{"id":46783,"date":"2025-11-20T10:48:08","date_gmt":"2025-11-20T10:48:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/46783\/"},"modified":"2025-11-20T10:48:08","modified_gmt":"2025-11-20T10:48:08","slug":"filosoofia-%e2%9f%a9-uhekorraga-ilmus-kolm-mojukat-motteraamatut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/46783\/","title":{"rendered":"FILOSOOFIA \u27e9 \u00dchekorraga ilmus kolm m\u00f5jukat m\u00f5tteraamatut"},"content":{"rendered":"<p>Ernst Cassireri (1873\u20131945) viimaseks j\u00e4\u00e4nud teos \u00abRiigi m\u00fc\u00fct\u00bb (1946) uurib p\u00f5hjusi, miks ratsionaalsus loovutas maailmas\u00f5dadevahelises poliitikas koha m\u00fc\u00fctidele. Cassireri et\u00fc\u00fcdid visandavad m\u00f5tteloo Platonist Hegelini ja sealt edasi Spengleri ja Alfred Rosenbergini. Tema teooria m\u00f5istab m\u00fc\u00fcti kui inimkultuuri \u00fcrgpinnast, n\u00fc\u00fcdisajal on aga \u00f5pitud m\u00fc\u00fcte kunstlikult ja massiliselt tootma.<\/p>\n<p>Karl L\u00f6with (1897\u20131973) \u00abT\u00e4hendus ajaloos: Ajaloofilosoofia teoloogilised eeldused\u00bb (1949) uurib ajas tagasisammuvate esseede varal progressi-idee teket. L\u00f6with k\u00e4sitleb Hegelit, Comte\u2019i, Voltaire\u2019i, Joachimit Florisest, Augustinust, piiblit ja Nietzscet, et selgitada, kuidas hakati ajaloole omistama sisemist eesm\u00e4rki ja seadusp\u00e4rasust. Tegu on usulise lootuse \u00f5igustamatu istutamisega siinpoolsusse, mille alternatiivideks v\u00f5iks olla kas ehe usk teispoolsusse v\u00f5i igavese taastuleku \u00f5petus.<\/p>\n<p>Kogumik Dieter Henrichi (1927\u20132022) esseesid \u00abEneseteadvus ja moodne filosoofia\u00bb k\u00e4sitlevad subjektiivsust, mina-tunnetust ja uusaja vaimu \u00fcldisemalt. Kaheksas kirjutises peatutakse eneses\u00e4ilituse ideel, Kanti arusaamal moraalsest maailmapildist, Fichte \u00fcritusel korrigeerida senist arusaamist eneseteadvusest. Henrich esitab oma teooria sellest, kuidas on v\u00f5imalik vahetu tunnetus, et mina olen mina, ning p\u00f5hjendab spekulatiivse metaf\u00fc\u00fcsika vajalikkust konfliktsete elutendentside lepitajana.<\/p>\n<p>K\u00f5ik raamatud on t\u00f5lkinud M\u00e4rt V\u00e4ljataga, kes on kirjutanud neile ka mahukad j\u00e4rels\u00f5nad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ernst Cassireri (1873\u20131945) viimaseks j\u00e4\u00e4nud teos \u00abRiigi m\u00fc\u00fct\u00bb (1946) uurib p\u00f5hjusi, miks ratsionaalsus loovutas maailmas\u00f5dadevahelises poliitikas koha m\u00fc\u00fctidele.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":46784,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[23365,286,26,27,23366,37,33,35,23367,23363,34,36,31,32,4270,21,23364,28,29,95,23368,23369,19,25,179,10292,23361,23362,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-46783","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ajaloofilosoofia","9":"tag-ajalugu","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-dieter-henrich","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-eneseteadvus","17":"tag-ernst-cassirer","18":"tag-estonia","19":"tag-estonian","20":"tag-featured-news","21":"tag-featurednews","22":"tag-filosoofia","23":"tag-headlines","24":"tag-karl-lowith","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maailm","28":"tag-mart-valjataga","29":"tag-moodne-filosoofia","30":"tag-news","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-raamat","33":"tag-raamatud","34":"tag-saksa-filosoofia","35":"tag-sojajargne-filosoofia","36":"tag-top-stories","37":"tag-topstories","38":"tag-uldised-uudised","39":"tag-uudised","40":"tag-viimased-uudised","41":"tag-world","42":"tag-world-news","43":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46783","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46783"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46783\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/46784"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46783"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46783"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=46783"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}