Novaatori lugejat huvitas, millal hakati Eestis kasutama teede peal asfalti ja kunaseks olid asfaldiga kaetud k\u00f5ik v\u00e4hegi suuremad p\u00f5himaanteed ja linnat\u00e4navad.<\/p>\n
Eesti Maanteemuuseumi teadur Andres Seene r\u00e4\u00e4kis, et aastal 1923. aastal valmis Tallinnas Narva maanteel Eesti esimene asfaltbetoonkattega teel\u00f5ik. See oli 180 meetrit pikk katsel\u00f5ik.<\/p>\n
Katsetused nii Eesti p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuses kui ka v\u00e4lismaal valmistatud asfaldisegudega j\u00e4tkusid j\u00e4rgnevatel aastatel. “Kuna esimesi tulemusi ei loetud \u00fcleliia edukaks, siis otsustati, et paremaid tulemusi on v\u00f5imalik saavutada hoopis betoonist katetega,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Eesti Maanteemuuseumi teadur-kuraator Paavo Kroon \u00fctles, et kui asfaltkatte Eestisse j\u00f5udmise korral on vastus \u00fcsna selge, siis sellele, millal said k\u00f5ik peamised p\u00f5himaanteed asfalteeritud, on keeruline hinnangut anda. Seda seep\u00e4rast, asfaltbetooni k\u00f5rval on teedeehituse arengutes olnud olulised ka muud katendit\u00fc\u00fcbid: n\u00e4iteks mustkate ja betoon. Seega on keeruline \u00f6elda, millises osakaalus olid p\u00f5himaanteed 1960.\u20131970. aastatel kaetud asfaltbetooni v\u00f5i mustkattega.<\/p>\n
Kroon r\u00e4\u00e4kis, et 1920. aastatel katsetati teekatendite uute tehnoloogiatena nii asfalti kui ka betooni. Aastal 1925 valmis Tartu-Viljandi maanteel 50 meetrit tsementbetoonkatet. Edasi piirduti \u00fcksikute katsel\u00f5ikude ehitamisega. 1920. aastate l\u00f5pus ja 1930. aastate alguses keskenduti teede k\u00f5vakatte m\u00f5ttes pigem munakiviteede rajamisele. Aastaks 1940 planeeritud Helsingi ol\u00fcmpiam\u00e4ngudega seotud Ol\u00fcmpiatee projekti k\u00e4igus asfalteeriti Tallinn-P\u00e4rnu maanteel M\u00e4rjamaa kandis \u00fcheksa kilomeetri pikkune l\u00f5ik.<\/p>\n
1940. aastate teises pooles eelistati Eestis asfaldi asemel p\u00f5himaanteede katmist odavama mustkattega. “Okupatsiooniv\u00f5imu jaoks olulisel Tallinn-Leningradi maanteel alustati suurejoonelise betoontee rajamisega,” lausus Kroon.<\/p>\n
Kurss asfaltbetooni laialdasemaks kasutuselev\u00f5tuks v\u00f5eti 1956. aastal valminud esimese p\u00f5hjaliku ENSV teede arengukavaga. Kava n\u00e4gi ette kolme p\u00f5himaantee (Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-V\u00f5ru, Tallinn-P\u00e4rnu-Ikla) rekonstrueerimist, kasutades asfaltbetooni.<\/p>\n
Andres Seene r\u00e4\u00e4kis, et esimene asfaltbetoonitehas pandi t\u00f6\u00f6le 1957. aastal Rakvere l\u00e4hedal Pahnim\u00e4el. Aastaks 1962 oli Eestis juba viis sellist tehast ja 1963. aastal valmis kaasaegsem asfaltbetoonitehas M\u00e4os.<\/p>\n
P\u00f5himaanteede katmiseni j\u00f5uti Paavo Krooni s\u00f5nul ilmselt aastatel 1970\u20131980. “Tuleb vahet teha, et enne seda kasutati kattena mustkatet ehk bituumenit ja kruusa, mis ei ole selles m\u00f5ttes asfaltbetoon,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Hea \u00fclevaate on Krooni s\u00f5nul andnud ka Valdo Praust oma raamatus “Eesti teede ja transpordi 100 aastat”. Seal on muu hulgas kirjas, et 1950. aastate l\u00f5puks said k\u00f5ik t\u00e4htsamad maanteed mustkatte alla viidud ning algas asfaltteede suuremahulisem ehitus suurema liikluskoormusega l\u00f5ikudel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Novaatori lugejat huvitas, millal hakati Eestis kasutama teede peal asfalti ja kunaseks olid asfaldiga kaetud k\u00f5ik v\u00e4hegi suuremad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":46725,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[23334,131,13267,23336,23332,130,37,33,35,23331,34,36,23335,23333],"class_list":{"0":"post-46724","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-andres-seene","9":"tag-ari","10":"tag-asfalt","11":"tag-asfaltbetoonitehas","12":"tag-asfalteerimine","13":"tag-business","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-eesti-maanteemuuseum","18":"tag-estonia","19":"tag-estonian","20":"tag-paavo-kroon","21":"tag-valdo-praust"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115581372649875965","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46724","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46724"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46724\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/46725"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46724"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46724"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=46724"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}