu, siis te peate uuesti kuskilt otsast peale alustama,” r\u00e4\u00e4kis muusikakriitik T\u00f5nis Kahu.<\/p>\n
Provokatiivsed laulud pole Eesti popmuusikas sugugi uus n\u00e4htus. 70-ndatel l\u00f5bustas rahvast Kuldne Trio ja 80-ndatel leegitses Eestis massiivne punkliikumine. N\u00f5ukogude Liidu kokkuvarisemise j\u00e4rgselt kerkisid \u00e4sja vabanenud \u00fchiskonnas esile uued trendid ja suunamudijad. N\u00e4iteks Onu Bella, kelle br\u00e4ndist olulise osa moodustasid nilbused ja perverssused.<\/p>\n
1990-ndate teises pooles kujunes paljuski l\u00e4\u00e4ne hip-hop kultuuri eeskujul ka Eestis v\u00e4lja oma r\u00e4piskeene, mille teerajajad olid Must Q, A-R\u00fchm ja Cool D. Toonased hitid olid aga kohati nii vulgaarsed, et raadios m\u00e4ngimiseks tuli neid p\u00f5hjalikult tsenseerida.<\/p>\n
“Kindlasti rakendati seal seda g\u00e4ngster-r\u00e4pi mudelit, kus r\u00e4\u00e4giti \u2013 nagu ikka \u2013bitch’idest ja relvadest. Eestis oli 90-ndad ka selline aeg, kus nendel teemadel v\u00f5is r\u00e4\u00e4kida, nii-\u00f6elda kultuuriline adekvaatsus oli t\u00e4iesti olemas,” s\u00f5nas muusikakriitik T\u00f5nis Kahu.<\/p>\n
Muusikaasjatundjate s\u00f5nul algas k\u00e4esolev ropp-muusika laine Eestis k\u00fcmmekond aastat tagasi, kui tegevust alustasid r\u00e4piansamblid 5miinust ja FMMB, kes k\u00e4sitlesid teemasid nagu suhted ja seks, narkootikumid ja ohjeldamatu pummeldamine.\u00a0<\/p>\n
5miinuse liige Kohver ehk Kristjan Jakobson, kes t\u00e4na juhib Eesti \u00fcht edukamat plaadifirmat Kurvad Uudised, leiab, et tollasel hillitsetud muusikamaastikul oli nende publikuga k\u00f5nelemise viis intrigeeriv ja kaasakiskuv.<\/p>\n
“Sa saad tekstist aru, et me ei ole debiilikud, isegi kui teema on debiilne. Aga t\u00e4nap\u00e4eval on tihtipeale r\u00e4ppmuusikas just see valupunkt, et teemad ei ole debiilsed, aga inimesed, kes kirjutavad neid r\u00e4pitekste, on debiilikud,” lausus Jakobson.<\/p>\n
Kui 5miinuse looming muutus aastate jooksul mahedamaks ja b\u00e4nd esindas Eestit isegi Eurovisiooni lauluv\u00f5istlusel, siis FMMB elukaar on selle t\u00e4ielik vastand. 27-liikmeline p\u00f5randaalune kollektiiv, mille liikmed on siiani salajas, on v\u00e4lja andnud ligemale paark\u00fcmmend lugu, millest \u00fckski ei k\u00f5lba avalik-\u00f5iguslikus telesaates ette m\u00e4ngida, ning teinud paar korda aastas kontserte, mis meenutavad pigem satanistlikke riitusi.<\/p>\n
FMMB k\u00f5rval on Eestis t\u00e4naseks t\u00e4naseks umbes k\u00fcmmekond artisti, kelle muusikal on internetis lai kuulajaskond, aga keda peavooluraadiotes ei m\u00e4ngita. Raadio 2 peatoimetaja Margus Kamlati s\u00f5nul kehtestati enamikus Eesti jaamades hiljuti roppustele nulltolerants, sest hakati kaotama p\u00fcsikuulajaid.<\/p>\n
“Kui Kermo Mureli “Rahvalaul” v\u00e4lja tuli, palusime sellest teha puhta raadioversiooni. Meie palvele tuli vastu ja tehti \u00e4ra. Me saime seda \u00e4kki kaks n\u00e4dalat eetris m\u00e4ngida ja hakkasime kuulajatel kirju saama, et kuulge, mida te teete, miks te m\u00e4ngite seda lugu. See hakkas s\u00fcvenema, meile hakati ka helistama. \u00dchel hetkel tajusime ise \u00e4ra, et see ongi t\u00e4iesti eraldi maailm, \u00e4rme torgi seda, las internetihitid j\u00e4\u00e4vad internetti, need lihtsalt ei sobi raadioeetrisse.”<\/p>\n
Nii ongi v\u00e4lja kujunenud justkui kaks teineteisest s\u00f5ltumatut paralleelmaailma: \u00fched nii-\u00f6elda leebemad poplaulud, mida m\u00e4ngitakse raadiotes ja televisioonis, ning teised, nii-\u00f6elda internetisensatsioonid, mis l\u00f6\u00f6vad laineid keskkondades nagu Spotify ja Youtube. Kusjuures ongi ka kohaliku muusikat\u00f6\u00f6stuse \u00e4rimudel \u00fcha enam internetti \u00fcle kolinud. Ehkki suuremate raadiojaamade boikott on tekitanud kulisside taga omajagu naginat, tunnistab ka Jakobson, et plaadifirmad saavad otsusest tegelikult aru.\u00a0<\/p>\n
