{"id":46544,"date":"2025-11-20T04:43:28","date_gmt":"2025-11-20T04:43:28","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/46544\/"},"modified":"2025-11-20T04:43:28","modified_gmt":"2025-11-20T04:43:28","slug":"nele-peil-kaibemaksu-langetamine-jouaks-tarbijani-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/46544\/","title":{"rendered":"Nele Peil: k\u00e4ibemaksu langetamine j\u00f5uaks tarbijani | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>K\u00e4ibemaksu langetus j\u00f5uaks jaekaubanduses t\u00f5esti tarbijani, sest konkurents hoiab hinnad all ja tagab, et v\u00f5it ei j\u00e4\u00e4 riiuli taha peitu. K\u00e4ibemaksu alandamine ei lahenda k\u00f5iki muresid, kuid see on m\u00f5istlik ja m\u00f5jus samm, kirjutab Nele Peil.<\/p>\n<p>Norstati v\u00e4rske uuring kinnitab, et kahe kolmandiku Eesti inimeste (64 protsenti) hinnangul j\u00f5uaks toidu k\u00e4ibemaksu langetus otse tarbijani. See usaldus pole juhuslik. Eesti jaekaubandus on \u00fcks Euroopa konkurentsitihedamaid ja seet\u00f5ttu liigub maksulangetus kiiresti hinnasildile, mitte kasumireale.<\/p>\n<p>Eesti on muutunud kalliks riigiks<\/p>\n<p>Eesti ei ole teel kalliks riigiks, vaid on selleks juba saanud. Meie maksud ja sisendhinnad, sealhulgas elektri hind ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulu, \u00fcletavad paljude Euroopa riikide taseme. Kui tootja kulud v\u00f5i maksud kasvavad, t\u00f5useb paratamatult ka l\u00f5pphind ja mitte jaekettide ahnuse, vaid majanduskeskkonna t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>Olgu meelde tuletatud, et Eesti jaekaubanduse kasumlikkus on Euroopa keskmisest poole madalam ning juurdehindlused Euroopa Liidu keskmised. Toidupood ei kujunda hindu iseseisvalt, vaid tegutseb keskkonnas, kus kulud on k\u00f5rged ja regulatsioonid \u00fcha kasvavad. Meie majanduskeskkond muudab kalliks enamiku toodetest ja teenustest, mida Eestis tarbime.<\/p>\n<p>Kuidas kujuneb toidu hind?<\/p>\n<p>Enim m\u00fc\u00fcdavate p\u00f5hitoiduainete hinnas kehtib lihtne proportsioon: 70\/20\/10. 70 protsenti m\u00fc\u00fcgihinnast l\u00e4heb tootjale, 20 protsenti maksuna riigile, k\u00fcmme protsenti jaekaupmehele.<\/p>\n<p>Kui ostja maksab 10 eurot, j\u00f5uab tootjani umbes 7 eurot, riigile 2 eurot ja poodi 1 euro. Sellest \u00fchest eurost tuleb katta palgad, energia, logistika ja muud tegevuskulud. Kasumit j\u00e4\u00e4b keskmiselt umbes 20 senti ning sellest tehakse ka investeeringud tulevikku.<\/p>\n<p>Toote l\u00f5pphinda m\u00f5jutavad seega eesk\u00e4tt tootjate kulud ja riigi maksupoliitika, mitte jaekettide kasumijanu.<\/p>\n<p>Konkurents tagab hinnalanguse \u00fclekande<\/p>\n<p>Eesti jaekaubanduse erip\u00e4ra on v\u00e4ga tihe konkurents. Turul tegutseb seitse suurt ketti, tiheda asustusega piirkondades sageli \u00fcksteise l\u00e4heduses. See t\u00e4hendab, et tarbijal on lihtne hindu v\u00f5rrelda ja poodi vahetada. \u00dcle poole ostudest m\u00fc\u00fcvad poed soodushinnaga.<\/p>\n<p>Selles olukorras ei saa \u00fckski kett lubada, et j\u00e4tab maksulangetusest tekkiva hinnaeelise endale, sest ta kaotaks kliendid konkurendile, kes langetab hinna kiiremini. Turu surve tagab \u00fclekande ja teeb hinnalangetuse v\u00e4ltimatuks.<\/p>\n<p>Hinnal\u00e4bipaistvust v\u00f5imendavad ka e-kaubandus, hinnav\u00f5rdlusportaalid ja kliendilehed. Maksulangetuse m\u00f5ju liigub Eestis tarbijani kiiremini ja ulatuslikumalt kui v\u00e4hese konkurentsiga turgudel, kus tarneahela osalised v\u00f5iksid proovida maksulangetuse m\u00f5ju osaliselt enda kulude katteks j\u00e4tta.<\/p>\n<p>K\u00f5rge k\u00e4ibemaks kahjustab meie majandust<\/p>\n<p>K\u00f5rge toiduk\u00e4ibemaks m\u00f5jutab palju enamat kui tarbija ostukorvi. Kui kohalik toit muutub kalliks, t\u00f5rjub odavam import v\u00e4lja Eesti tootja kauba. See ohustab t\u00f6\u00f6kohti ja kohaliku toidutootmise j\u00e4tkusuutlikkust.