![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3048729hd956t24.jpg\"\/)
“Uus raha” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\nOlin just k\u00e4inud kinos vaatamas Rain Rannu filmi “Uus raha”, kui n\u00e4gin \u00f5htul uudist “Aktuaalses kaameras”, kus \u00f6eldi, et igasugu petuskeemid on muutnud massiliseks ja ainu\u00fcksi \u00fche n\u00e4dala jooksul petetakse eesti inimestelt v\u00e4lja \u00fcle poole miljoni euro. Ja t\u00e4navuse aasta jooksul on v\u00e4lja petetud juba 20 miljonit eurot. Nii ettev\u00f5tete, kelle nimel petuk\u00f5nesid tehakse, kui ka pankade esindajad said uudises s\u00f5na, aga \u00f6elda polnud neil muud, kui et \u00e4rge andke oma kaartide koode kellelegi.<\/p>\n
Selge siililegi, aga n\u00e4dalaga on siiski pool miljonit inimestelt k\u00e4tte saadud. Kui nii on iga n\u00e4dal, siis ei taha m\u00f5eldagi, mis edasi saab.<\/p>\n
Rain Rannu filmi “Uus raha” alguskaadrites istub Ivo Linna oma Muhu kodu trepil ja v\u00f5tab vastu panga nimel tehtud petuk\u00f5ne. Mesih\u00e4\u00e4lse t\u00fctarlapse juhatusel annab ta ilusasti \u00e4ra k\u00f5ik oma PIN-koodid. Film n\u00e4itab meile samal ajal k\u00fcberkurjamite kampa, kes arvutite taga vaevu oma r\u00f5\u00f5mu tagasi suudavad hoida, naeravad, h\u00f5\u00f5ruvad k\u00e4si ja h\u00fcppavad r\u00f5\u00f5must, et taas \u00fche lolli leidsid, kellelt raha \u00e4ra v\u00f5tta.<\/p>\n
No vaat, sealt see uus raha siis tulebki. Inimene, kes kiiresti rikkaks saab, ei teeni seda raha tavaliselt oma raske igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6ga. Sest ehkki petturlus n\u00f5uab ju samuti teatud pingutust, t\u00f5rgub keel seda siiski t\u00f6\u00f6ks nimetamast. V\u00f5i kui, siis kurit\u00f6\u00f6ks.<\/p>\n
Aga v\u00f5ib olla on selline arusaam juba aegunud ja lihtsast analoogmaailmast p\u00e4rit.\u00a0Startup’e, investeeringuid, tehisaru, kr\u00fcptot ja tont teab veel mida sisaldav maailm on ilmselgelt p\u00f6\u00f6rdumatult muutunud. Ja sellisesse maailma Rain Rannu meid just viibki, tegeldes sealjuures minu meelest ka rahva harimisega \u2014 rahatarkust on meil v\u00e4hev\u00f5itu, v\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast ollakse ka pettustele nii aldis.<\/p>\n
Rannu ise tunneb seda maailma h\u00e4sti. Ta on j\u00f5udunud Silicon Valleysse ja oli idufirma Fortumo (mobiilimakse lahendus) kaasasutaja. Fortumo m\u00fc\u00fcdi 2020. aastal umbes 45 miljoni dollari eest.<\/p>\n
Rahafilmide maailm<\/p>\n
“Uus raha” on j\u00e4rg filmile “Vaba raha” (2023) \u2014 kom\u00f6\u00f6dia-draama, mis uurib raha, kr\u00fcptovaluuta ja investeerimiskultuuri selle k\u00f5rghetkedel. Film toob ekraanile kolm peategelast \u2014 ulja kr\u00fcptoettev\u00f5tja, otsekohese programmeerija ja konservatiivse pankuri \u2014 ning vaeb nende arusaamu rahast.<\/p>\n
