Siseministri k\u00f5ne OTRK-l \u201eKodaniku\u00fchiskonna arengust. Tugev kodaniku\u00fchiskond kui demokraatia alustala. Kollektiivsete p\u00f6\u00f6rdumiste roll ja m\u00f5ju\u201c.<\/p>\n
Austatud Riigikogu aseesimees, lugupeetud rahvasaadikud, head esinejad ja k\u00fclalised!<\/p>\n
Mul on au avada t\u00e4na Riigikogu olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse arutelu, mis on p\u00fchendatud Eesti kodaniku\u00fchiskonna hetkeseisule ja tulevikule. Demokraatia tugevus ei ole kunagi iseenesestm\u00f5istetav. Selle eluj\u00f5ud s\u00f5ltub meie inimeste valmisolekust osaleda, vastutada ja koos tegutseda \u2013 nii headel aegadel kui ka kriisides. See on p\u00f5hjus, miks me t\u00e4na siin oleme.<\/p>\n
Kus me t\u00e4na oleme?<\/p>\n
L\u00e4htuvalt Eesti julgeolekupoliitika alustest on meie julgeoleku \u00fcheks alusp\u00f5him\u00f5tteks sidus ja \u00fchtehoidev \u00fchiskond, kus avatud ja kaasav riigivalitsemine on v\u00e4\u00e4rtustatud, Eesti elanike usaldus riigi vastu on k\u00f5rge ning inimesed osalevad aktiivselt tugevas kodaniku\u00fchiskonnas. Tugev kodaniku\u00fchiskond on demokraatia ja julgeoleku vundament. See loob v\u00f5imaluse, kus Eesti elanikud saavad osaleda otsustusprotsessides, kaitsta inim\u00f5igusi ning edendada l\u00e4bipaistvust ja demokraatia p\u00f5him\u00f5tteid. Demokraatia p\u00fcsimiseks ning arendamiseks on oluline toetada ja usaldada vaba\u00fchendusi. Eluj\u00f5uline vabakond on \u00fchiskondliku sidususe tugisammas, aidates hoida jagatud v\u00e4\u00e4rtusi ja eesm\u00e4rke, eriti ajal, mil demokraatia ja julgeoleku alused seisavad silmitsi j\u00e4rjest kasvava survega.<\/p>\n
Eesti kodaniku\u00fchiskond on viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul teinud h\u00fcppelise arengu. \u201eSidusa Eesti arengukava 2021\u20132030\u201c toob esile, et Eestis tegutseb tuhandeid vaba\u00fchendusi ning ligi pool Eesti elanikest on panustanud mingil viisil vabatahtlikuna \u00fchiskondlikku heaolusse. See peegeldab valmisolekut panustada ja \u00fcksteist toetada \u2013 sidusust, mis on osa meie julgeolekust ning vastupidavusest kriisidele.\u00a0<\/p>\n
Sama arengukava \u00fctleb ausalt ka seda, et potentsiaali on veel: motiveeritud inimesi ja kogukondi on rohkem kui t\u00e4nane aktiivne osalus. Meie eesm\u00e4rk on luua selline raamistik, kus igal inimesel on lihtne ja loomulik oma panus anda \u2013 olgu see naabruskonna turvalisuse eest seismine, spordiklubi vedamine, abivajaja toetamine v\u00f5i uute lahenduste katsetamine koos riigiga.\u00a0<\/p>\n
Demokraatia tervis \u2013 tugevad alused, arenguruum osaluses<\/p>\n
Vahetult p\u00e4rast minu s\u00f5nav\u00f5ttu annab p\u00f5hjaliku \u00fclevaate demokraatia hetkeseisust Tallinna \u00dclikooli professor dr Mari-Liis Jakobson. Tema anal\u00fc\u00fcsi \u00fcks keskseid j\u00e4reldusi on, et Eesti seisab liberaaldemokraatia p\u00f5hin\u00e4itajates maailma tipus, kuid osalus- ja arutleva demokraatia praktikates on meil arenguruumi \u2013 eriti selles, kuidas laiendada otsustusprotsessidesse kaasatavate ringi ning v\u00e4\u00e4rtustada eri vaateid.\u00a0<\/p>\n
See t\u00e4helepanek on \u00fclimalt t\u00e4htis. Demokraatia tervis ei s\u00f5ltu \u00fcksnes valimiste korrektsusest, vaid ka sellest, kas inimesed tunnevad, et nende h\u00e4\u00e4l loeb igap\u00e4evastes valikutes. Kui inimesed ei n\u00e4e oma panuse m\u00f5ju, tekib pettumus, kasvab vastandumine ja valeinfo levik.\u00a0<\/p>\n
Ka Eesti inimarengu aruanne kirjeldab, et kui inimeste arvamuste ja vajadustega valitsemisel ja otsuste tegemisel ei arvestata, tekitab see pettumust ja trotsi, soodustab alternatiivt\u00f5lgenduslike (sotsiaalmeedia) gruppide teket, valeinfo levimist, polariseerumist ning \u00fcldist usaldamatust.\u00a0<\/p>\n