“Ma arvan, et see m\u00f5ju on t\u00e4pselt sama, kui on antud mingitele poliitilistele r\u00e4uskajatele platvorm \u2013 kuhu see on viinud poliitilise kultuuri ja kuidas mingid mehed arvavad, et see on nii okei. Et see ongi see stiil, mida v\u00f5ib,” s\u00f5nas Jakobson.<\/p>\n
Vaatamata peavoolumeedia pingutustele, j\u00f5uavad praeguse aja provokatsiooni- ja \u0161okiartistid paratamatult ka noorema publikuni, sest selle p\u00f5lvkonna muusikatarbimine toimubki peamiselt just internetis. Nagu kinnitab “Pealtn\u00e4gija” l\u00e4biviidud minik\u00fcsitlus, teavad pealinna koolide algklasside \u00f5pilased v\u00e4ga h\u00e4sti, kes on Kermo Murel ja Triibupasta.<\/p>\n
Vanalinna hariduskolleegiumi ps\u00fchholoog Eleri Viinalassi s\u00f5nul on uudishimu, piiride kompamine ja m\u00e4ssumeelsus normaalne osa teismelise arengust, aga t\u00e4helepanu tuleks p\u00f6\u00f6rata sellele, et noored ei j\u00e4\u00e4ks \u00fcksinda teemadega, mis vajaks vanemlikku selgitust.<\/p>\n
“Ma kujutan ette, et kui ongi see 10-12-aastane, kelle identiteet on alles kujunemas ja ta kuulab neid laule, siis tal v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da hoopis selline v\u00e4\u00e4rpilt mehe- ja naisevahelisest suhtest,” t\u00f5i Viinalass v\u00e4lja.<\/p>\n
Nii Viinalass kui ka muusikakriitik ja popkultuuri uurija T\u00f5nis Kahu leiavad, et praegused trendid on ositi kombinatsioon tehnoloogia kiirest arengust, \u00e4ngistavast ajast ja noorte vaimse tervise probleemidest, mida p\u00fc\u00fctakse muusika abil maandada. Teiselt poolt leiavad nad, et taolist muusikat ei tohiks kindlasti hakata \u00e4ra keelama, sest tulemus oleks eesm\u00e4rgile t\u00e4pselt vastupidine.<\/p>\n
“Nad elavadki ennast seal kontserdil v\u00e4lja ja m\u00f5nes m\u00f5ttes on see kohati tervislik, et see on kontserdil. Olgu see kontsert kelle maitsele ja kelle maitsele mitte, aga nad saavad seda sellisel viisil teha. On palju hullemaid asju, mida noored tegelikult teevad,” s\u00f5nas Viinalass.<\/p>\n
“Ma olen lugenud \u00fcht anal\u00fc\u00fcsi, kus need, keda me tunneme islamiterroristidena, on suuresti p\u00e4rit riikidest, kus ei ole sellist silmatorkavat popkultuurset v\u00e4ljendusv\u00f5imalust. Sealseid noored mehed ei saanud sel m\u00e4\u00e4ral osaleda n\u00e4iteks metallmuusikas v\u00f5i ka agressiivsemas hiphopis. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad neil mingisugused agressiivsed v\u00e4ljenduskoodid oma kehas \u00fcles leidmata ja see kanaliseerub mujale. L\u00e4\u00e4ne kultuur on selles m\u00f5ttes \u00f5nnelik, et noortele on pakutud vabas \u00fchiskonnas selliseid v\u00f5imalusi, et politsei ei r\u00fcnda neid selle eest, et nad \u00fctlevad neid M- ja N-t\u00e4hega s\u00f5nu,” r\u00e4\u00e4kis Kahu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaasakiskuvate meloodiate, iroonia ning kahem\u00f5ttelisusega flirtivast r\u00e4pparist Kermo Murelist, kodanikunimega Max \u00d5ispuust, on kujunenud kohalike muusikaedetabelite suver\u00e4\u00e4nne liider,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":46380,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[708,37,33,35,173,34,36,23135,3151,706,23133,140,23134,5223,709],"class_list":{"0":"post-46379","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-5miinust","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-fmmb","16":"tag-kermo-murel","17":"tag-kohver","18":"tag-margus-kamlat","19":"tag-meelelahutus","20":"tag-tonis-kahu","21":"tag-triibupasta","22":"tag-valge-tudruk"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115578156097120092","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46379","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46379"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46379\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/46380"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46379"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46379"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=46379"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}