“Vaba raha” oli huvitav sellep\u00e4rast, et sisaldas ka\u00a0 peidetud QR-koode ja koods\u00f5numeid, mis viisid vaataja peidetud veebikeskkondadesse ja web3-teenustesse, avades n\u00e4iteks eksklusiivse kunstiteose v\u00f5i\u00a0token’i . Seda v\u00f5is, aga ei pidanud tegema. Peaasi oli ikkagi film. “Uus raha” l\u00e4heb edasi sealt, kus “Vaba raha” l\u00f5ppes. Kunagi ammu v\u00e4\u00e4rtusetutes\u00a0bitcoin’ides makstud palk on aastatega kasvanud 50 miljoniks euroks. Peaosaline Taavi (M\u00e4rt Pius) pistab n\u00fc\u00fcd rinda k\u00fcsimustega, kuidas konverteerida kahtlase kuulsusega kr\u00fcptoraha pangaarvele eurodeks, kuhu investeerida, et inflatsioon raha \u00e4ra ei s\u00f6\u00f6ks, ja \u00fcle\u00fcldse\u2026 kuidas edasi elada.<\/p>\n
“Uus raha” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Rain Rannu on stsenaristi ja re\u017eiss\u00f6\u00f6rina v\u00f5tnud kuldkalakese muinasjutu arhet\u00fc\u00fcbi ja vaatleb seda praeguses maailmas. Seda on muidugi tehtud v\u00e4ga palju kordi varemgi, kohe meenub Jaan T\u00e4tte n\u00e4idend “Ristumine peateega” (1999), mille tegi filmiks Arko Okk. Seegi kandis oma ajastu pitserit. Kui Rannu filmis on miljonid\u00a0bitcoin’ides, kuskil kr\u00fcptoavarustes, ja selleks, et neid pangaarvele saada, tuleb veidraid skeeme kasutada, siis filmis “Ristumine peateega” on raha f\u00fc\u00fcsiliselt kohal ja seda on ka palju-palju rohkem. Mitte et see kuidagi oluline oleks, kui palju ja mis vormis raha on \u2014 p\u00f5hik\u00fcsimus, mida suur raha inimesega teeb, j\u00e4\u00e4b igal ajal samaks. V\u00f5i siis ikkagi teistpidi: mida inimene rahaga teeb?<\/p>\n
Ka “Uues rahas” t\u00f5useb p\u00f5hifookusesse Taavi ja Liisa (Steffi P\u00e4hn) paarisuhe. Taavi, iseenesest s\u00fcmpaatne ja heatahtlik, on, kuidas seda n\u00fc\u00fcd viisakalt \u00f6elda\u2026 natuke lihtsameelne. Ja vaevalt et raha ta selliseks tegi. Liisa, kes j\u00e4tab aruka naise mulje, pidi ikka teadma, kellega ta abiellub. Ilmselgelt k\u00e4ib 50 miljonit Taavil \u00fcle j\u00f5u, aga meheliku sirgjoonelise jonniga saab ta sellega t\u00e4iesti iseseisvalt hakkama. Liisa, ime k\u00fcll, talub seda lausa ebamaise rahuga. Nii tema vaoshoitus suure rahaga \u00fcmberk\u00e4imisel kui ka eneseteadlikkus \u00f5petajaametis v\u00e4\u00e4rib s\u00fcgavat imetlust. Seda enam et kogu selle jama taustal idaneb \u00fcks paari elu muutev suur s\u00fcndmus, mille k\u00f5rval k\u00f5ik muu tegelikult kahvatub.<\/p>\n
Piusi osat\u00e4itmine on terviklik,\u00a0 aga \u00fchel hetkel muutub filmis toimuv liialt ettearvatavaks \u2014 k\u00fcsimus on ainult, kui loll saab meie peategelane olla. Tundub, et piiri polegi. Mingit \u00fcllatust v\u00f5i p\u00f6\u00f6ret ei tule, s\u00fcndmustik toppab. Alguses \u00fcles v\u00f5etud intriig vusiseb \u00f5hust t\u00fchjaks ja tempo raugeb. Montaa\u017eiga oleks saanud palju \u00e4ra teha, et seda v\u00e4ltida.<\/p>\n
Raha ja lollid<\/p>\n
