Tervisekassa plaanib perearstide rahastamise pea peale keerata: \u00fcksikpraksiseid enam m\u00f5jutavatest muudatustest ei n\u00e4e tohtrid patsientidele erilist v\u00f5itu, tervisekassa selgitusel p\u00f5hineb rahastusmudeli n\u00fc\u00fcdisajastamine asutuste tegelikel kuludel, kirjutab Postimees.<\/p>\n
V\u00f5rumaal Vastseliinas perearstina t\u00f6\u00f6tav Aune Rehema, kel on nimistus \u00fcle 1800 inimese, avaldas muret \u00fcksikpraksiste p\u00e4rast. \u00ab\u00dcksikpraksised saavad niikuinii juba v\u00e4hem raha kui tervisekeskused ja n\u00fc\u00fcd see lihtsalt v\u00f5imendub,\u00bb hindas ta. \u00abPeamine probleem on aga see, et Tervisekassa on kurt ja pime selle koha pealt, et inimesed t\u00f6\u00f6tavad 90-100 tundi n\u00e4dalas, aga palgafondi arvutatakse 40 tunni pealt \u00fcldarsti palga p\u00f5hjal.\u00bb<\/p>\n
\u00ab\u00dcksikpraksiste killimine,\u00bb hindas perearst, kes arvutas, et kaotab kuus mitu tuhat eurot.<\/p>\n
\u00abMeil ei ole informatsiooni ja me ei tea, mis hakkab jaanuarist toimuma, k\u00f5ik on segi nagu pudru ja kapsad,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Tallinnas 2200 inimest tohterdav perearst K\u00fclvi Peterson. \u00abEriti h\u00e4mar teema on, mis l\u00e4heb patsiendil k\u00f5ige selle tulemusel paremaks? Mis l\u00e4heb paremaks digilahendustest ehk kui sa arstiga ei kohtu? Eriti vanematel ja haigematel inimestel.\u00bb<\/p>\n
Petersoni s\u00f5nul tutvustati muudatusi ebapiisavalt vaid \u00fches infotunnis Teamsi vahendusel. \u00ab\u00dcks kuulujutt k\u00e4ib, et saame raha juurde, teine jutt, et ainult osa saab, osal v\u00f5etakse raha v\u00e4hemaks,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta. \u00ab\u00d6eldi, et mitmete krooniliste haigustega patsientide eest makstakse juurde ehk teisis\u00f5nu hakatakse jagama raha selle eest, mida haigemad inimesed on. Neid tuleks siis kuidagi hakata nimistust v\u00e4lja nokkima.\u00bb<\/p>\n
\u00abSee muudatus ei anna kindlasti hinnangut sellele, et \u00fcksikpraksised teevad kehvemat t\u00f6\u00f6d kui keskused, kuid tegemist on suunaga, kuhu tulevikus nii ehk naa liikuma peab,\u00bb p\u00f5hjendas Tervisekassa perearstiabi teenuse haldur Anu Valli. \u00abNoored peale tulevad perearstid soovivad pigem t\u00f6\u00f6tada meeskonnas ning ka patsient saab tervisekeskuses mitmed teenused \u00fchest kohast k\u00e4tte. See omakorda t\u00f5stab teenuste kvaliteeti ning motiveerib investeerima taristusse. Tervisekeskuses t\u00f6\u00f6tamine tagab paremini toimepidevuse ja kriisikindluse. Kui n\u00e4iteks \u00fcksikpraksises t\u00f6\u00f6tava arstiga midagi juhtub, v\u00f5ib teenuse osutamine nimistu patsientidele ajutiselt katkeda. Samuti ei v\u00f5imalda \u00fcksikpraksis asendust ja arstile puhkust, mis tervisekeskuses on olemas.\u00bb<\/p>\n
Petersoni s\u00f5nul paneb imestama, miks uue rahastusmudeliga kaotavad mitmed v\u00e4ga h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tavad tervisekeskused, kuigi eesm\u00e4rk peaks tervisekassa jutu j\u00e4rgi olema vastupidine.