Osalusv\u00f5imalused \u2013 meie tugevus digiriigina<\/p>\n
Meil on toimivad ja turvalised osaluskanalid. Dr K\u00fclli Taro annab oma esitluses \u00fclevaate Rahvaalgatus.ee-st, mis on muutunud oluliseks digitaalseks ruumiks, mis koondab v\u00e4ga erinevaid h\u00e4\u00e4li \u2013 rohujuuretasandilt professionaalsete huvikaitsepartneriteni. Iga\u00fchel alates 16. eluaastast on \u00f5igus algatusi toetada ning Riigikogule kollektiivse p\u00f6\u00f6rdumise esitamiseks on vaja v\u00e4hemalt tuhat allkirja. Rahvaalgatuse t\u00e4hendus on sageli laiem kui \u00fcks otsus \u2013 see on \u00fchiskondlik \u201eventiil\u201c, mis aitab ohutult ja sisukalt pingeid maandada, teemasid selgitada ning otsustajatele selge signaali anda.<\/p>\n
Samas on kodanikuaktiivsus mitmetes valdkondades madal. Inimesed ei ole alati teadlikud oma osalusv\u00f5imalustest v\u00f5i ei tunne, et neil oleks reaalne m\u00f5ju avalikus elus. See kehtib eriti noorte ja v\u00e4hem esindatud r\u00fchmade kohta. See madal aktiivsus on seotud ka \u00fcldise usaldamatuse ja pessimismiga poliitiliste institutsioonide ja otsustusprotsesside suhtes.<\/p>\n
Kogukonnad, kriisivalmidus ja elanikkonnakaitse<\/p>\n
Kriisid ei h\u00fc\u00fca tulles. Me teame, et turvalisus algab kogukonnast \u2013 naabrite t\u00e4helepanelikkusest, vabatahtlikust valmisolekust, usaldusest kohaliku omavalitsuse, \u00fchenduste ja riigi vahel. Kogukonnad on meie esmane vastupanuv\u00f5ime. Kui asi l\u00e4heb kriitiliseks, j\u00f5uab abi k\u00f5ige kiiremini kohale siis, kui inimesed tunnevad \u00fcksteist, usaldavad oma \u00fchendusi ja teavad, kuidas k\u00e4ituda. Meie vabatahtlike valmidus ja osalus on siin v\u00f5tmet\u00e4htsusega \u2013 see on fakt, mille \u00fcle saame olla uhked ja mida peame sihikindlalt kasvatama.\u00a0<\/p>\n
Siseministeeriumi valitsemisala tugineb v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral just vabatahtlikele: Meie vabatahtlike p\u00e4\u00e4stjate, abipolitseinike, merep\u00e4\u00e4stjate, H\u00e4irekesuse vabatahtlike ning vabatahtlike abidemineerijate arv ulatub tuhandetesse, mis kinnitab omakorda, et just kogukondlik valmisolek on meie esmane vastupanuv\u00f5ime.\u00a0<\/p>\n
Lisaks p\u00e4\u00e4stjatele, abipolitseinikele ja merep\u00e4\u00e4stjatele on kriisivalmiduses roll kogu kodaniku\u00fchiskonnal: kogukonnakeskused, MT\u00dc-d ja kirikud ning kogudused saavad korraldada evakuatsiooni- ja varjumisharjutusi, jagada riskiinfot eri sihtr\u00fchmadele, toetada haavatavaid elanikke, koostada vabatahtlike nimekirju, hoida kogukondlikke varusid ning pakkuda ps\u00fchhosotsiaalset tuge. Ka riigi juhendmaterjalid ja programmid r\u00f5hutavad varude, oskuste ja koost\u00f6\u00f6 t\u00e4htsust \u2013 eesm\u00e4rk on, et igal tasandil oleks valmisolek ja reageerimine kiire ja asjatundlik<\/p>\n
Partnerlus ja rahastamine<\/p>\n
Tugev partnerlus vaba\u00fchendustega eeldab ka l\u00e4bipaistvat ja eesm\u00e4rgip\u00e4rast rahastamist. Meil on selleks p\u00f5him\u00f5tted ja head praktikad alates rahastamise juhendmaterjalist kuni ministeeriumite oskusteni hinnata tulemusi, mitte ainult v\u00e4ljundeid. Oleme aga ausad: arenguruumi on endiselt.<\/p>\n
Siseministeerium kasutab strateegilise partnerluse formaati koosloomelise poliitika kujundamiseks. Strateegiline koost\u00f6\u00f6 partneritega nagu Vaba\u00fchenduste Liit, Eesti K\u00fclaliikumine Kodukant, Rahva\u00fclikoolide Liit, Arvamusfestival ja Maakondlikud Arenduskeskused, j\u00e4tkub, et edendada kogukondlikku valitsemisviisi, kodanikuharidust, arutelukultuuri, toetada tugevate vaba\u00fchenduste arengut ning panustada l\u00e4bipaistvasse ja kaasavasse poliitika kujundamisse.<\/p>\n