Kuid m\u00f5tteainet pakub film muidugi palju. Kui filmi alguses n\u00e4eme, kuidas lollidelt raha \u00e4ra v\u00f5etakse, siis saab kohe ka selgeks, et niipea kui kellelgi “targemal” suurem summa kontole sugeneb, hakkab tema \u00fcmber kohe tiirlema nii lihtsalt rahalunijaid, eralennukite ja muu rikastele m\u00f5eldud kalli tr\u00e4ni m\u00fc\u00fcjaid kui ka suurema mastaabiga pettureid, kellele ei valmista mingit probleemi uusrikkaid igal ajal j\u00e4lgida. Isegi magamistuppa tungimine pole probleem. Seega, kui sa ka arvad, et oled tark ja sinult raha \u00e4ra ei v\u00f5eta, on keegi ikkagi mingil hetkel “targem” ja siis osutud ise lolliks ja j\u00e4\u00e4d rahast ilma. Senikaua kui \u00fchiskondlikult pole kokku lepitud, et inimesi tuleb kuidagi mastaapsemalt petturluse eest kaitsta ja keegi peaks selle eest ka vastutama, v\u00f5ib iga\u00fcks mingil hetkel osutuda selleks “lolliks”, kellelt raha \u00e4ra v\u00f5etakse.<\/p>\n
Filmi pahad \u2014 Elina Masingu ja Edgar Vun\u0161i kehastuses \u2014 k\u00fcll tegutsevad kurikavalalt, aga suurem kontrast petturite ja nende ohvrite vahel oleks vahest filmile rohkem kaasahaaravust andnud. Saame aru, et Elina Masingu tegelane tuleb kehvadest oludest ja on v\u00e4ga ettev\u00f5tlik. Ta ei salli sotsiaalset eba\u00f5iglust (\u00fchtedel on villad ja autod, aga meil ei ole mitte midagi),\u00a0 tegutseb kurikavalalt, millegi ees risti ette l\u00f6\u00f6mata, ja osavalt rikkuse \u00fcmberjaotamise nimel. Ja saavutabki edu. J\u00e4rgmine k\u00fcsimus on, kes siis temast kavalamaks osutub. V\u00f5ib-olla n\u00e4eme ka veel “Uuele rahale” j\u00e4rge, miks mitte.<\/p>\n
Film teeb uue p\u00f6\u00f6rde siis, kui Liisaga Floridas puhkusereisil viibiv Taavi \u00fchel \u00f6\u00f6sel alkoholi k\u00fc\u00fcsi langeb ja kogu oma vara \u00e4ra paigutab, ostes \u00fchtlasi internetist eralennuki. Samal ajal hotelli veini liiga kalliks p\u00f5lates ja supermarketist odavamat ostmas k\u00e4ies. Eks see raha muidugi vaevas teda ju kogu aeg, sest hirmu\u00e4ratav koll nimega inflatsioon n\u00e4ris seda otsast. Nii et selle asemel et raha endale hoida, tuligi see kiiresti laiali jagada. V\u00e4hemasti nii n\u00e4is Taavi asjast aru saavat. Siit v\u00f5ib-olla siis vihje pealkirjale “Uus raha” \u2014 inimene, kes pole rahaga harjunud, elab ju ikka nii, nagu ta on varem elanud. Harjumine v\u00f5tab aega. Seega on “uus raha” ja “vana raha” \u2014 viimase puhul siis p\u00f5lvkondade kaupa kogutud rikkus \u2014 t\u00f5epoolest erinevad, aga et \u00fcks neist parem v\u00f5i halvem oleks, seda vist ei saagi \u00f6elda. Lihtsalt inimesed k\u00e4ituvad erinevalt.<\/p>\n
Lennukinali on filmi kulminatsioon ja peategelase selgusehetk, mil talle oma tegevuse tagaj\u00e4rjed l\u00f5puks kohale j\u00f5uavad. Kartmatu piloot Keith Siilatsi esituses on nagu reibas\u00a0stand-up’ist v\u00e4lja astunud koomik, olukorra tragikoomilisus m\u00e4ngitakse korralikult v\u00e4lja ning siitpeale haarab film j\u00e4lle kaasa.\u00a0 Aga see ongi juba l\u00f5pp.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3042993h9c8et24.jpg\"\/)
“Uus raha” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