\u00abMeid on justkui kaasatud ja n\u00f5u k\u00fcsitud, aga\u2026 see ei ole see,\u00bb m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
\u00abRahastus v\u00e4heneb kokku 186 asutusel ning suureneb 218 asutusel,\u00bb t\u00e4psustas Valli. \u00abSeega ei ole muudatus suunatud \u00fchelegi konkreetsele asutuse liigile, vaid l\u00e4htub kulude \u00fchtlasemast ja \u00f5iglasemast jaotusest.\u00bb<\/p>\n
Eesti perearstide seltsi juhatuse esinaine, doktor Elle-Mall Sadrak kommenteeris, et 7. novembril Tervisekassa n\u00f5ukogu poolt heaks kiidetud rahastamisp\u00f5him\u00f5tted on tekitanud segadust ja perearstid ootavad sel n\u00e4dalal Tervisekassa poolt lubatud detailsemat \u00fclevaadet.<\/p>\n
\u00abTervisekassa on muutnud algselt seltsiga koosk\u00f5lastatud rahastusmudelit \u00fchepoolselt ning sisuliste p\u00f5hjendusteta,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abSelts on seet\u00f5ttu k\u00fcsinud ka sotsiaalministri seisukohta, millest selgus, et Tervisekassa n\u00f5ukogus ei j\u00f5utud rahastuse p\u00f5him\u00f5tete ega eelarve aruteluni ning teema on j\u00e4rgmise n\u00f5ukogu koosoleku p\u00e4evakorras.\u00bb<\/p>\n
\u00abRahastusp\u00f5him\u00f5tete muutmine on samm \u00f5iges suunas, kuid rahastusmudelit, mille alusel Tervisekassa muudatusi teeb, on t\u00e4naseks muudetud ning olulised kulud on sealt puudu,\u00bb selgitas Sadrak.<\/p>\n
\u00abUue mudeliga saavad raha juurde \u00fchtsed tervisekeskused. K\u00f5ige v\u00e4hem lisaressurssi saavad aga \u00fcksikpraksised,\u00bb m\u00e4rkis Sadrak.<\/p>\n
Ta on n\u00e4inud tabelit, mille j\u00e4rgi pooled \u00fcksikpraksistest kaotaks kuus m\u00f5nik\u00fcmmend kuni m\u00f5ni tuhat eurot kuus ja teine pool v\u00f5idaks samapalju. Suurimad v\u00f5idud ja kaotused oleksid 3000 euro ringis. \u00abSilma aga j\u00e4i, et v\u00f5it ja kaotus pole mudeli j\u00e4rgi seotud sellega, kui h\u00e4sti on perearst oma meeskonnaga seni t\u00f6\u00f6d teinud \u2013 inimesi ravinud ja n\u00f5ustanud,\u00bb \u00fctles ta. \u00abKuna me tunneme k\u00f5iki, siis tundub ebaloogiline, et m\u00f5ni v\u00e4ga tubli \u00fcksikpraksis rahastuses kaotab ja miks m\u00f5ni mitte nii h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tav praksis v\u00f5idab?\u00bb<\/p>\n
\u00dcksikpraksiste rahastamine vajab tema hinnangul anal\u00fc\u00fcsi, et need, kes t\u00f6\u00f6tavad h\u00e4sti ning kvaliteetselt, rahaliselt ei kaotaks. Seet\u00f5ttu olid seltsi viimased t\u00e4iendusettepanekud suunatud esinaise s\u00f5nul just sellele, et luua esialgu mehhanism, mis rahastuse kaotajate hulka v\u00e4hendaks, ning v\u00f5imaldaks seej\u00e4rel \u2013 p\u00e4rast t\u00e4iendavate kvaliteeti iseloomustavate aluste kokkuleppimist \u2013 suunata selle lisaraha head t\u00f6\u00f6d tegevatele \u00fcksikpraksistele.<\/p>\n
\u00abUue kulumudeliga lisandub t\u00e4iendav pearaha perearstide auditeerimise tulemustest l\u00e4htuvalt ehk asutused, keda Eesti Perearstide Selts on hinnanud kvaliteeditasemele B ja k\u00f5rgem, saavad ka suurema rahastuse. Seega ei saa v\u00e4ita, et mudel ei arvesta paremini t\u00f6\u00f6tavate keskustega,\u00bb selgitas Valli. \u00abLisaks maksab Tervisekassa igal aastal perearstiabi kvaliteedis\u00fcsteemis h\u00e4id tulemusi saavutanud perearstidele tulemustasu. N\u00e4iteks 2024. aasta eest said seda 610 perearsti kokku 4.6 miljoni euro eest.\u00bb<\/p>\n
