1. Julgeolekuolukorrast
Esitaja: peaminister Kristen Michal<\/p>\n
Valitsuse liikmed arutavad julgeolekuga seotud k\u00fcsimusi.<\/p>\n
2. Eesti osalemisest rahvusvahelise kaitse saajate Euroopa Liidu \u00fcmberasustamise tegevustes aastatel 2026-2027 ning Eesti panus Euroopa Liidu r\u00e4ndepaketi solidaarsusmehhanismis 2026. aastal
Esitaja: siseminister Igor Taro<\/p>\n
Siseminister annab \u00fclevaate \u00fcmberasustamise ja humanitaarse vastuv\u00f5tu raamistikust ning suure r\u00e4ndesurve all liikmesriikide solidaarsest abistamise s\u00fcsteemist. Tegemist osa EL-i \u00fchtsest rahvusvahelise kaitse s\u00fcsteemist, mis l\u00e4bis hiljuti p\u00f5hjaliku reformi.<\/p>\n
Euroopa Komisjoni v\u00f5tab igal aastal vastu rahvusvahelise kaitse- ja r\u00e4ndearuande, milles hinnatakse rahvusvahelise kaitse-, vastuv\u00f5tu- ja r\u00e4ndeolukorda EL-is eelneva 12 kuu jooksul.<\/p>\n
11. novembril esitas EK oma esimese r\u00e4nderaporti, milles annab \u00fclevaate r\u00e4nde olukorrast EL-is tervikuna. Lisaks m\u00e4\u00e4ratleb EK need liikmesriigid, mis on r\u00e4ndesurve all, millel on oht sattuda r\u00e4ndesurve alla v\u00f5i millel on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne r\u00e4ndeolukord. Eesti on m\u00e4\u00e4ratletud EK poolt r\u00e4ndesurve riski all olevaks riigiks nagu Leedu ja L\u00e4tigi, kuid Balti riikidest ainsana oleme m\u00e4\u00e4ratletud ka riigina, kellel on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne r\u00e4ndeolukord. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rses r\u00e4ndeolukorras olevatel riikidel on \u00f5igus taotleda osalist v\u00f5i t\u00e4ielikku vabastamist teistele riikidele m\u00f5eldud solidaarsuspanustest. Siseminister teeb ettepaneku valitsuse seisukohaks taotleda Euroopa Komisjonilt Eesti osalist vabastamist solidaarsuspanusest.<\/p>\n
Riigieelarve strateegia 2025-2028 raames on j\u00e4rgmiseks kolmeks aastaks planeeritud selleks iga-aastaselt 1,7 miljonit eurot.<\/p>\n
3. Riigikaitseks vajalike ehitiste planeerimisest ja ehitamisest kiirendatud korras
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur<\/p>\n
Kaitseminister annab \u00fclevaate riigikaitseks vajalike ehitiste kiiret planeerimist ja ehitamist takistavatest \u00f5iguslikest probleemkohtadest ning v\u00f5imalikest esialgsetest lahendusvariantidest, millega planeerimise ja ehitamise protsesse kiirendada.<\/p>\n
4. Energiat\u00f5hususe regulatsioonidest
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis<\/p>\n
Taristuminister andis \u00fclevaate kahe olulise ELi energiat\u00f5husust puudutava direktiivi: energiat\u00f5hususe direktiivi (EL 2023\/1791) ja hoonete energiat\u00f5hususe direktiivi (EL 2024\/1275), \u00fclev\u00f5tmisest Eesti \u00f5igusesse. M\u00f5lemad direktiivid kujundavad ELi energiapoliitika uuendatud raamistikku.<\/p>\n
Direktiivid valmisid Euroopa roheleppe ja \u201eEesm\u00e4rk 55\u201c paketi raames aastatel 2022\u20132023, mil liikmesriigid ja Euroopa Komisjon vaatasid \u00fcle energiat\u00f5hususe eesm\u00e4rgid ning neid toetava \u00f5igusraamistiku. Energiate t\u00f5hususe direktiiv kinnitati 10.10.2023 ja hoonete energiat\u00f5hususe direktiiv 28.05.2024.<\/p>\n
ELi \u00f5iguse kohaselt tuleb m\u00f5lemad direktiivid \u00fcle v\u00f5tta kahe aasta jooksul: energiat\u00f5hususe direktiivi t\u00e4htaeg on 11.10.2025 ning hoonete energiat\u00f5hususe direktiivi \u00fclev\u00f5tmise t\u00e4htaeg 29.05.2026. Nende t\u00e4htaegade t\u00e4itmine eeldab riigisiseselt mitmete regulatsioonide ja strateegiate ajakohastamist.<\/p>\n
5. Laenutaotluse esitamisest SAFE laenuinstrumendist laenamiseks
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur<\/p>\n
30. novembriks tuleb Euroopa Komisjonile esitada SAFE-i laenutaotlus ehk kaitset\u00f6\u00f6stuse investeerimise kava. SAFE laenuinstrumendi rakendamiseks laenab Euroopa Komisjon turgudelt kuni 150 miljardit eurot ja v\u00f5imaldab riikidel SAFE laenuinstrumendi kaudu see laenuna v\u00e4lja v\u00f5tta.<\/p>\n
Eesti laenutaotluse maksimaalne maht on 2, 6 miljardit eurot. Selle mahu m\u00e4\u00e4ras Euroopa Komisjon, arvestades k\u00f5ikide laenu soovivate liikmesriikide vajadusi.<\/p>\n