“Uus raha” on Rain Rannu viies film, tema eelmise filmi “Vaba raha” j\u00e4rg. M\u00f5tteliselt v\u00f5ib siit leida rahafilmide triloogia, kui lisada ka “\u00dckssarvik” (2019),\u00a0 mis tutvustab idufirmade imelist maailma. See n\u00e4itab Liisa Pulga ja Henrik Kalmeti kehastatud kahe noore iduettev\u00f5tja teekonda kodusest garaa\u017eist maailma infotehnoloogia firmade\u00a0 mekasse Silicon Valleysse. Rannu film \u00fctleb meile, et tasub unistada ja oma unistusi j\u00e4rgida, tegutseda ja mitte alla anda. Seda on ta ka ise silmas pidanud, sest oma tehnoloogia\u00advaldkonnas saavutatud edu suunas ta filmikunsti. Arusaamine, et ta tahab just filme teha, viis ta esimese t\u00e4ispika filmini “Ameerika suvi” (2016).\u00a0 See on v\u00e4ikese eelarvega lugu noortest eestlastest USAs ukselt uksele raamatuid\u00a0 m\u00fc\u00fcmas, mis p\u00f5hineb paljuski t\u00f5sielulistel Eesti tudengite suvelugudel Ameerikas. Rannu on ka ise oma filmide stsenarist, seega on tema isiklik kogemus miksitud teistelt kuuldud lugudega, mis kokkuv\u00f5ttes peegeldavad kaasaegset maailma \u00fcsnagi t\u00e4pselt.<\/p>\n
Rannu “Lapsmasin” (2022) v\u00f5tab teemaks tehisintellekti. See on lugu\u00a0 \u00fcheksa-aastasest t\u00fcdrukust, kes, eksinud rabasse ja metsas tagasiteed otsides, satub salajasse punkrisse, kus tehisaru\u00a0start-up\u00a0on loomas inimlapsest targemat \u00f5ppivat tehisintellekti. “Lapsmasin” on suuresti ingliskeelne ning rahvusvahelise tegelaskonnaga film, mis on suunatud nooremale vaatajaskonnale (soovituslik alates 10. eluaastast) ja nende vanematele, p\u00fc\u00fcdes olla \u00fchtaegu hariv ja l\u00f5bus. Kui “\u00dckssarvik” julgustas mitte alla andma, siis “Lapsmasin” kutsub m\u00f5tisklema inimese ja masina erinevuse \u00fcle.<\/p>\n
Rannu filmide peamisteks teemadeks ongi seega kujunenud tehnoloogia, ettev\u00f5tlus, rahandus, globaliseerumine ja sellega seotud inimlikud lood. Mure, et keegi meie kaasajast filme ei tee, on Rannu tulekuga tunduvalt leevenenud. Rannu filmilood \u2014 ja see k\u00e4ib ka “Uue raha” kohta \u2014 on aga vahest veidi lihtsad ja probleemip\u00fcstitused \u00fche ehtsa\u00a0indie-filmi jaoks liig sujuvad.\u00a0 Kas selleks, et publik ennast halvasti ei tunneks?\u00a0 Need on pigem draamaelementidega kom\u00f6\u00f6diad, aga\u00a0 pole ei draamad ega kom\u00f6\u00f6diad. V\u00f5ib-olla vajaksid tegelased selgemaid karaktereid ja kontrastid ehedamat v\u00e4ljatoomist. V\u00f5ib-olla tuleks kasuks rohkem kindlust ja seisukohav\u00f5ttu teema\u00a0 suhtes. Muidu tekib selline digimaailma tapeedi efekt \u2014 k\u00f5ik, mida me n\u00e4eme, on k\u00fcll ilus (Ants Tammik kaamera taga tunneb kahtlemata asja) ja ilmselt ka t\u00f5eline, aga see libiseb m\u00f6\u00f6da ja me unustame selle, sest miski ei v\u00f5ta meid emotsionaalselt kaasa.\u00a0 Aga just emotsiooni me kunstist ju otsime.<\/p>\n
Californiast Talliforniasse<\/p>\n