Sadrak \u00fctles, et \u00fcksikpraksiseid hakataks pigistama lisapersonali ehk \u00f5dede ja assistentide arvelt. Praegu saab tervisekassalt taotlusp\u00f5hiselt \u00fche assistendi palgaraha nii \u00fcksinda t\u00f6\u00f6tav perearst kui tervisekeskus, kus t\u00f6\u00f6tab mitu perearsti ehk \u00fcksikpraksised saavad t\u00e4na lisapersonali v\u00e4rbamiseks rohkem resurssi.<\/p>\n
\u00abTervisekeskused on 20 protsenti kauem lahti, see n\u00f5uab personali osas hoopis teistsugust loogikat kui \u00fcksikpraksises,\u00bb m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
\u00abEt kaotus ei oleks nii suur ja kedagi aasta l\u00f5pus ei peaks koondama, saime tervisekassaga kokkuleppele, et assistendi palgaraha j\u00e4\u00e4b esialgu pooleks aastaks alles k\u00f5igile, kel assistent olemas on,\u00bb selgitas Sadrak. \u00abSiis m\u00f5tleme edasi, kuidas saaksid tublid \u00fcksikpraksised assistentidega j\u00e4tkata, et perearstiabist ei peaks \u00fchtegi v\u00e4\u00e4rtuslikku t\u00f6\u00f6tajat koondama.<\/p>\n
Jutt on 1,4 miljonist eurost, mis Sadraku hinnangul tuleks perearstis\u00fcsteemis \u00fcmber jagada tegelike kitsaskohtade lahendamiseks, mitte aga lihtsalt \u00e4ra v\u00f5tta.<\/p>\n
Uus rahastusmudel peaks hakkama enam rahastama neid perearste, kel on keskmisest rohkem haigemaid patsiente.<\/p>\n
Valli selgitas, et tervisekassal on soov diferentseerida pearaha lisaks patsiendi vanusele ka haiguskoormusega, et tagada rahastamise \u00f5iglasem ja vajadusp\u00f5hisem jaotus. \u00abSoovime motiveerida tervishoius\u00fcsteemi tegelema ka keerukamate juhtudega,\u00bb p\u00f5hjendas ta. \u00abN\u00e4iteks krooniliste haiguste rohkus v\u00f5i raske diagnoos (n\u00e4iteks s\u00fcdamepuudulikkus, diabeet v\u00f5i KOK) suurendab teenusevajadust s\u00f5ltumata vanusest.\u00bb<\/p>\n
Muudatusele eelnes anal\u00fc\u00fcs, mis n\u00e4itas tema s\u00f5nul, et alates 7. eluaastast m\u00f5jutab teenuse vajadust k\u00f5ige enam kaasuvate haiguste arv mitte vanus.<\/p>\n
\u00abMe oleme ka ise \u00f6elnud, et need perearstid, kellel on nimistus rohkem haigeid, peavad saama suuremat raha, kui need, kel on n-\u00f6 ilusad, terved inimesed,\u00bb m\u00e4rkis Sadrak. \u00abKes p\u00e4riselt peavad keerulisemate patsientidega rohkem t\u00f6\u00f6d tegema, peavad saama paremini tasustatud.\u00bb<\/p>\n
Kuidas s\u00fcsteem toimima hakkab ja kas avalduvad ka negatiivsed k\u00f5rvalm\u00f5jud ehk kuiv\u00f5rd innukalt hakataks patsientide terviseh\u00e4dasid diagnoosidena kirja panema, et lisaraha saada, pole aga anal\u00fc\u00fcsitud.<\/p>\n
\u00abArvestusse l\u00e4hevad ainult diagnoosid, mis kajastuvad raviarvetel ja retseptidel, mist\u00f5ttu ei anna s\u00fcsteem alust diagnooside kunstlikuks lisamiseks ega patsiendi haiguskoormuse p\u00f5hjendamatuks suurendamiseks,\u00bb \u00fctles Valli. \u00abN\u00e4iteks on terve 7+ vanuses patsiendi pearaha 6,39 eurot kuus, kuid kui sellel patsiendil on \u00fcks kaasuv haigus, on tema pearaha 10,44 eurot ja viie kaasuva haiguse korral 19,97 eurot.\u00bb<\/p>\n