T\u00e4naseks on tuvastatud tingimustele vastavaid hankeprojekte mahus ca 2, 2 miljardit eurot. Projektide hulka kuuluvad \u00f5hu- ja raketikaitse s\u00fcsteemid ja moon, suurt\u00fckid ja suurt\u00fckimoon, laskemoonalaod, jalav\u00e4e lahingumasinad ja s\u00f5idukid, miinid.<\/p>\n
Hankeprojektide vastavus SAFE tingimustele vaadatakse \u00fcle koost\u00f6\u00f6s Euroopa Komisjoniga, \u00fchtlasi kaalutakse t\u00e4iendavate hankeprojektide lisamist, sh Ukraina abimeedet, et kasutada laenu Komisjoni poolt pakutud mahus.<\/p>\n
Laenutaotluse esitamise j\u00e4rel toimuvad vajadusel t\u00e4iendavad konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga hangete ja tarnete sisu osas. Seej\u00e4rel v\u00f5tab EL N\u00f5ukogu vastu rakendusotsused finantsabi k\u00e4ttesaadavaks tegemise kohta ning orienteeruvalt m\u00e4rtsis 2026 saab rahandusministeerium s\u00f5lmida laenuleppe.<\/p>\n
Laenu arvelt tehtavad kulutused mahuvad valitsuse poolt otsustatud kaitsekulude m\u00e4\u00e4ra sisse. Laenu v\u00e4ljamaksed toimuvad kuni aastani 2030.<\/p>\n
6. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5ust
Esitaja: rahandusminister J\u00fcrgen Ligi<\/p>\n
Eeln\u00f5u eesm\u00e4rk on l\u00f5petada siseaudiitori kutse riiklik reguleerimine ning anda asutustele suurem paindlikkus siseauditi korraldamisel.<\/p>\n
Praegu n\u00f5utakse n\u00e4iteks avalikus sektoris, mh ministeeriumites, KOV-ides, riigiettev\u00f5tetes, aga ka n\u00e4iteks b\u00f6rsifirmades ja krediidiasutustes t\u00f6\u00f6tavatelt siseaudiitoritelt Eesti kohaliku siseaudiitori kutse omamist. Nii atesteeritud kui avaliku sektori siseaudiitori kutse on Eestis omistatud rahvusvaheliste sertifikaatide tunnustamisena. Eestis pole siseaudiitori eksamit kunagi korraldatud.<\/p>\n
Euroopa Liidu \u00f5iguse kohaselt on siseauditi olemasolu kohustuslik b\u00f6rsiettev\u00f5tetes, pankades, kindlustusfirmades, makse- ja e-raha asutustes ning investeerimis\u00fchingutes, kuid seejuures puudub n\u00f5ue omada konkreetset siseaudiitori sertifikaati.<\/p>\n
Eeln\u00f5u kohaselt l\u00f5petatakse nimetatud sertifikaatide tunnustamine. Ametikohale sobivust ja asjatundlikkust, sh siseauditi standardite tundmist, saab edaspidi n\u00e4idata muude erinevate kvalifikatsioonide ja sertifikaatidega.<\/p>\n
Eeln\u00f5uga kavandatavate muudatuste tulemusena v\u00e4heneb avaliku sektori b\u00fcrokraatia ja kulud, n\u00e4iteks siseauditi standardite t\u00f5lkimiseks, t\u00f5lgete kaasajastamiseks ja avalikustamiseks ning kutsega siseaudiitorite registri pidamiseks.<\/p>\n
Rahandusministeerium koostab t\u00e4idesaatva riigiv\u00f5imu asutustele siseauditi korraldamise juhendi, milles osundatakse siseauditi standardite j\u00e4rgimisele kui asjakohasele ja heale t\u00f6\u00f6riistale kvaliteetse siseauditi teenuse osutamiseks.<\/p>\n
Kui inimene leiab, et ta oleks siseaudiitori sertifikaadiga t\u00f6\u00f6turul konkurentsiv\u00f5imelisem, s\u00e4ilib tal v\u00f5imalus omandada sellekohane sertifikaat.<\/p>\n
7. \u00d5ppetoetuste ja \u00f5ppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas<\/p>\n
Haridus- ja teadusminister tutvustab eeln\u00f5u, millega pikendatakse \u00f5ppelaenu tagasimaksmise perioodi, langetatakse intressi ning kaotatakse eraisikust k\u00e4endaja v\u00f5i kinnisvaratagatise n\u00f5ue.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1. JulgeolekuolukorrastEsitaja: peaminister Kristen Michal Valitsuse liikmed arutavad julgeolekuga seotud k\u00fcsimusi. 2. Eesti osalemisest rahvusvahelise kaitse saajate Euroopa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":42568,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-46683","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115581156395677140","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46683","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46683"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46683\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42568"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46683"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46683"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=46683"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}