Rannu ise on toonitanud, et kui tavaliselt \u00f5pitakse filmikoolis tegema filme just l\u00fchifilmidest alustades, siis tema arvates tuleks teha kohe v\u00e4ikese eelarvega pikk film. Miks? Sest esiteks ei anna l\u00fchifilm piisavalt kogemust pika filmi tegemiseks ja teiseks, l\u00fchifilmi levitamine kinos on v\u00e4ga raske, kui mitte lausa v\u00f5imatu. Seega, milleks oodata, milleks l\u00fckata noore andeka tegija esimene t\u00f5sine energias\u00f6\u00f6st m\u00e4\u00e4ramatusse tulevikku, kui on v\u00f5imalik see realiseerida. V\u00e4iksemate vahenditega, seda k\u00fcll, aga siiski \u00e4ra teha. Sest ainult filme tehes saab looja \u00f5ppida, areneda ja kasvada.<\/p>\n
2018. aastal asutas Rain Rannu koos produtsent T\u00f5nu Hiielaidi ja m\u00f5ttekaaslastega uue s\u00f5ltumatu filmitootmisettev\u00f5tte Tallifornia. Firma nimi \u2014 segu Tallinnast ja Californiast \u2014 s\u00fcmboliseerib Rannu kahe maailma \u00fchendatust.\u00a0 See platvorm on v\u00f5imaldanud nii Rannul kui ka teistel \u00f5ppida filmitegemise kunsti filme tehes. Tal endal ju puudub formaalne filmiharidus, ent see ei ole takistuseks \u2014 ise\u00f5ppijatest filmitegijaid on leidunud igal ajal ja sageli on nad toonud valdkonda uut m\u00f5tlemist ja vabadust, loonud nn uusi laineid.<\/p>\n
2021. aastal aitas Rannu k\u00e4ivitada Eesti esimese erakapitalil p\u00f5hineva filmifondi Tallifornia Film Fund, mille eesm\u00e4rk on teha nelja aasta jooksul v\u00e4hemalt viisteist investeeringut nii Eesti kui v\u00e4lismaa filmiprojektidesse. See fond, mida Rannu veab koos T\u00f5nu Hiielaiu ja oma investoritest s\u00f5pradega, pakub kogenud tegijatele v\u00f5imalust lisada projektidele omakapitali ja annab ambitsioonikatele uustulnukatele v\u00f5imaluse k\u00e4ivitada deb\u00fc\u00fctfilm ka siis, kui riigilt toetust ei saa. N\u00e4iteks s\u00fcndis nii Meel Paliale ja Urmet Piilingu film “Pikad paberid” (2024), mille kriitikud v\u00e4ga h\u00e4sti vastu v\u00f5tsid. Ka Rannu ise on tunnistanud, et see on \u00fcks tema \u00f5nnestunumaid koost\u00f6id.<\/p>\n
Vabadus tegutseda v\u00e4ljaspool aeglast riiklikku rahastuss\u00fcsteemi annab v\u00f5imaluse filmidel valmida, ehk k\u00fcll v\u00e4iksema meeskonna ja eelarvega, aga nad siiski valmivad ja tegijad saavad h\u00e4davajaliku kogemuse. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes s\u00fcnnib rida oman\u00e4olisi filme, mis siinset skeenet mitmekesistavad ja rikastavad. Tallifornia produktsioon on kaasa aidanud mitmete re\u017eiss\u00f6\u00f6ride filmidele. N\u00e4iteks on fondist toetatud nii Tanel Toomi ulmep\u00f5nevikku “Viimane vahipost” (2023) kui ka Rainer Sarneti omap\u00e4rast v\u00f5itluskunstikom\u00f6\u00f6diat “N\u00e4htamatu v\u00f5itlus” (2023). Ambitsioonikus ja ainulaadsus \u2014 just need kriteeriumid on fondile olulised rahastusotsuse langetamisel. Tallifornia tootis ka Rasmus Merivoo “Krati” (2020), mille peaosas m\u00e4nginud Mari Lill p\u00e4lvis rolli eest EFTA galal parima naisn\u00e4itleja preemia. See oli Rannu ja hiljem “Tulnukas 2” (2024) lavastanud Rasmus Merivoo esimene koost\u00f6\u00f6. P\u00e4rast “Kratti” tuli Meel Paliale, kelle l\u00fchifilm “T\u00fcdruk punases Golfis” (2017) v\u00f5lus niiv\u00f5rd, et s\u00fcndis “Kiik, Kirves ja igavese armastuse puu” (2021). Nii andis Rannu v\u00f5imaluse BFMi ukse taha j\u00e4\u00e4nud re\u017eiss\u00f6\u00f6rile. Lisaks Palialele said oma v\u00f5imaluse ka vennad Eskod, Romet ja Raul; nende film “Topelt turbo” (2022) tegi ka p\u00e4ris hea \u00f5hkut\u00f5usu.<\/p>\n