Positiivsena t\u00f5i Sadrak v\u00e4lja nn kaugusetasu senisest \u00f5iglasema arvestamise. Praegu arvestatakse kaugust ainult suurhaiglatest ja umbes 750-eurost kaugusetasu saavad umbes 500 nimistut 700st, \u2013 sellest j\u00e4\u00e4vad talle teadaolevalt ilma sisuliselt vaid Tallinna perearstid -, tulevikus hakkaks kaugusetasu arvesse v\u00f5tma ka piirkonna vaesusem\u00e4\u00e4ra, hajaasustust ja nii edasi.<\/p>\n
\u00abKaugusetasu s\u00f5ltub vastuv\u00f5tukoha kaugusest haiglav\u00f5rgu arengukava haiglast, piirkonna asustustihedusest ja suhtelisest vaesusest ning j\u00e4\u00e4b vahemikku 580\u20131500 eurot,\u00bb t\u00e4psustas Valli. \u00abLisaks maksab Tervisekassa 1200 kindlustatuga v\u00f5rreldava pearaha nimistutele, mis asuvad hajaasustusega piirkonnas, kus nimistu kasvatamine ei ole elanike v\u00e4hesuse t\u00f5ttu v\u00f5imalik.\u00bb<\/p>\n
\u00abSelts koosk\u00f5lastas ettepaneku saatmise n\u00f5ukokku selle teadmisega, mis meil tol hetkel oli, et eelarvem\u00f5ju on viis miljonit,\u00bb m\u00e4rkis Sadrak. \u00abT\u00e4nane olukord on selline, et tervisekassa n\u00e4eb eelarvem\u00f5ju 3,6 miljonit, millest p\u00e4rast esimese poolaasta m\u00f6\u00f6dumist j\u00e4\u00e4ks alles 2,2 miljonit (p\u00e4rast \u00fcksikpraksistelt assistentide 1,4 miljoni \u00e4rav\u00f5tmist \u2013Postiees). Summad, tabelid ja andmed on muutunud. Tervisekassa vannub k\u00fcll k\u00e4si s\u00fcdamel, et pole meid petta tahtnud. Meie ei ole aga koosk\u00f5lastust andnud sellele, et kulumudeli muutuse m\u00f5ju on ainult 2,2 v\u00f5i 3,6 miljonit. Ei k\u00f5la ilusti ja nad ei oska ka p\u00f5hjendada, kuidas see juhtus. Nad \u00fcritavad v\u00e4ita, et v\u00f5ib-olla meie saime valesti aru, aga meil on see viis miljonit protokollitud.\u00bb<\/p>\n
\u00abKui kulumudeli muutmisega algust tegime, siis oli Tervisekassa s\u00f5num, et muudatus tehakse olemasoleva eelarve piires,\u00bb selgitas Valli. \u00abT\u00e4naseks oleme Tervisekassa juhatuse ning n\u00f5ukoguga j\u00f5udnud kokkuleppele, et muudatuse tegelik rahaline m\u00f5ju on~ + 3,6 miljonit. Sellest 2,2 miljonit lisandub p\u00fcsivalt.\u00bb<\/p>\n
Sadrak \u00fctles, et Tervisekassa lubas siiski vastu tulla ja probleemide ja\/v\u00f5i suurema \u00fclekohtu tekkides uut rahastusmudelit kohendama, seda ka tagasiulatuvalt.<\/p>\n
\u00abKavatsused on head, m\u00f5te on edasiviiv. \u00dchest k\u00fcljest on ka 2,2 miljonit perearstiabile juurde on raskel ajal v\u00f5it, teisalt tuleb hinnata, kas see lisaraha kaalub \u00fcles riskid, mida mille maandamiseks kavandatud lahendused praegu v\u00e4lja j\u00e4id,\u00bb j\u00e4i Sadrak kokkuv\u00f5ttes muudatuste suhtes \u00e4raootavale seisukohale.<\/p>\n
Tervisekassa on tema s\u00f5nul seltsile selgitanud, et pole rahul mitmete \u00fcksikpraksiste 30-40 protsendiliste kasumitega, mida arstid lihtsalt arvele koguvad, et pensionile j\u00e4\u00e4des dividendidena v\u00e4lja v\u00f5tta. Postimehega r\u00e4\u00e4kinud perearstide suhtes on see s\u00fc\u00fcdistus \u00fclekohtune, \u00fchel neist j\u00e4i kasumimarginaal mullu alla viie protsendi.<\/p>\n
Tervisekassa soov on n\u00fcgida perearste nimistuid suurendama. \u00abMeil on 300 pensioniealist perearsti, kuidagi tuleb motiveerida 1300-1600 peaga nimistuid inimesi juurde v\u00f5tma,\u00bb m\u00e4rkis Sadrak. \u00abPearaha t\u00f5us, millega tuleb kaasa laboriteenuste mahu t\u00f5us, on ka \u00fcks mehhanism, mis siia pandud on. Kui p\u00e4id tuleb juurde, tuleb raha arvestatavalt juurde. Tekib v\u00f5imalus kas maksta oma inimestele rohkem v\u00f5i v\u00f5tta t\u00f6\u00f6le lisainimesi.\u00bb<\/p>\n