Vaba\u00fchenduste rahastamise v\u00e4rske variraport n\u00e4itab, et ministeeriumite l\u00f5ikes on praktika eba\u00fchtlane ning strateegiliste partnerluste rakendamine vajab \u00fchtlustamist. Me v\u00f5tame neid soovitusi t\u00f5siselt ja liigume koos rahastajate ja partneritega s\u00fcsteemsemate lahenduste suunas.<\/p>\n
Siinkohal pean paraku vajalikuks kahetsusega m\u00e4rkida, et Riigikogu rahanduskomisjon otsustas mitte arvestada Siseministeeriumi esitatud muudatusettepanekuid, mille eesm\u00e4rk oli v\u00f5tta vaba\u00fchenduste rahastamise muudatused RESi muutmise eeln\u00f5ust v\u00e4lja ning v\u00f5tta piisavalt aega, et arutada kavandatavad muudatused k\u00f5igi osapooltega p\u00f5hjalikult l\u00e4bi ning leida parim v\u00f5imalik lahendus. Eesti kodaniku\u00fchiskond on aastaid t\u00f6\u00f6tanud selle nimel, et liikuda eemale \u00fcksnes projektip\u00f5hisest rahastamisest ja tugevdada tegevustoetusi ning strateegilisi partnerlusi. Vaba\u00fchendused on riigile ja kohalikele omavalitsustele v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne partner, mitte pelgalt projektide elluviija.\u00a0<\/p>\n
Planeeritavad RESi muudatused ei tee avalikule sektorile olemasolevate heade meetodite rakendamist lihtsamaks; vastupidi, fookus nihkub raamatupidamislikele reeglitele ning viib meid kaasavast ja l\u00e4bipaistvast poliitikast eemale. Meie eesm\u00e4rk peab olema stabiilne, tulemustel p\u00f5hinev ja selgete kokkulepetega rahastus, mis toetab koosloomet ja avaliku huvi eest seisvaid partnereid \u00fcle Eesti.<\/p>\n
Konkreetsemalt: Rahandusministeeriumi ettepanek piirab tegevustoetuse saajate ringi peamiselt keskvalitsuse juriidilistele isikutele, suunates vaba\u00fchendused projektip\u00f5hise rahastamise alla ning p\u00f5hjendab seda \u00fchtlaste reeglite ja kontrolli vajadusega. Samas ei ole selle osa v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel vaba\u00fchendusi, ega ka Siseministeeriumit, kes vastutab kodaniku\u00fchiskonna valdkonna eest, kaasatud.<\/p>\n
Rahanduskomisjon j\u00e4ttis v\u00e4lja Siseministeeriumi ettepanekud: 1) eemaldada eeln\u00f5ust piirang, mis v\u00e4listaks tegevustoetuse andmise keskvalitsuse v\u00e4listele juriidilistele isikutele (sh MT\u00dc-d ja SA-d), 2) lisada volitus, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab m\u00e4\u00e4rusega tegevustoetuse andmise p\u00f5him\u00f5tted ja korra just nimelt l\u00e4bipaistvuse ja v\u00f5rdse kohtlemise tagamiseks, ning 3) v\u00f5tta vaba\u00fchenduste rahastamise peat\u00fckk RESi muudatusest ajutiselt v\u00e4lja, et pidada sisuline arutelu partneritega. Vaba\u00fchenduste Liit toetas neid ettepanekuid eraldi kirjaga.\u00a0<\/p>\n
Mul on siiras mure, et kavandatav l\u00e4henemine t\u00e4hendab tagasip\u00f6\u00f6ret projektikesksesse mudelisse, ohustab strateegilisi partnerlusi ning muudab koost\u00f6\u00f6 ebastabiilsemaks just valdkondades, kus vaba\u00fchendused on riigi \u201ek\u00e4epikendus\u201c avalike eesm\u00e4rkide saavutamisel. See ei tugevdaks, vaid n\u00f5rgestaks riigi ja kodaniku\u00fchiskonna partnerlust.<\/p>\n
EKAK \u2013 kodaniku\u00fchiskonna arengu vundament\u00a0<\/p>\n
Meie kodaniku\u00fchiskonna arendamise alusdokument on Eesti kodaniku\u00fchiskonna arengu kontseptsioon ehk EKAK, mille Riigikogu kiitis heaks 2002. aastal. EKAK s\u00f5nastas selgelt selle ajastu avaliku v\u00f5imu ja kodanikualgatuse rollid ning koost\u00f6\u00f6 p\u00f5him\u00f5tted. See pani aluse partnerlusele, mis on aidanud \u00fcles ehitada t\u00e4nase tugeva vabakonna.\u00a0<\/p>\n