Nii et kui me seoses “Uue raha” ja “Vaba rahaga” saame r\u00e4\u00e4kida Rannu rahafilmidest, siis kas need tasuvad ka \u00e4ra? V\u00f5iks ju teha vaatajate arvust l\u00e4htuvaid anal\u00fc\u00fcse, mida on ka tehtud ja leitud, et Tallifornia projektid ei ole kahjumlikud. Paindlikkus tootmises v\u00f5imaldab ka kulusid v\u00e4hendada. Kindlasti tasuvad need projektid l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes \u00e4ra, sest vastasel korral me ei n\u00e4eks Talliforniat arenemas ja t\u00f5usmas. See filmikompanii ja Raul Rannu isik koguvad j\u00e4rjest rohkem tuntust noorte ja potentsiaalsete talentide hulgas, kes n\u00e4evad Tallifornias \u00fchte v\u00f5imalust oma ideedega v\u00e4lja tulla. Oleks tore, kui neid v\u00f5imalusi oleks veelgi rohkem, sest riiklikust filmirahast ei piisa. Lisaks sellele, et Eesti filmimaastikule on lisandunud \u00fcks oman\u00e4olise k\u00e4ekirjaga re\u017eiss\u00f6\u00f6r, suudab Rannu \u00e4rgitada ka filmitootmist tervikuna, pannes k\u00fcsim\u00e4rgi alla vanad, v\u00e4ljakujunenud s\u00fcsteemid ja pakkudes\u00a0 uusi v\u00f5imalusi.<\/p>\n
“Oh, raha, see sulab nagu vaha\u2026” laulis Singer Vinger juba aastak\u00fcmneid tagasi. Sama v\u00f5ime t\u00f5deda ka “Uue raha” puhul. Ja v\u00f5ib-olla ongi siis \u00f5ige teha selle uue raha eest hoopis filme.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Olin just k\u00e4inud kinos vaatamas Rain Rannu filmi “Uus raha”, kui n\u00e4gin \u00f5htul uudist “Aktuaalses kaameras”, kus \u00f6eldi,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":46663,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[23296,23295,37,33,35,173,34,36,208,1426,140,8629,11309,6635,6637,8646],"class_list":{"0":"post-46662","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-annika-a-koppel","9":"tag-annika-koppel","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-film","17":"tag-kino","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-rain-rannu","20":"tag-tallifornia","21":"tag-teater-muusika-kino","22":"tag-temuki","23":"tag-uus-raha"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115581054063634671","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46662","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46662"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46662\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/46663"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46662"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46662"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=46662"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}