\u00abMuudatuse fookus ei ole olnud kasumi hindamisel, vaid kulup\u00f5hisema ja \u00f5iglasema rahastuse sisseviimisel,\u00bb selgitas Valli. \u00abAnal\u00fc\u00fcs t\u00f5i v\u00e4lja, et \u00fcksikpraksiste marginaalid olid praeguse mudeli korral keskmiselt oluliselt k\u00f5rgemad kui tervisekeskustel. Uue mudeli rakendamisel \u00fchtlustub erinevate asutuste prognoositav kasumlikkus, sest rahastus on paremini koosk\u00f5las tegelike kuludega.\u00bb<\/p>\n
Uue rahastamismudeliga saavad pihta ka mitmed tublimad tervisekeskused ning rahul pole ka nemad.<\/p>\n
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu hinnangul ei arvesta Tervisekassa uus perearstiabi rahastusmudel tervisekeskuste tegelikke t\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja halduskulusid. \u00abKuigi rahastusmudeli muudatus toob esmatasandile lisaraha, ei kata see tervisekeskustele viimastel aastatel lisandunud kohustusi ega hinnat\u00f5usu,\u00bb seisab liidu avalikus p\u00f6\u00f6rdumises.<\/p>\n
Liidu juhatuse liige, Medicum Perearstikeskuse juhataja doktor Jaanus Vool \u00fctles, et rahastus peab vastama tervisekeskuste tegelikele kuludele. Liidu andmetel ulatuvad praegused t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud kolmes nimistus t\u00f6\u00f6tavas tervisekeskuses keskmiselt 61 000 euroni kuus, samas kui uus rahastus katab umbes 52 000 eurot.<\/p>\n
Lisaks r\u00f5hutab liit OSKA raportile viidates, et perearstide k\u00f5rge vanuseline struktuur seab suure j\u00e4relkasvu vajaduse \u2013 k\u00fcmne aasta jooksul vajab asendamist ligi pool ehk umbes 420 perearsti. Just tervisekeskused on parim platvorm noorte arstide t\u00f6\u00f6le toomiseks ja juhendamiseks, pakkudes spetsialiseerumisv\u00f5imalusi ja t\u00e4iendkoolitusi neid huvitavates valdkondades.<\/p>\n
\u00abSee on t\u00e4iesti teine kontseptsioon,\u00bb \u00fctles Sadrak tervisekassa rahastamismudeli kohta kokkuv\u00f5tteks. \u00abSeni oli p\u00f5him\u00f5tteliselt iga plaastrini kirjas, kui palju sul oli selle jaoks raha. N\u00fc\u00fcd antakse rahakott ja \u00f6eldakse, et ise majanda. M\u00f5nes m\u00f5ttes on see hea, saab ise otsustada.\u00bb<\/p>\n
BNS<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tervisekassa plaanib perearstide rahastamise pea peale keerata: \u00fcksikpraksiseid enam m\u00f5jutavatest muudatustest ei n\u00e4e tohtrid patsientidele erilist v\u00f5itu, tervisekassa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":46405,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-46404","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115578258267405359","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46404","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46404"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46404\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/46405"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46404"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46404"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=46404"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}