Samas oleme 23 aastaga teinud l\u00e4bi suured muutused: digiriik on toonud uued osalusviisid, \u00fchiskondlik mitmekesisus on kasvanud, julgeolekukeskkond on muutunud ja kogukondade roll elanikkonnakaitses on saanud strateegiliseks. Nende muutuste valguses on igati m\u00f5istlik avada EKAK ning tuua alusdokument vastavusse t\u00e4naste vajaduste ja v\u00e4ljakutsetega.<\/p>\n
P\u00f5hiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg teeb t\u00e4na ettepaneku EKAK avamiseks ja uuendamiseks koost\u00f6\u00f6s Riigikogu fraktsioonide ja kodaniku\u00fchiskonna esindajatega. Siseministrina loodan siiralt, et see ettepanek v\u00f5etakse vastu ning protsess algatatakse v\u00f5imalikult kiiresti p\u00e4rast t\u00e4nast arutelu.\u00a0<\/p>\n
Riigikogu ja kodaniku\u00fchiskonna koost\u00f6\u00f6 \u2013 p\u00fcsivalt n\u00e4htav ja toimiv<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6 ei s\u00fcnni \u00fcksnes dokumentides. Selleks on vaja p\u00fcsivat kokkulepitud formaati ja n\u00e4htavat kokkupuutepunkti parlamendi ja vabakonna vahel. Seet\u00f5ttu toetan ettepanekut taasluua Riigikogu juurde kodaniku\u00fchiskonna toetusr\u00fchm. See oleks praktiline samm, mis v\u00f5imaldab fraktsioonide-\u00fclest dialoogi, toetab sisulist j\u00e4relevalvet ja aitab hoida \u00fchise t\u00f6\u00f6laua lahti nii rahuajal kui ka kriisivalmiduse k\u00fcsimustes.<\/p>\n
L\u00f5petuseks
T\u00e4na arutame demokraatia ja kodaniku\u00fchiskonna tulevikku mitte abstraktselt, vaid v\u00e4ga praktilisest vaatenurgast: kuidas teha nii, et iga inimene tunneks oma h\u00e4\u00e4le ja tegude m\u00f5ju; kuidas tagada, et kogukonnad oleksid valmis kriisideks; kuidas hoida ja kasvatada usaldust riigi ja \u00fchiskonna vahel.<\/p>\n
Lugupeetud Riigikogu liikmed, head kolleegid ja koost\u00f6\u00f6partnerid.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gime demokraatiast ja kodaniku\u00fchiskonnast, siis r\u00e4\u00e4gime tegelikult oma riigi kestlikkusest ja turvalisusest. R\u00e4\u00e4gime sellest, kas inimesed tunnevad, et nad on kaasatud, kuuldud ja vajalikud. See ei ole luksus, vaid meie riigi tugevuse eeltingimus.\u00a0
Meil on t\u00e4na olemas tugevad alusstruktuurid, p\u00fchendunud kogukonnad ja kaasaegsed osalusvahendid. Kuid sama selgelt on n\u00e4ha ka kohti, kus saame ja peame \u00fchiselt paremini pingutama \u2014 et osalus oleks sisukas, rahastus stabiilne ja partnerlus riigi ja vabakonna vahel t\u00f5epoolest v\u00f5rdne.<\/p>\n
Kutsun meid k\u00f5iki hoidma avatust, dialoogi ja koost\u00f6\u00f6d; astuma samme, mis tugevdavad inimeste usaldust ja suurendavad nende v\u00f5imalust oma riigi arengus kaasa r\u00e4\u00e4kida. Kodaniku\u00fchiskond ei ole pelgalt valdkond, mida toetada – see on meie \u00fchise turvatunde, sidususe ja demokraatliku kultuuri s\u00fcda. Hoidkem seda s\u00fcdant tugevana.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Siseministri k\u00f5ne OTRK-l \u201eKodaniku\u00fchiskonna arengust. Tugev kodaniku\u00fchiskond kui demokraatia alustala. Kollektiivsete p\u00f6\u00f6rdumiste roll ja m\u00f5ju\u201c. Austatud Riigikogu aseesimees,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":46799,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-46798","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115581726601569884","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46798","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46798"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46798\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/46799"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46798"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46798"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=46798"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}