<\/p>\n<p>Naaberriikidega v\u00f5rreldes on meie olukord eriline. Soome, L\u00e4ti ja Rootsi on teatanud toidu k\u00e4ibemaksu langetamisest j\u00e4rgmisel aastal leevendamaks elukalliduse t\u00f5usu m\u00f5ju vaesematele elanikele. Enamikus Euroopa riikides kehtib toidule soodusm\u00e4\u00e4r vahemikus 0\u201315 protsenti. Soomes 13,5 protsenti, Rootsis 12 protsenti, Saksamaal ja Prantsusmaal 7 protsenti, Hispaanias 10 protsenti, Suurbritannias on suurem osa toidust k\u00e4ibemaksuvaba.<\/p>\n<p>Eesti on \u00fcks neljast riigist, kus seda ei rakendata; meist k\u00f5rgem \u00fcldm\u00e4\u00e4r kehtib toidule vaid Taanis (25 protsenti). Ebameeldiv t\u00f5siasi on seegi, et ainus riik, kes koos Eestiga k\u00e4ibemaksu t\u00f5stab, on Venemaa. Kas t\u00f5esti k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopa riigid eksivad?<\/p>\n<p>&#8220;Neile annab isegi v\u00e4ike hinnalangus k\u00e4egakatsutavat leevendust ja v\u00f5imaluse osta paremat toitu v\u00f5i katta muid esmavajadusi.&#8221;<\/p>\n<p>Toidu k\u00e4ibemaksu langetust toetavad enim need Eesti inimesed, kelle eelarves moodustab toit suurima osa: noored t\u00e4iskasvanud, madalapalgalised, pension\u00e4rid, lapsehoolduspuhkusel olijad, \u00f5pilased ja tudengid. Neile annab isegi v\u00e4ike hinnalangus k\u00e4egakatsutavat leevendust ja v\u00f5imaluse osta paremat toitu v\u00f5i katta muid esmavajadusi.<\/p>\n<p>Mida see k\u00f5ik t\u00e4hendab poliitikakujundajale?<\/p>\n<p>Esiteks on k\u00e4ibemaksu langetamine toidule kiire ja sihitud meede, mille m\u00f5ju kandub Eestis turu konkurentsiolukorra t\u00f5ttu tarbijani.<\/p>\n<p>Teiseks parandab see hinnakonkurentsi ja aitab kohalikel tootjatel odavama impordiga v\u00f5istelda.<\/p>\n<p>Kolmandaks ei r\u00e4\u00e4gi me eksperimendist v\u00f5i h\u00fcppest tundmatusse, kuna Euroopas on praktika, millele tugineda aastak\u00fcmnete jagu. Nii p\u00fcsivaid kui ka ajutisi maksulangetusi, mitmed neist viimase viie aasta seest.<\/p>\n<p>Jaekaubandus annab selge lubaduse, et k\u00e4ibemaksu langetus j\u00f5uab tarbijani. Konkurents hoiab hinnad all ja tagab, et v\u00f5it ei j\u00e4\u00e4 riiuli taha peitu. K\u00e4ibemaksu alandamine ei lahenda k\u00f5iki muresid, kuid see on m\u00f5istlik ja m\u00f5jus samm, mis tooks hinnasurvele leevendust juba l\u00e4hiajal ning tugevdaks Eesti toidulaua kestlikkust pikemas plaanis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00e4ibemaksu langetus j\u00f5uaks jaekaubanduses t\u00f5esti tarbijani, sest konkurents hoiab hinnad all ja tagab, et v\u00f5it ei j\u00e4\u00e4 riiuli&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":46545,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,9276,37,33,4419,35,34,36,31,32,21,43,11006,1283,23213,9886,28,29,95,15394,19,25,6961,23214,16906,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-46544","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-e-kaubandus","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-kaupmeeste-liit","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-hinnatous","21":"tag-jaekaubandus","22":"tag-kaibemaks","23":"tag-kaibemaksu-alandamine","24":"tag-kaubandus","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maailm","28":"tag-nele-peil","29":"tag-news","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-toiduainete-kaibemaks","32":"tag-toiduainete-kaibemaksumaar","33":"tag-toidukaupade-hind","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-viimased-uudised","39":"tag-world","40":"tag-world-news","41":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46544","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46544"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46544\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/46545"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46544"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46544"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=46544"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}